1/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Kalevipoja knniveod viivad pariisi

Heiko Kruusi
NEERUTI KRAHV LI NEERUTI SELTSI
Kohalik Neeruti Krahv ei lase inimestel Neeruti ilu unustada. Geograafi haridusega Neeruti Krahv, passi jrgi Enn Loik, koostab vsimatult matkaradade marsruute ning vihikukesi Neeruti omaprase looduse kohta. Viimati sai ta hakkama sellega, et kirjutas krgetele isandatele Inglise saatkonnas ja ksis raha Neeruti seltsi loomiseks. Sai ka. Mitu-mitukmmend tuhat. Tnu sellele tehti teoks neli aastat laagerdunud mte Neeruti seltsist. Viimane on vtnud lesande hoida korras matkaradu, korraldada retki loodusesse, koolitada matkajuhte, anda vlja Neerutit tutvustavaid trkiseid, nustada kohalikke omavalitsusi. Tnaseks on selts teinud Krahvi eestvedamisel juba mitu raksu talgutid uue matkaraja ettevalmistamisel ning ksil on matkajuhtide vljapetamine.

Neeruti kant on rndurite seas unustusse jnud. Ometi neb seal pea igal sammul sdanttarretavalt ilusaid maastikke. Matkamist lihtsustavad thistatud ja korda tehtud suusarajad, ning mis mne inimese jaoks peamine Neerutist leiab kmme korda rohkem rahu ja vaikust kui Oteplt.
Jaja muuseum. Mis koht on ieti Neeruti? On ta kla, maakond? Ei seda ega teist. Nimetus Neeruti thistab Pandivere krgustiku phjaserva jvat looduskaunist kohta, millest suurem osa jb kahe valla Kadrina ja Saksi piiresse.
Neeruti meenutab veidi kuumaastikku: krged ning valdavalt kuusemetsaga kaetud seljakud ja khmud vahelduvad tihedalt orgude ja lohkudega. Rndur leiab siit eest Eesti kige esinduslikuma oosistiku. Metsad varjavad krgeid teravaharjalisi oose, mis kujult meenutavad serviti olevaid avamata hernekaunu ning mille kohati kolmekmne meetri krguste nlvade kallak vib olla isegi kuni 45 kraadi. Nendele lisaks leidub lamedamaid lavaoose, mis sarnanevad vormileivale, prandaleivakujulisi vooresid ja kuklikeste moodi mhnasid.
Neeruti pinnavorme kutsutakse tabavalt Kalevipoja knnivagudeks, kuna Neerutis arvatakse meie rahvuskangelane pldu kndnud olevat. Krvuti kulgevad piklikud oosid jtavad mulje, nagu oleks keegi hiigelsuure adraga le maastiku tmmanud. Maastikukujundaja au kuulub tegelikult jajal neid paiku katnud hiiglaslikule mandriliustikule. Jaja pinnavorme Eestis kige phjalikumalt uurinud geoloog Endel Rhni on Neeruti nimetanud tabavalt jaja muuseumiks, sealsete pinnavormide mitmekesisuse tttu.

Kalevipoja pllumaa. Vana rahvaprimuse jrgi olla Kalevipoeg Neerutis oma knnitid tegemas kinud. Lohud orgude phjas olevat Kalevipoja hobuse jalajljed, Sadulamgi aga tekkinud vgilase hobuse sadulast. Prast knnitd Kalevipoeg uinus, hundid tikkusid tema suksule kallale ja ajasid vaese looma Assamalla alla. Hobune murti maha ning kogu sealne kant on hobuse kehaosade nimelisi paiku tis.
Ka nimi Neeruti on seotud rahvuseepose kangelasega Ees- ja Tagajrv olla Kalevipoja hobuse neerude asemed. Suurema tenosusega on see paik siiski nime saanud 16.17. sajandil siinseid maid valitsenud misahrra Nierothi jrgi. Piirkonda hakati Neeruti mgedeks kutsuma suhteliselt hilja. Veel sadakond aastat tagasi tunti neid Karuaugu mgede nime all. Nd meenutab kunagist karude rohkust vaid mningate soolaikude ja kruusakhmudega ngu, mis endiselt Karuaugu nime kannab.

Eiffeli torn Neerutis. Mned Neeruti kohanimed ajavad naeru peale: Pariisi kla, Kameruni med, Brasiilia heinamaad. Testi, Neeruti maastikukaitseala servas asub Eesti oma Pariis, tpsemalt kll Pariisi kla, mille nimi ja nimesaamislugu on ehk vgevamgi kui kla ise. Pariisi nimi on rahvajutu jrgi prit misaajast. Saksi misahrrale ei meeldinud, et moonakad hrberi lheduses ringi sebivad ning kditanud nad remaale. Sinna andnud ta igahele maatki ja kskinud majad mitmes reas krvuti ehitada. Kui maamehed nurisenud, et nii jb aiamaa vheseks, vastanud misnik, et see-eest on teil tnavad ja puha nagu Pariisis. Kohapeal tundub Pariisi pris suur kla olevat, aga tegelikult oli ta algselt vga vike. Klade liitmise aegu otsustati vike Pariisi kla hendada suure Aruklaga. Et aga Aruklasid oli Eestis rohkem kui kll, ji klale tema suursugune nimi alles.
Eks see vist nii ole, et kui ks teeb otsa lahti, teevad teised jrele. Kui kla oli juba Pariisiks ristitud, siis leidus keegi, kes oma metsalappi Kameruni metsaks kutsuma hakkas. Ja ega naabrimees kehvem olla saanud, tema andis oma maatkile nimeks Brasiilia heinamaad.
Pariisis asub puhke- ja suusabaas, mis pakub matkajale korralikku peavarju ja kehakinnitust. Omanik Olev Ksperson lubab lhitulevikus puhkebaasi juurde Emumele ehitada vaatetorniks Eiffeli torni kmme korda vhendatud koopia. Et Pariisi ikka rohkem Pariisi moodi vlja neks.
Neerutist leiab vahva, kuid maalhedasema nimega paiku veelgi Hrjaoidume ja Lusthooneme, Eideaugu, Taadiaugu, mmaaugu ning takkaotsa veel Suure Snni Sitaaugugi. Igal neist on oma lugu, niteks mmamgi saanud nime, et selle kohal olnud lbi Pariisi Saksi misa poole laskuv tee talumeeste snul libe nagu mma kht.

Tegevust mitmele maitsele. Neerutisse sitjal tasub teada, et Pariisi puhkebaasi juures on talvel avatud mitu suusarada: 1,5 ja 3 kilomeetri pikkused uisustiili viljelejatele ning pikemad 5- ja 10-kilomeetrised rajad klassikalise tehnika armastajatele. Lhim radadest on ka valgustatud. Saab laenutada suusavarustust, uiske, saaniga hobust ja motokelku.
Neeruti maastike avastamiseks on ette valmistatud paar matkarada. Pikim neist (14 km) viib Pariisist Neeruti sdamesse Kuresdile ja toob teist teed pidi jlle Pariisi tagasi. Phja poolt Neerutile tulija jaoks valmis just veebruari alguses poolteise kilomeetri pikkune matkaja suusarada, mis algab Tapa- Rakvere maantee rest Ristame bussipeatusest ning saab Kuresdil kokku Pariisi viiva rajaga.
Kuresdile loodi kolmekmne aasta eest Neeruti loodust tutvustav vljapanek, mis vaatamata kesistele tingimustele ja eraktesse minekule on silinud. Ainult oravatopis kukkunud mned aastad tagasi puu otsast alla ja veel ht-teist vajaks natuke vrskendamist. Pererahvaga kokkuleppel saab nitusega siiski tutvuda. Samast saab tellida ka teejuhti Neeruti retkeks.
Kuresdi lhedusse jvad mitmed kaunid paigad: Sadulamgi ja Tornimgi, Eesjrv ja Jrvelage. Eesjrve kaldal asub piknikuplats, mis halva ilma tarvis ka varikatusega varustatud. Samuti vib lket teha ja ka telgi psti panna Sadulamel.



Heiko Kruusi
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet