 |
|
|
| |
Nägu
Marsil ja teised kosmilised ehitised
INDREK
ROHTMETS |
|
| |
Nägu Marsil ja teised kosmilised ehitised 1976-1977.
aastal kaardistas ameeriklaste kosmosesond "Viking" Marsi
pinda. Aparaat lähetas Maale hulgaliselt unikaalseid fotosid,
mille seas oli ka pilt, mis pani hiljem aluse omalaadsele
"kosmilise folkloori" lainele. Nimelt meenutas üks fotole
jäänud paik, Cydonia piirkonnas asuv lame mägi, oma vormide
poolest hämmastavalt inimnägu. Teated sellest leiust jõudsid
ajakirjandusse ning ülesvõtted "Marsi näost" alustasid oma
elu üleilmses pressis. Fotod olid väikese lahutusvõimega
ning tehtud nõrgas küljelt langevas valguses. Selgelt oli
näha, et ligemale kahe kilomeetrise mäe lael eristusid teravalt
üks silm ja ninasõõre ning suujoon; "kosmilisel skulptuuril"
tervikuna oli aga veidi sfinksilik ilme.
Kes muu, kui tulnukad!
Ega siin polegi midagi imestada, et nii mõnegi jaoks kehastas
see nägu kohe kindlat tõendit teiste kosmiliste tsivilisatsioonide
tegutsemise kohta meie päikesesüsteemis. Tekkis kultusühing,
mille liikmed olid veendunud, et tolle sfinksi tahusid mõnesaja
tuhande aasta eest kivist välja nö. meie naabertsivilisatsiooni
esindajad. Seda ühingut juhatas endine ajakirjanik Richard
Hoagland, kes pidas innukalt loenguid ning esines lugematutes
raadio- ja telesaadetes. Ajapikku laiendas Hoagland Marsi
ehitiste nimekirja. Ta leidis näo lähedusest mitmeid püramiide
ning asus innukalt neid ning nende oletatavate ehitiste
mõõtmeid ja vahekaugusi analüüsima. Põhjalike arvutuste
ja kõikvõimalike numbrite sobitamise järel tuli ta välja
teooriaga, et Marsi ehitusmeistrid tundsid matemaatikat
palju paremini kui meie ning nende ehitiste rajamise aluseks
olnud võrrandites on peidus ka saastevaba ja lõputu energia
saamise võimalus meile, maalastele.
Marsist innustust saanud, asus Hoagland uurima Apollo missioonide
käigus saadud Kuu fotosid ning muidugi avastas sealt hulganisti
tulnukate rajatud ehitisi. Nende hulgas oli isegi mitmekümne
kilomeetri kõrgune kristallkuppel, mida keegi teine polnud
millegipärast varem märganud. Hoaglandi uued avastused olid
juba liig ka üsna kriitikavabale ameerika pressile. Mees
sattus ajalehtede naljanurkadesse ning tõmbus veidi tagasi.
Lööduks ei tunnistanud ta ja tema mõttekaaslased end aga
mingil juhul.
NASA "salasepitsused"
1992. aastal lähetas NASA Marssi pildistama uue põlvkonna
aparaadi Mars Observeri. Paraku aga katkes side sondiga
just enne seda kui see alustas Punase planeedi fotografeerimist.
Kohe ilmus välja Hoagland ja teatas, et NASA petab rahvast.
Tegelikult saadeti sond just Marsi nägu pildistama ja seda
see ka tegi, pilte aga ei kavatsetagi rahvale näidata. Võimurid
plaanitsevad salajast teavet vaid enesele hoida ning enda
huvides ära kasutada. Ning jällegi oli tal edu ajakirjanduses,
kusjuures mitte sugugi ainult kollastes tabloidides.
 Ameeriklaste
kõige uuem uurimissond jõudis Marsi lähistele möödunud aastal
NASA programmi Mars Surveyor raames. Marsi lähetati
automaatjaam Pathfinder, mis saatis Punase planeedi
pinnale marsikulguri Sojourner. Mõni kuu hiljem aga
saabus Marsi lähistele kosmosesond Mars Global Surveyor,
millepardal oli suure lahutusvõimega orbitaalkaamera MOC
(Mars Orbiter Camera). 5. aprillil 1998. aastal saatis
MOC Maale suurepäraseid ülesvõtteid ka piirkonnast, kus
asus Vikingi leitud nägu. Uutel fotodel näeme aga
paraku vaid madalat platood, milles leidub hulga nõgusid
ja vagusid. Siiski võib mõningase fantaasia abil üles leida
ka need pinnavormid, mis 1967. aasta fotol moodustasid silma,
ninasõõrme ja suujoone (vaata fotosid). "Marsi näo" lugu
näikse sellega lõppenud olevat, ent võta näpust. Hoaglandi
loodud ühing toibus NASA ebameeldivast leiust kiiresti ning
esitas oma teooria. Nimelt olevat nö. ametlik kosmoseuurimine
seekord kõik piirid ületanud ning Marsil olnud näo tuumalaenguga
hävitanud!
tagasi
esilehele ...
|
|
|