1/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Vrikast maamehest upsakaks linnavurleks

Hilissgisel heliseb Eesti Ornitoloogiahingu kontoris telefon ja murelik meeshl ksib nu. Linud talvel vtnud tihaste ja teiste linna tulnud tiivuliste talikostiliste toitmine perekonna eelarvest ehmatavad poolteist tuhat krooni. Ega linnukaitsjad kki tea, kust saaks hulgi ja odavalt sihvkasid osta? Ei, seda linnukaitsjad ei tea, kll oskavad aga soovitada veidi rohkem vaeva nudvat, aga samas hoopis odavamalt ktte tulevat toitmisvimalust.

Kevadel tuleb samasse kontorisse ametlikke kirju omavalitsustest, kus palutakse vi lausa nutakse ornitoloogiahingu sekkumist vitlusesse vareste terroriga. Kll on linnakodanikele phe vi siis nende luksusautole kakatud, kll tahab knnivareste koloonia hlekus nrvid lplikult slme siduda. Suvehakul aga kaevatakse kajaka peale, kes inimestele suisa kallale tkib ja nokakobakaga phe toksab.
Masendunud pealtngijad kirjutavad ka vastupidistest muredest, et mitte linnud inimesele, vaid inimesed lindudele liiga teevad: kuidas hes linnas spinninguga parte ngitsetakse vi teisal alevis toonekurgi kimbutatakse. Ei teagi tpselt, kas mingeist vajadustest vi siis lihtsalt puhtast kurjusest aetuna.
Niiviisi hakkab pikapeale tunduma, et enamik lindude ja inimeste vahelisi konflikte tuleb esile just asulais ja linnades. Miks on aga inimeste tung linnadesse nakatanud ka sulelisi?

Turvalisse varjupaika. Ei rutta lind linna karjri tegema vi hlpsamat raha teenima, tema elufilosoofia on hoopis lihtsakoelisem: hea, kui toit on olemas ja veel parem, kui kurjade kavatsustega kontvras ligi ei saa. Metsas vib ju hea ja rahulik tunduda kll, aga kui ikka kulli-onu su lapsed enda omadele eineks tassib, siis hakkad tahes-tahtmata kohvrite pakkimisele mtlema. Pris suured linnudki vivad jrelplve turvates htta jda: osav nugis on piisavalt verejanuline, et ka tugevate lindude lapsi ahistama ronida. Niteks teab ajakirjas Loodus lindude linna prgimise teemat valgustanud ornitoloogiahingu juhatuse esimees Jaanus Elts, et mnes piirkonnas on just nugise nurjatus mustrhnilt pesitsuslusti ra vtnud. Ja hes mulluses loos kirjutasime sellest, kuidas seesama ntke linnulihasber kib must-toonekure pesas saagil.
Terve hulk loodusmaastiku rvel-naabreid tehisoludesse kaasa ei tiku. Tsi, linnas vivad omakorda kurja teha siinsed murdjad. Kusjuures rotid on hullemadki kui kassid. Aga sellegi vastu oskavad vhemalt mned liigid rohtu leida niteks puhkeperioodil suurematesse seltsingutesse koguneda. Siis on valvel meeleelundeid iga kaaslase kohta hoopis rohkem kui ksinda oksal konutades.
Inimeste ehitatud majades ning muudes tehisvormides on tihti mnusaid ja ohutuid nsusi-narusi, kuhu sobib kenasti pesa sttida vi mis pakuvad talves pakasevarju. Mastide vi krghoonete otsas on hea hismajal olla: kski lihamaias loom pole nii heade kntega, et sinna jrele saaks.
Ja linna toidurohkust on raske le kiita! Kummalisel kombel satub ka vaeselt elavates hiskondades heitmete sekka maitsvat nokapoolist. Pealegi tavatsevad inimesed igasugu lilli ja ilupuid kasvatada, milledel leidub heamaitselisi osi pungi, vilju ja vrseid. Ja seemnerohkeid umbrohte on inimese mber mnusalt palju. Siiski, suvel vivad poegade vajadused ka loodusesse naasma sundida, kui on vaja lihakraami vi kindlas kasvujrgus taimeosi.

Uhkeid vaatlusvimalusi pakub Euroopa pealinnadest linnusbrale Reykjavik, mille raekoda seisab jalgupidi Tjrni-nimelise tiigilahmaka vees. Tiigi keskel on kopsakas saar ja sellel pesitseb arvukas randtiiru koloonia, mitmetest hanedest-partidest rkimata. Nende ridade kirjutaja snni- ja kodulinn Tartu olevat aga siinsete linnumeeste kinnitusel Euroopa ainus linn, mille piires on lemaailmselt ohustatud rohunepi mnguplats.
Kigi linnade linnusbralikkus pole omavahel vrreldav, ldpilti muudavad suuresti ka kliima ja kogu looduse erinevused. Kui meil on niteks koduvarblane eelkige linna- ja pldvarblane maalind, siis kusagil lne ja luna pool on pilt otse vastupidine.
Muidugi ei tule linna iga lind. Must-toonekurg vib vljaspool pesitsusaega ju linnaservast ehk legi lennata, aga pesa ta Kadriorgu vi Toomele ehitama ei tule. Ja meie kotkastest kige inimasustussbralikum vike-konnakotkaski on ja jb ikka maaelanikuks.
Pame Jaanus Eltsi abiga Eesti tiivuliste seast kige suuremaid linnalembe valida ja jtame minu initsiatiivil otseste kodulindude krvalt mngust vlja ka pool-kodulinnud tuvid.
Kes veel ei tea, sellele olgu eldud, et meie linnatuvide vennaskond prineb Luna-Euoopas ja Phja-Aafrikas elavast kaljutuvist. Inimene on kodustatud kaljutuvist aretanud mitusada tugu, sealhulgas kll ilu-ja lihalinde, kll spordi- ja kirjatuvisid. Aga mingi osa kodutuvidest on aegade jooksul peremehe juurest putku pannud ja elab nd siis poolmetsistunult inimese krval edasi, nagu hulkuvad koerad vi kodutud kassid. Natuke maitse asi, aga mina pean tuvi ikka kodulinnuks. Elts osutab esimeses jrjekorras tnavuseks aasta linnuks valitud varblastele. Peaaegu kogu elu ikka huvallas veetev piiritaja ehk piirpsuke seab oma pesi kigi meie linnade majapragudesse ja -thimikesse. Rohkem rasva-, vhem sinitihast neb mitmes linnas kogu aasta vltel.
Kige rohkem on inimesed thele pannud siiski varese ja tema lhisugulaste haki, haraka, koguni ronga svenevat urbaniseerumist.

Varesele valu. Jaanus Elts vtab kurtmisi vareserohkuse le filosoofilise rahuga: Vi veel vaata, kui suured nad on! Muidugi suudab ks vares inimesele hulga rohkem probleeme tekitada kui terve parv varblasi!
Aga seda mnab temagi, et see karedaja valjuhlne seltskond on linnas rohkenenud kll. Eks taas ikka seeprast, et toitu kllaga. Ja hid pesa- ja varjepaiku. Intelligentsed linnud oskavad inimese pakutavaid vimalusi vga ratsionaalselt ra kasutada, ja seda sugugi mitte ainult oma toidusedeli tiendamisel. Jaanus Eltsi linnupesakogu ks ootamatumaid eksponaate on alumiiniumtraadist punutud hallvarese pesa!
Muidu rohkem maaeluga seostuv harakas tunneb ennast eramurajoonides ige koduselt ja tekitab seal tuska viksematele lindudele. Rootsis on Elts mrganud harakapesi lausa kesklinnas, seejuures igavesi kobakaid, mis viitab ilmselgelt juba pikale kasutusajale.
Suure uudisena rgiti paar aastat tagasi ronga pesitsemisest Tartu piires tema ju teline laanelind. Aga ronk tahab oma korteri ikka krgele seada. Kui vanad metsad ja niigi vhesed krged puud aiva saekaatrisse sidavad, siis ei jgi ju muud le, kui ehk hoopis kirikutorni kolida. Lrmakasse tstusrajooni ronk siiski ei tiku.
Kll on teline linlane ronga vikevend hakk, seda eriti talvel. Tartu jaoks on hakk vaata et vapilind, Emaje-rseil kesklinna haljasaladel kivad sgisest kevadeni majal kindlasti tuhandete tiivapaaride omanikud, et peval siis linnambruse rikkalikel toidumaadel kaloreid varuda. Ja ega suvelgi neist nutikaist lindudest puudust ole: eriti Toomeme vanad nsad puud ja orvarohked kirikuvaremed pakuvad piisavalt ruumi pesa seada. Toomeme krgetest puudest on ikka lugu pidanud knnivaresed, meie varestest ainsad pris rndlinnud.
Just knnivaresed on endale viimastel aastatel Eestis kvasti vaenlasi kogunud, kummalisel kombel eelkige vikelinnades. Ei oskagi arvata, kas on nende elanikud vaikusega liiga hellitatud vi ongi inimesele omane kirglik vajadus vaenlast otsida. Aga kll Viljandis, kll Kuressaares, kll Jgeval on pevakorda kerkinud lausa sjakigud lrmakate ja mis seal salata kakarohkete kolooniate vastu. Pesade lhkumine, vahel paraku ka munade vi koguni poegadega pesade lhkumine, erilist efekti ei anna: suure tenosusega ehitatakse hiljemalt jrgmisel aastal uued. Kui mitte tpselt samade puude otsa, siis vibolla jrgmisse parki.

Inimlikud eksitused. Mni aasta tagasi tekitasid Tartu linnuhuviliste seas vikese sensatsiooni kaks kodukakupoega, kes juba veebruaris oma beebihilpudes Toomemel puuoksal kkitasid. Asjahuvilised kisid neid murega seiramas ja visid lpuks rahuloleva ohkega kinnitada: kullipere tuli rasketele oludele vaatamata laste tiivule kasvatamisega toime! Ajalugu vaikib sellest, kas ja kui paljud tnavakasside pojad ses rituses oma elu pidid ohverdama mida muud ikka kakud pojukestele kosutuseks nokka tid.
Kll aga suudeti hiselt vlja melda, miks siis pesitsemine leidis aset ligi kaks kuud enne tavaprast aega. Sdi olid eelmisel sgisel Toomemele pandud laternad! Tnu kunstvalgusele sai pev tublisti pikem ja kakupaar oligi haneks tmmatud: neile tundus, et kevad on kes ja aeg hakata lapsi saama.
Jaanus Elts lisab, et sama hsti on teada juhused, kui vimsate tnavalaternate valguses on rasvatihased tikkunud vga varakult laulma. Ja mitte ainult oma kunagises kodulinnas Elvas on mees korduvalt kuulnud aprillis tnavavalgustite kupleis siutsuvaid tihasepoegi. Metsas elavad Rasva- Antsud juavad sama kaugele tubli kuu hiljem.
Iseasi, mis sellise kiirustamisega vlja kukub. Oluline on see, millest ks vi teine liik toitub vi igemini, millega ta oma poegi peab toitma. Kui teatud vanuses on ilmtingimata vaja putukaid vi mingis kindlas arengujrgus taimi, vib kiirustajal kuri karjas olla, vidab Elts. Niteks varestel poleks hda midagi nende eriline kohanemisvime seisneb muu hulgas ka dieetide rohkuses. Tihaselaps aga peab normaalseks kasvuks oma lihaportsu ktte saama: arenguks vajalikke loomseid valke leiab vaid putukatest. Et viimaseid veebruaris kasinalt vtta on, see vist tlematagi selge. Seeprast pole erilist lootust, et varastest poegadest elulooma saaks.

pib kuni elab. Kui veel kord vareslaste nutikust kiita, siis olen oma silmaga ninud, kuidas hakk kord tihaste tarvis oksa klge nri otsa lesriputatud pekitki endale sai. Muudkui aga tstis nokaga jrgmise jupikese nri jala alla, kuni saigi palukese noka vahele! Niiviisi pole sellest katki midagi, et hakk tihase kombel paigallendu teha ei oska: kavalus aitab vlja igast olukorrast.
Jaanus Elts on ligilhedast andekust theldanud mustrstal, kes on hakanud jrjest sagedamini talveks meile linnadesse jma mitte ainult Tallinna vi Haapsallu, nagu varem, vaid ka sisemaale. Ehkki rahvas teab teda rohkem marjasjana, ei tle lind ra ka lihakraamist. Paarikmne aastaga on meisterlaulja selgeks saanud toidulaual kimise, kusjuures peab ennast seal snagi agressiivselt lal, nii et viksemail kostilistel tuleb lihtsalt taanduda. Elts on korduvalt ninud mustrstast kohmakat paigallendu ritamas, et sel moel tihastele riputatud pekki nokkida. Teine meil sageli talve veetev rstas, marjaaedade nuhtlus hallrstas, ei ole samu trikke selgeks saanud vib-olla seeprast, et tema on valdavalt taimetoitlane.
Linnuliikide jaotamine rndlindudeks ja paigalindudeks on tinglik. Mne liigi isenditest jb osa paigale ning teised lendavad ra. Paigalinnuna tuntud rasvatihaste asurkonna ks osa piirdub sellega, et tuleb talveks maalt linna toidule ligemale, teine osa lendab aga tuhandete kilomeetrite taha. Jaanus Eltsi kinnitusel on selline kahetine kitumine osa liigi ellujmisstrateegiast. Pikk rnnutee on teadagi ohte tis, aga lubab nnestumise korral kevadel suhteliselt heas konditsioonis naasta. Talveks koju jda on vhem koormav, aga kes tleb, et ei tule tapvaid pakaseid. Niiviisi kaht tegutsemisviisi kombineerides on liigil enam lootust, et piisav hulk linde jb sugu jtkama.

Avariiolukord. Ajakirjandusse aeg-ajalt lipsanud sensatsioonijutte vareste ohjeldamatust vargushimust vi nende ja kajakate agressiivsusest peavad linnumehed enamasti pnevust taotlevaiks vi hirmul-onsuured- silmad tpi lugudeks.
Aga mis tsi, see tsi: nutikad noored varesed vivad vanemat edukat liigikaaslast jlgides testi omandada tarkuse, kuidas niteks supelrannas peremeheta seisvast kilekotist sdavat leida. Vaadake kas vi, millise hasardiga tuustivad hakid sulgemata unustatud prgiurne. Samamoodi vivad kajakad, iseranis veel nende vheldasemad, aga see-eest sdikamad sugulased tiirud rnnata inimest, kes on linnu arvates muutunud ohtlikuks tema poegadele. Nii et enamasti peaks rvitu-rnnatu leidma tegevusjuhendi omaenda kitumise analsist.
Tartust on teada ka juhus, kus kogukas hbekajakas oli pesapaigaks valinud he broohoone katuse ja pidas ohtlikeks kiki hoonesse sisenenud vi sealt vljuvaid inimesi. Sellistel erandlikel juhtudel ei j ilmselt testi muud le, kui katsuda liiga innukalt kaitstavad pojad veidi kaugemale toimetada, kust muretsev emme nad kummatigi veel ktte leiab.

Aita mda saata talv. Talv on meie kliimas tiivuliste jaoks kaheldamatult aastaringi kige keerulisem aeg.
Klmal poolaastal tuleb meile ka selliseid tiivulisi, kelle pesitsusmaad asuvad enamasti ida- vi kirdekaares. Nende kilda kuuluvad 2000/2001. aasta talvel lausa massiliselt siia saabunud siidisaba vi hoopis haruldasem mnnileevike. Ja linna suundub ka suur hulk looduses pesitsevaid tihaseid ja teisigi linde.
Jaanus Elts rgib, et sgimaja juures tihaseid rngastades on ta judnud veendumusele, et need pole ldjuhul samad, kes kevadel siin kandis pesitsema hakkavad. Ometi leitakse hilissgisel toidumaja kiiresti ktte nlg sunnib tagant. On videtud,videtud, et meie laiuskraadil on lisatoitmine mne liigi jaoks mnel talvel lausa elu ja surma ksimus ja tnavune talv oli vahepeal just selline. Eriuuringud kinnitavad, et toitmine viib talvist tiivuliste suremust oluliselt alla.
Kui nukogude aja kombesse linna veekogudel vaata et aasta ringi parte toita vib suhtuda kaheti kas ikka on vaja harjutada rndlindu paigale jma , siis vikeste lindude talvine toitmine on igal juhul kiiduvrne. Kll aga ei maksa seda suvel jtkata niiviisi surume linnu ppimis- ja arenguvimed liigse hoolitsusega lemra maha.
Et petusi sellest, kuidas ning millega tihaseid ja teisi talilinde toita, on meiegi ajakirjas ilmunud rohkem kui hel korral, jtan need siin kordamata. Kll ei taha aga kuidagi rhutamata jtta tungivat regulaarsuse nuet. Mitte mingil juhul ei tohi toitmist harjunud paigas hel hetkel kesk talve lihtsalt ra lpetada. Kllap leiavad linnud toitu testi ka mujalt. Aga enne seda vivad nad raisata liiga palju aega asjatule ootamisele ja teie peale lootmisele ning prast vib toitumistunde lihtsalt napiks jda. Nii on teie heategu hoobilt pahempidi pratud.



Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet