Horisondi logo
<< | Arhiiv | Erinumbrid | Lingid | Tellimine | Impressum | e-post
Horisont 1/2002 sisukord
Horisont 1/2002 kaas

Horisont 1/2002

Uudisveerud

Leo Mõtus
Rünno Lõhmus võitis Bernhard Schmidti preemia
Eesti Teaduste Akadeemia poolt 2001. aastal välja antud esimese Bernhard Schmidti preemia sai Rünno Lõhmus Tartu Ülikooli Füüsika Instituudist.

Teraviljast pudeleid ja ülikondi
Uskuge või mitte, aga teraviljast võime valmistada niisuguseid palstmasstooteid, mis prügimäele või metsa alla maha jäätuna murenevad-kõdunevad seal teatud aja pärast iseenesest. Sellest ja paljust muustki räägib Rein Veskimäe intervjuu Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi vanemteaduri Jaan Simiskeri ja tehnoloogiakeskuse vanemteaduri Allan Nurgaga.

Tiit Kändler
100 aastat Nobeli auhindade saatel
Ühe noobli auhinna ajaloost ja 2001. aastal auhinnatutest keemia, füüsika ning füsioloogia-meditsiini vallas.

Mihkel Jõeveer
Marsi maastikud
Kaugvaade. Punase planeedi kartografeerimisest läbi aegade. Marss on planeet, mis kõige rohkem on pälvinud nii täheteadlaste kui laiema publiku tähelepanu. Juba üle 100 aasta on teadlased vaielnud selle üle, kas Marsil kunagi on olnud elu või on ehk praegugi. Mitmed astronoomid väitsid sajandi eest, et nende leitud Marsi kanalite võrgustik on kindel tõend töökate marslaste olemasolust.

Alar Läänelaid
Jaani kiriku algus ja aastarõngad
Lugu alusparvest ja puukirstudest ehk sellest, kuidas üks Tartu bioloog-botaanik aitas aastaringide abil määrata Tartu Jaani kiriku ehitamise aega. Selgub ka, et eesti kunstiajaloolasest suurkujul Voldemar Vagal oli Jaani kiriku suhtes igati õigus olnud.

Ain Kallis
Afganistan saja aasta eest
Katkendeid saja aasta eest ilmunud ja Karl August Hermanni kirjutatud "Eesti Üleüldise teaduse raamatu" esimesest köitest, kus afgaane on nimetatud peruks rahvaks.

Aet Raukas
Ristuv allergia - üks häda, mitu põhjust
Need, kes on allergilised kase õietolmu suhtes, on ülitundlikud ka õunu ja porgandeid süües ja puhastades.

Kalev Katus, Allan Puur, Asta Põldma
Eestlaste sündimus 20. sajandil oli Euroopa stabiilseim, ent madal
Eesti rahva püsimajäämise seisukohalt tuleks ilmselt lisada, et liiga madal. Eestlaste lähiaja sündimustase sõltub eeskätt sellest, millise otsuse langetavad täna juba ühte last omavad perekonnad, kes on loobunud teisest-kolmandast lapsest kahekümnendates eluaastates, kuid võivad selle veel muretseda kolmekümneselt.

Väga vana relv
Intervjuus Tartu Ülikooli mikrobioloogi Tõnis Karkiga on juttu nii katkust kui Siberi katkust, milliste haiguste taga on täiesti erinevad haigustekitajad.

Ken Kalling
Musta Surma anatoomia
Kas aastate 1347-1351 katkupuhang tähistab pööret Euroopa ajaloos või on tegemist kõigest episoodiga 14. sajandi üldises kriisis?

Viire Sepp
Koolipoisid teevad Eestile maailmas nime
Eesti on esinenud 10 korda rahvusvahelistel koolinoorte teadusolümpiaadidel. Kes on siis parematest parimad läbi aegade?

Jaanus Suurväli
Füüsika köögis
Tallinna Reaalkooli abituriendi nägemus füüsikaseaduste kehtivusest köögis.

Afganistani-ristsõna

Tõnu Tõnso
Enigma
Loendamisülesannetele ootame vastuseid. Õigesti lahendajate vahel läheb loosi "Horisondi" logoga äratuskell.

Mart Kuurme
Lumi maas, silmis ja kõrvus
Miks lumi on valge ja krudiseb?

Kerge küsida
Mis hukutas Rooma riigi ja kas geeniused eksivad?

Viimati uuendatud 6. juuni 2003