1/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Juulitorm painutas puid kui lekrsi

Kui detsembris Looduse Omnibussi reisijad Rakvere Rannapungerja teel bussist maha ronisid, ahhetasid kik nagu hest suust. Avanev vaatepilt mjus kui ilmutus: 16. juuli trombi murtud kaskede raskeprased rtmid vaheldusid taeva poole sirutuvate tormi leelanud peenikeste kaskedega. Sekka mned maadligi vajutatud tved, mis nisid siiski hingitsevat. Nagu oleks Kigevgevam pdnud puuderiigis eraldada terasid skaldest: ellu jid vaid paindlikud, linud oli paindumatud.

Omnibussilised uurisid lumega kaetud tormimurdu oma pool tundi ega teinud pakaselisest ilmast vljagi. Ebatavalise vaatepildi autor oli 16. juuli tormisel peval sndinud tromb, mis edela-kirdesuunaliselt le Eesti liikus. Fotoaparaadiomanikud ritasid puutvede vahele ronides paremat pilti saada, ent puujuured ja ristirsti palgirisu ei lasknud maanteest kaugemale kui kmmekond meetrit tungida.
Siin on nide tormimurrust, kuhu inimese ksi ei ole veel vahele seganud, kommenteeris ekskursiooni lbiviinud AS Stora Enso Mets metsandusjuht Indrek Tust. Nhtavasti on tegu erametsaga. Omanik pole judnud mahamurtud metsa ra vedada, aga vib-olla elab ta vljaspool Eestit ja ei teagi, et siin selline torm oli. Tust nitas kega kirde suunas: Kui te seda tormimurdu linnulennult vaataksite, siis neksite tpselt, mis suunas tuul liikus kirdesse. Oleme praegu ca 50 kilomeetri kaugusel Endla jrvest, kust diagonaalis le Eesti liikunud tromb uue puhanguna peale hakkas. Siit ligi 20 kilomeetrit edasi Kohtla kaevanduste juures torm rauges ja kadus. Tusti snul ei vtnud tromb aga kirdesuunaliselt koridori sisse, vaid hppas teatud kohtadest le. Niteks jttis ta puutumata he korraliku okaspuumetsa, mis suurema tuulega oleks niikuinii maha murdunud. See mets siin oli aga noor, 3040 aastat vana. Tormi teed on kummalised.
Sama koht, kus Looduse Omnibuss peatus, oli 16. juulil ties ulatuses murtud puudega kaetud ning maanteel liikumine vimatu. Tudu piirkonna likas torm mitmeks pevaks muust maailmast ra. Tusti snul raiuti kolm peva Tudu ja Rakvere vahelist maanteed puhtaks, et saaks autoga toimunu kohta sna viia.
Palju sai tormi lbi kannatada riigimets: See olukord muutis riigimetsa varumise plaane: kui tavaliselt mdi htlaselt le Eesti igasugust raiet, siis peale tormimurdu vhendati oluliselt teistest regioonidest kasvava metsa mki, kuna siinne olukord rahuldas selle aasta vajadused. 2001. aasta teine pool oli metsamajanduses phendatud Kirde-Eestile. Riik likas esimese sammuna murrust vlja jmedamad palgiosad, lejnud tooraine lheb paberipuuks. Lplikult kinnitamata andmetel vajas tormi jrel ligi 4000 hektarit metsa lageraiet ja veel 4000 ha sanitaarraiet. Tihumeetrites ei oska lplikku numbrit telda, mis torm kummuli ajas. Arvatakse, et 800 000 kuni ks miljon tihumeetrit. Aga vaevalt, et seda tpselt kindlaks teha on vimalik, arvas Tust.
Tromb ei kestnud le poole tunni ent judis siiski mnele piirkonnale palju paha teha. Tusti snul vrdlevad vanemad metsamehed seda oma ulatuselt 1967. aasta tormiga, ainult selle vahega, et 2001. aasta torm oli kontsentreeritud ja laastas enim hte piirkonda Tudu, samas kui 1967. aasta tormis said kannatada Kesk-, Lneja Loode-Eesti htlaselt. Vahe oli ka selles, et juulis tegi philise laastamist tromb, 1967. aasta augustis aga litugevad tuuled.
Juulitormi hed hullemad kahjustused tabasid endise Maidla metskonnamaja mbrust. Pev varem oli seal riigi metskonna maja maha plenud ning jrgmisel peval, kui maja varemed veel tossasid, oli torm maha murdnud mberkaudu kasvava suure mnnimetsa, mis kik vajus plenud majale peale. Enne oli see maaliline koht ilusa mnnimetsa sees, kuid kahe pevaga sai sellest ahervaremetes trstitu paik. Elu siiski seisma ei j kmne aasta prast on lagedal platsil kindlasti noored mnnid sirgumas, ning keegi ei saa enam arugi, mis tpselt juhtus.
Rakvere-Rannapungerja tee res Tudu asula lhedal nhtavat tormimurdu tasub aga kindlasti uudistama sita, sest vib-olla on kik suveks juba ra koristatud ning nha pole rohkemat kui thja metsaalust.

EESTIT LAASTAS PIKAEALINE TROMB
Asjatundjate arvates plvis 16. juuli tormisel peval Eestit laastanud tromb krgendatud thelepanu, kuna see oli silmapaistvalt suure ulatusega ja tekitas palju rohkem kahju kui trombid tavaliselt. Tromb pole ju iseenesest Eestis erakordne nhtus mnel kuumal ja niiskel suvel tekib neid mitu, mnel suvel aga htegi. Tavaliselt snnivad hbuvad trombid sna kiiresti ning suudavad kahju tekitada vaid paari-kolme kilomeetri ulatuses. 16. juuli trombi eluiga oli aga erakordselt pikk see lbis sadakond kilomeetrit ja laastas mitut maakonda.
Kige tugevam tuulepuhang mdeti 16. juulil Ilmajaama andmetel Jgeval 30 m/s, mis Beauforti skaala jrgi thendab maru. On tenoline, et tuule tugevus trombi keskel vastas orkaanile (alates 33 m/s). Seda mta ei nnestunud, kuna trombi kese ei liikunud le hestki meteoroloogiajaamast. Ja hsti lks, sest ilmselt oleks selline maru purustanud ka mteseadmed.
Tormimurru peval ji Eesti madalrhkkonna idaserva, kus huvool kandis lunast Vahemere rest Lnemere idakaldale kuuma ja niisket hku ning seetttu oli Eestis ilm tavalisest mrksa palavam hutemperatuur tusis Ida-Eestis kuni 34 kraadini. Sellised tingimused on soodsad trombi tekkimisele: kui hk on kuum ja niiske, kerkib see kiiresti troposfri lemistesse kihtidesse, moodustades kuni 12 km krgusi ikesepilvi. Vimas tusev huvool tekitab keeriseid, millest vivad areneda trombid.
Juuli keskel murdis tromb maha suure hulga puid, kige rohkem Kirde-Eestis. Tpset kahju ulatust on siiani raske mrata, sest paljude erametsade omanikud ei tea veel isegi, et tromb nende metsast le kis.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet