1/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
VAJATAKSE HID KARUSID

Nils Sundberg/ Pildipank
25. jaanuaril oli taas kord likavalt klm ja vastikult vihatuuline ilm. Lahjemad mehed panid ue minnes tellise tasku, praamihendus kaugemate saartega oli katkestatud ning meteoroloogid ja elektrikud ennustasid pahandusi.
Aga karu magas.

Vhemalt see karu, keda ma nime- ja ngupidi tean Elistvere loomapargi Karoliine. Mistagi magas Karoliine karule omasel tasasel moel varjunult ja vaikselt. Mitte nii, nagu multifilmikarud, kes imevad kppa, mmisevad ning norskavad nii kvasti, et habras tuisklumi koopasuu ees tuulispaska mngib.
Norskamine norskamiseks, aga muudes asjades on multifilmi joonistajad ikka tublisti mda pannud. Sest ilmselt on Karoliine ks vheseid, kui mitte ainus Eestimaa karu, kes vib ennast uhkusega koopaomanikuks pidada. Maarjamaal pesitsevad karud magavad tavaliselt lageda taeva all.
Peale selle ei ime karu kppa.
Ning karu-uurija Mati Kaal pole kunagi otti mmisemas kuulnud. Kas teie olete?
Nii, nd on ehk piisavalt ksimusi esitatud.

Hid karusid pole kunagi palju.
Eestimaal on karu ikka ringi tatsata armastanud, kuidas ta tpselt jajajrgselt meie maile sattus, uurib parajasti Tartu likooli teadur, suurulukite spetsialist Harri Valdmann.
ks on kindel, eelmise sajandi alguskmnenditel kis karu kpp Eestis kehvasti. Sest karud kandsid samahsti kui lindprii staatust, mets ja maa oli aga meite ja nii neid otte notiti. Vrikas vljaanne Eesti Mets kirjutas aastal 1921 (ilmselt kll pisut liialdatult): Viimased ks ehk kaks meie metsades ringi hulkuvat karu saavad lhiajal hvitatud.
Ltis ja Leedus suudetigi karud maha tappa, Eesti karupopulatsiooni pstis side Venemaaga, kust osa karusid Eestisse kolis, ning sjad, mis sundisid inimesi muule mtlema kui metsaoti kttimisele.
Kui Mati Kaal kuuekmnendate lpul karu uurima asus, oli Alutagusel tubli sajapealine karu-asurkond, kmmekond mmmikut tuterdas lisaks ringi Vahe-Eestis.
Tna annab ametlik loendus Eesti karude koguarvuks umbes kuussada looma. Harri Valdmann, mees, kes teab Eestis elutsevate suurulukite arvust peaaegu kike, karude hulka nii krgele ei hpita. 350 looma, pakub tema. Rohkem ei mahuks ka, lisab Mati Kaal.
Hid karusid pole kunagi liiga palju. Harri Valdmann jutustab, kuidas Siberis, kus inimesed karudega krvu elavad, hoitakse head karu nagu silmatera. Hea karu on see, kes elab ise ja laseb ka sul elada, ei puutu sinu kariloomi, ei tule sinu kodule liiga ligidale, ei hakka metsas marjulisi ehmatama. Selline relvastatud neutraliteet, kommenteerib Valdmann.
Kui siis mni teadmatu hea karu maha laseb, on hda palju, sest uus karu, kes asemele tuleb, vib paras kaak olla. Nii tuleb teinekord mitu-setu maha kmmutada, enne kui jlle hea karu vabaks jnud territooriumile kolib.

Lti karud on Eestist prit. Eestis on karude lauslevila lnepiir. Lunas on neid kllaga, Rumeenias niteks, kust prinevad ka Eesti karud sellise vastuse on teadlastele andnud geeni- uuringud. Siis on karusid veel Soomes-Rootsis ja muidugi Venemaal. Idast meile kahekmnendate karukriisi leevendamiseks otid tulidki. Kusjuures phja poolt Peipsit. Just, karud eelistavad Eestisse tulla le Narva je ujudes. Hundid samas kasutavad lausmaahendust ning immigreeruvad Eestisse Vru ja Valga kaudu.
Miks karud loodest tulla eelistavad, pris tpselt ei teata. Nagu ei misteta ka seda, miks karud Ltisse pidama ei j.
Olgu lunanaabrid kenad ja vtku heaks Eestis loendatakse kolm-nelisada karu, Ltis heal juhul kmme, kusjuures needki karud on sinna sattunud mitte idast, vaid phjast. Kivad korra Ltis ra ja tulevad Eestisse tagasi, rgib Harri Valdmann. Miks karudele seal ei meeldi, Valdmann ei tea. Ehk pole Ltis karukoduks piisavalt sobivaid laasi? Eestis on aga karusid kikjal, isegi Hiiumaal. Mati Kaal teab lugu, kuidas karu ujus Hiiumaale Vormsilt. letas siis veel Soela, murdis Leisi ja Mustjala vahel paar lammast, puhkas pisut ja ujus tagasi Hiiumaale.

Karu magab julud maha. Karu ei ela koopas. Vhemalt meil mitte.
Miks? Aga selleprast, et Eestis pole looduslikke koopaid, ja ise korterit kaevata karu ei viitsi. Ning pole vajagi.
Karu magab Eestis palja maa peal, teinekord lihtsalt soo peal mtaste vahel, mnes krgemas kohas muidugi, kus vesi pris kasuka alla ei nrgu. Magamisaugu mbritseb karu vahel samblast vi okstest valliga, voodriks kasutab ta sageli kuuse- vi kaseoksi.
Elistvere Karoliine, nagu eldud, magab koopas, aga selle ehitasid talle inimesed, plokkidest ja puupakkudest, nii, nagu inimese mistus vttis. Koopa omaksvtmisega lks muidugi aega, ega metsaloom taha tsemendi jrgi haisevas pugerikus magada. Koopa vttis detsembris neljaseks saanud Karoliine omaks eelmisel talvel, puges julureedel, 23. detsembril koopasse ja tukkus jutiga 17. mrtsini. Mullu lks karu samuti julude eel koopasse, aga lhikonnas loomapargi juurdeehitisega jndav traktor ajas mmmiku paari ndala prast jlle les. Proovis siis Karoliine metsakaru moodi magada ja hakkas endale aediku teise serva pesalohku meisterdama. Talitajatele see plaan ei meeldinud, kartsid, et klastajad ei jta lageda taeva all tukkuvat karu rahule. Tehti siis nii: sel ajal, kui paar talitajat Karoliinet meesaiaga karupuuri hes otsas kinni hoidsid, kis ks hooldaja koopa juures jlgi tegemas. Karoliine soostuski uurima, et kes on tema majakeses tuterdanud ja ronis koopasse. Nd magab seal paari peva kaupa ning kib sama palju vljas.

Arne Ader
Karukoobas on parimal juhul iglu. Mati Kaal on veendunud, et karu vaatab sgisel enne magama keeramist paar-kolm koopakohta valmis, nii on varukorterid varnast vtta, kui mnest kohast peaks les aetama. Mati Kaal teab lugu, kus karu oli sunnitud neli korda jrjest oma magamisaseme maha jtma. Vihane ott linud lpuks kuuse otsa, ronis 22 meetri krgusele kolme haru vahele ja laskis seal silma looja.
Kige rohkem koopa moodi karupesa on ninud karu hingeelu spetsialist zooloog Jri Saealle. Kuivenduskraavi liivasesse kaldasse oli uuristatud kigu moodi narus, mida metsaelukad koduks kasutasid. Kas kogu selle iluga karu ikka ise hakkama sai, vi tuli suurem kaevamist hoopis hundi omaks lugeda, see ksimus ji hku rippuma. Mati Kaal on ninud lodumetsas knnualust, mille ott oli ise koopa moodi elamiseks laiendanud. Karu kaevamists hundi vastu ei saa, mnab Kaal.
Koopa-sarnaseid moodustisi meisterdavad karud tuulemurtud kuusepuu juurepuntra ja tve vahele, sinna uuristatakse vike lohk ning talvekorter ongi valmis. Lihtsaim talveuinaku paik on tavaline auk kuskil varjulises kohas vi kuusenoorendikus kokku kratsitud susapusapesa. Tavaliselt on see keskmiselt 70-sentimeetrise lbimduga ja umbes sama sgav. Alutagusel nimetavad kohalikud teatud eas ja tiuses kuusenoorendikke koguni karukuusikuks.
Pisut hoolsamalt valivad pesakohta ja uneaugu sisustust poegimisplaane pidavad emakarud. Isakarud vivad testi lihtsalt kuivemasse kohta klili visata, midagi koopa-taolist tekib nende mber ehk ainult peale sadanud lumest. Selline koobas, tsi kll, neb rohkem iglu moodi vlja.

Karu ei pea talveund magama. Karul on tlikas talvel endale ninaesist otsida, seetttu eelistab ta selle aja maha magada.zbr> Karu ei maga mitte talveund, vaid teeb taliuinakut.
Talveuni, mida magavad niteks nahkhiired, on pikk ja phjalik ettevtmine. Magaja kehatemperatuur langeb umbes viie kraadini, ainevahetus on minimaalne, rkamine livaevaline. Kui nahkhiir on end korra talveunele seadnud, tudub ta jutiga kevadeni ning lendu tusmine vtab ikka kvasti hoogu.
Nagu eldud, teeb karu taliuinakut. Tema kehatemperatuur langeb kigest viis kraadi allapoole normaalset, jdes pidama umbes 3233 kraadi juurde. Suhteliselt krge kehatemperatuur on vajalik kahel phjusel.
Kui karu langetaks unne suikudes oma kehatemperatuuri viie kraadi peale, nuaks rkamine ehk siis keha soojaks ktmine meeletult energiat, mida kevadeks kokku kuivanud metsaotil kuskilt vtta poleks.
Lisaks vtaks rkamine kole kaua aega. Mis thendab seda, et magav elukas oleks kigile nljastele lihasdikutele kerge saak. Hiired viksid magaval karul sna otseses mttes silmad peast sa.
Hoides uinaku ajal kehatemperatuuri krge, suudab karu virguda kmnekonna sekundiga, ja see teadmine peletab potentsiaalsed nljased laiali.
Muidugi ei pruugi karu ldse magada. Tallinna loomaaia sjajrgseil aastail oli karumaja Lasname veerul ja talvel sinna psemiseks oleks talitajad pidanud kasutama alpinisti varustust. Nii hakati sgise saabudes karusid nuumama ning nlva libedaks muutumisel lpetati stmine. Karud taipasid, et talv on kes ja keerasid pikku.
Kadrioru loomaaia uues karumajas ja Veskimetsas enam karusid vgisi magama ei panda.
Taliuinak pole sisseprogrammeeritud kitumine, selle kehtestab toidunappus. Mida phja poole, seda pikem on uinak, areaali lunapoolsetel aladel karud ei maga.
Karu uni kestab lume minekuni. Pesast ronib ott vlja alles siis, kui ues juba midagi rohelist sa on.
Kui karu on ennast korralikult sisse maganud, see thendab phjalikult unne suigutanud, ei lase ta ennast mbritsevast suurt segada. Kuigi Jri Saealle on kindel, et karu suudab lbi une mbruskonnas toimuva ohtlikkust hinnata.

Vaist hoiab karu pahandustest eemal. Inimese lhedust laanteelukas ei karda. Saealle teab karu, kes keeras ennast klili kohe kla taga metsas, kukelaul kostis kenasti ktte. Jahimehed olid talvel metsa minnes lausa hdas, sest kigepealt kargasid koerad kuusikusse ja haukusid soojenduseks magava karu peale hle lahti. Magav ott ei teinud klhvijatest vljagi.
Saealle endaga juhtus jrgmine lugu. Kinud kenal jaanuaripeval koeraga metsas. Peni nuuskinud targa noga siin ja seal ning kukkunud siis he mtta peale haukuma. Nugis, ilmselt, mtles peremees, sammus mber mtta ning ji paari meetri pealt uneviduste silmadega karuga ttt vaatama.
Karu tstis pea les ja vaatas mulle otsa, rgib Saealle jahilugu. Ma siis mtlesin, et kui ma teda nd lasen, siis ma olen ju salaktt! Eks testa prast, et sa teda spetsiaalselt les ei otsinud! Mtlesin siis, et ta on nii unine, ehk ei tee vljagi, kui kohe minema lhen, vtsin koeral rihmast kinni ja jalutasin tasakesi eemale.
Isakarule, looma soo mramiseks piisab spetsialistile pgusast pilgust, klalised siiski ei meeldinud ja loom otsis endale uue unekoha. Ei tea, milles ta ohtu ngi, kas selles, et mul oli pss kaasas, vi lksin talle siiski liiga ligidale, ei leia Saealle hiljem tpselt otsa ktte, miks karu voodit vahetas.
Samas teab Saealle lugusid, kus magavat otti miski ei kiguta. Ott tmmanud kuusikus und, kakssada meetrit eemal tegid mehed metsateed, kuu aega ragistasid masinatega edasi-tagasi: kaevasid kraave, silusid pinnast. Karu ei teinud mrkamagi.
Ka ks noor poegadeta emakaru lubas meestel pesa krval kenasti metsatid teha. Alles siis, kui kuuse latv napilt viis meetrit magajast eemal maha rntsatas, pidas loom tervislikumaks tudukohta vahetada.
Muidugi on ka mrksa ettevaatlikumaid otte. Lasknud mehed, Saealle pundis, langi peal pdra. Kiiruga pdralt sisemus maha ja lihakehaga minekut, ehk pool tunnikest kuluski rahmeldamiseks. Hiljem sndmuskohta uurima minnes kes sisikonna vastu huvi tundnud, kes niisama mda jalutanud, leidis karu-uurija oti vrskelt maha jetud pesaaseme, tubli paarisaja meetri kaugusel kmmutamiskohast. Karu oli sirgelt minema jalutanud, ei teinud langile jetud magusast sisikonnast vljagi.
Kui karu kord sgisel khu tis on snud, siis ta talvel les aetuna naljalt sa ei taha. Seda enam, et enne, kui sisikond seedima soostub, kulub jupp aega.
lesaetud karu lhikonda passima ei j, virutab teinekord paarkmmend kilomeetrit segajatest eemale, enne kui klje uuesti maha keerab.
Siis, jah, kui sulailmaga kljealune mrjaks lheb, lepib ott mnesajameetrise jalutusringiga.

Karu on isiksus. Karu-uurijad oti elu kallale ei kipu. Valdmann, kva jahimees, pole elu sees oti pihta pauku teinud. Saealle hingel on kll kolm mesikppa, aga hea meelega ta karu ei lase.
Mina tahan rohkem ikka karu jlgida! No mida ma sest surnud karust uurin, see ju paljas lihakeha, arvab Saealle.
Karu tapmist peavad paljud loodusrahvad phaks toiminguks. Karu on ju inimese moodi. Kui otil nahk maha tmmata, jb mulje, nagu lebaks lavatsil inimene.
Iga karu on omaette isiksus, tlevad nad selle peale. Nagu inimesedki, lisavad veel tpsustuseks.
Karu on uudishimulik, teab Jri Saealle. Metsisemngu jlgimise ajal on tundnud, et kui tema piilub metsiseid, siis keegi jlgib hoopis teda. Hiljukesi selja taha kiigates pole keeruline mrgata karu, kes nii meetri viie pealt kummalist suurt haisvat inimlooma uudistab. Ise mtleb, mis see loll siin teeb, see on ju minu koht, pakub Saealle looma phe mtet.
Karu on kiire, teab Mati Kaal. ks vedurijuht rkinud, kuidas ott jooksnud veidi enne Tartut rongi ees. Seitsmekmnega lasi, polnud hda kedagi.
Karul on heksa mehe ramm ja he mehe mistus, hundil olevat lood vastupidi, teab vanarahvas. Tugev on karu testi. Kmme meest ei suuda laukasse vajunud ptra vlja tmmata, karu juab. Prast vtab sarvekandja nagu suure vileiva ktte ja viib minema.
Karu on arg, teab Mati Kaal. Palju arem kui jnes.
Karu on ettevaatlik, teab Harri Valdmann. Kui istuda kaerapllu res pukil, vib eemalt kuulda, kuidas mees raginaga lbi metsa tuleb. Juab karu aga pllu rde, kib ta, nina prituult, plluserva lbi ega kuskil ktti pole. Ja siis astub nii ettevaatlikult, et vaid lindude saginat jlgides vib aimata, kus plluservas ott parajasti luurab.

Kuidas kanget karu pda? Karu on tobu, teab Jri Saealle. Ja rgib loo, kuidas karu tuli kaerapldu, ise ilmselt juba ammu kuulnud, kuidas masinad sidavad ja mehed omavahel juttu ajavad. Ei, ikka kaera! Lastakse! Putkab metsa, teeb seal ringikese ja ronib uuesti vlja. Lastakse veel kord...
Lollil ikka veab, teab Saealle. Karu kis kolm korda kaeras, aga pihta ei saanud. Ei tea, mida ta oma karuaruga mtles, kas oli adrenaliininlg nii suur, vi mlkus tal meeles suitsiid.
Karu on kangekaelne, teab Harri Valdmann. Karu saab pda niimoodi. Leia metsas puu, mille tvensusesse on metsmesilased pesa teinud. Mida krgemale, seda parem. Seo raske pakk pika nri otsa ja riputa sedasi puu klge, et pakk jks lennuava ette. Puu alla rammi maasse toekas vai. Nd jb le ainult oodata, kuni tuleb karu. Karu, meemaias loom, ronib puu otsa maiuse jrele. Aga pakk ava ees segab. Lkkab ott siis paku krvale, see kiigub aga tagasi. Lkkab veel kord, siis veel, siis juga, siis vihaga, pakk kiigub juba ige aukartustratava hooga, siis veel suurema vihaga, ja veel...
Lpuks potsatab karu puu otsast alla. Puu all, teadagi, ootab vai.
Vi siis see lugu. Kinud karu he tubli Venemaa mehe mesitarusid kimbutamas. Mehel varsti kaval plaan valmis. Vttis suured karurauad ja kinnitas pika ketiga raske paku klge nii ei pse lksus karu kaugele.
Karu, meegard, vedanudki ennast kohale ja sattunud lksu. Siis muidugi vesi ahjus ja minekut. Aga raske pakk segab ju kiiresti liikumist. Karu vihastanud paku peale. Kll ma, pakk, sulle nitan, mtles ta. Roninud krge jrsaku peale ja virutanud paku alla. Ehk judis alla kukkuvat pakku vaadates koguni hea plaani le rmustadagi, siis sadanud ise jrele.

Kust see hukutav meemaius? Pole see karu mingi eriline magusasber. Karul on vaid judu mesi tarudest ktte saada. Rebast- hunti seevastu jvadki vesise suuga mber mesipuu kima.
Mesi on suupoolis, millest vhesed kiskjad ra tlevad. Ikkagi tohutu kaloripomm!
Kaloreid lheb karul aga hdasti vaja, eriti sgisel, kui ta talveuinakuks valmistub. Enne unelohku pugemist moodustab kolmandiku karust paks rasvakiht, sellega peab ta ennast kevadeni soojas hoidma.
Enda nuumamiseks vib karu ka murda tegemist on ikkagi kiskjaga, mis sest, et suurema osa elust taimset kraami pruukiva segatoidulisega.
Kas lihatoit tingimata vajalik ongi, selles osas lhevad lugupeetavate teadlaste arvamused lahku.
Spetsiaalset lihatoiduperioodi meie karudel olla ei tohiks, arutleb Saealle. Kevadel ja sgisel, mil nlg kige suurem, on Saealle kaaslastega ikka karuelukale liha vlja pannud. Tihti juhtub nii, et tuleb kaks karu, ks joonelt lihahunniku juurde, teine nagu nri mda kaerapllule, ei vaata loomse valgu poolegi.
Nljaga murrab karu loomi kll, rgib Mati Kaal. Pisikese kribu-krabuga karu eriti jnnata ei viitsi, vtab pigem pdra ette. Peab varitsusjahti. Nutikas loom jrelikult.
Harri Valdmann kis kenal kevadel pikalt lihanljas karu jlgi mda. Kll ajanud suur kiskja ptru taga, siis sigu, siis jlle ptru, he pdralehma vigastas ra ka kahelt poolt selgroogu oli looma nahk laia vaona maha tmmatud. Midagi, karu ji thja khuga, pdralehm paranes kenasti ra ja sai jrgmisel kevadel vasika.

Mida noor Ott ei pi, seda vana Ott ei tea. See, millist smaaega karu eelistab, sltub suuresti tema emast. Suure osa oma oskustest ja smiseelistustest saavad karud ppides.
Kui karuema, kiskjaks kutsutu, eelistab suvise peatoidusena maitsvat rohelist ja sipelgaid, hakkab ka poeg suureks sirgudes just seda toitu eelistama. Vtab kuklase pesa ette, lammutab laiali ja pistab seeditava kraami nahka. Sipelgad on Eesti karude suvemens esikohal.
Toiduharjumusel on nii suur jud, et kui taigast tooksime karu Eesti metsa, jks ta sgisel nlga, pole meil ju seedermnni kva kestaga seemneid niinimetatud seedriphkleid. Kui sgisel juhtub nuumatoidu ikaldus olema, ei luba thi kht karudel pikali heita. Neist saavad pahurad hulkurkarud.
Karu pihimu teeb temast hinnatud tsirkuselooma. Seda enam, et karu suudab sooritada trikke, mida lvid vi elevandid vi isegi koerad jrgi teha ei suuda. Niteks suudavad tasakaalukad karud jalgrattaga sita. ks Leningradi tsirkuse dresseerija, kelle suvekodu oli Viitina lhedal, tegi oma hoolealusega suviti kella nelja- viie ajal maantee peal treeningsite. Vastutulevad autojuhid olid neist mdudes kllap virgemad kui enne.

ra karda karu. Kige lihtsam on karu trehvata augustikuus kaerapllul. Kui karusid pole varem hirmutatud ja nad tunnevad ennast kindlalt, vivad nad kaerapllule tulla juba suures valges. Kaera sb karu Valdmanni kinnitusel nii: istub keset pldu maha ja hakkab kahe kpaga klgedelt kaera suhu krahmima. Kui kpaulatus thjaks sdud, tukab ott ennast tagumiste jalgadega selg ees edasi. Kaerasmaajast jb pllule lai vagu, justkui oleks keegi knda pdnud.
Karud kipuvad inimest kimbutama vaid siis, kui nad on haavatud vi lksu aetud, vi kui kahejalgne satub koperdama karuema ja poja vahele.
Niisama metsas karuga kohtudes maksab loomale julgelt silma vaadata ja ennast vimalikult kogukana nidata, niteks jopet kergitada. Selga keerata ja minema joosta ei maksa, siis vib loomal trgata rnderefleks.
Juhatas kord Saealle karujahti. Karu tuli vlja, kis pauk. Karu lks ra. Mindi ligemale asja uurima, et ei tea, kas on haavatud vi mis.
Selgus, et olnud pojaga emakaru. Poeg oli hirmuga puu otsa roninud, ema jooksis ehmatusest minema.
Kui ligidale saime, oli emakaru tiiru ra teinud ja tuli last kaitsma. Ma siis tlesin jahimehele, et enne ei lase, kui mina tlen, sest muidu on prast selle karupojaga igavene hda. Ema tuli nii nelja-viie meetri kaugusele ja tusis psti, aga meie olime kahekesi ja suhteliselt suuremad. Siis ta uuris meid ja laskus kpukile.
Vaatasin, et hirmutada ei maksa, sest siis hakkaks ta kohe rndama ema ei kannata, kui tema lapse juures on oht. Hakkasime tasakesi krvale astuma, kaaslane proovis pgeneda, aga ma krahmasin tal kraest kinni ja tlesin, et astume rahulikult
Ja saigi karujnglane ema manu.
Kes nii ekstreemseid karuelamusi pelgab, klastagu metsahiiglase uudistamiseks Tallinna loomaaeda. Vi mingu Elistvere loomaparki. Enne maksab muidugi jrele uurida, ega Karoliine maga.



Rainer Kerge
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet