1/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Pakistan valudest vaevatud kaunitar

Kristjan Laja, Kristjan Kaleviste
Keegi pole rkinud sellest, kui ilus Pakistan on, nendib suve lpul Pakistanis reisinud Kristjan Laja, ning sellest, kui klalislahked on pakistanlased.

Neli noort eestlast Kairi Lainjrv, Kristi Kolk, Kristjan Laja ja Kristjan Kaleviste kisid mdunud aasta suve lpul Pakistanis. Nad viibisid seal ka hetkel, kui terroristide poolt juhitud lennukid New Yorgi Maailmakaubanduskeskust rammisid. Hirmu me ei tundnud, vastupidi, soovisime sinna hoopis kauemaks jda. Pakistan on nii ilus maa. Kahjuks polnud meil rohkem aega, rgivad Kristjanid.
Reisiseltskond on sna pettunud, et meedia on peale 11. septembri sndmusi Pakistanist hemtteliselt negatiivse pildi maalinud. Me olime ju kohapeal ja ngime, mis toimus. Prast terrorirnnakut hakati Pakistani sdistama, et nad ainsa riigina Talibani toetasid. Meie aga kuulsime kohalikke ohkamas: Jlle ritatakse meile ra teha. Pidades silmas negatiivset propagandat.Noored arvavad, et suur osa Pakistani elanikest, kes lne mistes elavad limas vaesuses, ei saanudki toimuvast teada. Paljud ei ole tenoliselt neist sndmusist siiamaani midagi kuulnud: pakidest on 60 protsenti kirjaoskamatud. Neil pole telekat, nad ei loe lehti, kuidas nad oma kaugetes mgiklades sellest kuulma peaksid?!

Reisihuvilise paradiis. Nii kniliselt kui see ka ei kla, aga 11. septembri sndmused osutasid Pakistani reisifnnidele teene. Pakistan on siiamaani olnud n- stu turismimaa, ja nii jb see nd pikemaks ajaks. Kui eespoolnimetatud sndmusi poleks olnud, kujunenuks Pakistan juba lhima 10 aasta jooksul turismimaaks, arvab Kristjan Laja. Pakistan on seiklushuvilisele reisijale paradiis kaunis loodus, liodavad hinnad ning turiste mmardavad kohalikud. Ei mingit rahanorimist ega kerjamist, nagu on Aasia maades tavaprane. Suure turismibuumi eest on Pakistani siiani hoidnud pidevad piirisjad ja sjaseisukorrad riigis. Tnapeval kib seal vaid 400 000 turisti aastas! Vrdluseks Eestit klastab ligi kolm ja pool miljonit turisti, toob Kristjan Laja nite. Pakistanis elab aga 150 miljonit inimest, sada korda rohkem kui Eestis. Nii et praktiliselt on seal turism olematu. Kui poisid Chitrali linna politseijaoskonnas end registreerimas kisid, silmitsesid nad llatusega jaoskonna seintel rippuvaid A1-suurusi tabeleid, kus leval viimase kmne aasta turistide arv maade kaupa. Eestit seal enne kirjas ei olnud, nd kll, on nad rahul, aga kokku kis turiste Chitralis 2000 kuni 3000 inimest aastas. Ja seda oli nhtavasti juba piisavalt palju, sest Lonely Planeti reisijuhi jrgi oli koht ra mrgitud turismikeskusena. Et turiste vhe on, seda mrkab ka kohalike inimeste kitumisest: Pakistanis ei tulda sinu kest midagi manguma ega ritata asju ma. Kristjan meenutab, kuidas ta aasta varem kis Tais, Malaisias ja Singapuris nendes maades suhtutakse tema snul valgesse inimesse kui liikuvasse rahakotti.

Kristjan Laja, Kristjan Kaleviste
Mgede maa. Pakistan vlub esmajoones oma kauni loodusega. Phja-Pakistanis asuvad mgedehuvilisele thtsad Karakorumi ning Himaalaja mestikud.
Pakistanis on vga erinevaid mgesid: vanad ja noored, madalad ja krged med, liustikud, rasked ja lihtsad tipud, suusakuurordi potentsiaaliga med jne, rgivad Karakorumis neljapevasel mgimatkal kinud noored. Kui sa vtad kokku kik Shveitsi, Austria, Itaalia ja Prantsusmaa Alpide vimalused ning korrutad kolmega, saad kokku Pakistani med, on varem mgedes matkanud Kristjan Laja vaimustuses.
Las arvud knelevad iseenda eest. Pakistanis on kokku viis metippu, mis on krgemad kui 8000 meetrit. 7000-meetrisi on le 150 ning sadu tippe le 6000 meetri. Viimaseid pole kunagi kokku loetudki, kommenteerivad noored. Mgesid vallutamiseks jtkub kigile.
Pakistani krgeimad karjuseklad asuvad ligi kolme tuhande meetri peal. Hopari kla, kust noored alustasid oma mgimatka, asub 2800 meetri krgusel.
Noored tusid 5060-meetrise Rush Peaki tippu, mis on krgem kui Mont Blanc, Euroopa krgeim tipp. Ilusat vaadet ei jutud ra imetleda. Sealt oli nha ka K2, krguselt teine metipp maailmas (8611 m). Usume, et vaade on ks parimaid maailmas. Fotograafidel peaks sinna asja olema, arvavad Kristjanid. Neid kohti on maailmas vhe, kus suuri mgesid nii hsti neb.
Ja jlle sama tdemus, et turiste liigub mgedes vhe. Alpides on med inimesi tis, teab Kristjan Laja, siin matkal olles ei kohanud me peale karjuste kedagi. Samas oli see ks neljast-viiest philisest matkapiirkonnast.

Klalislahke rahvas. Kuhu iganes eesti matkasellid ka ei linud, veti neid naeratusega vastu. Kehtib see, et klaline on nende usu jrgi pha,rgivad oma elamustest Kristjanid. Nad ei suuna oma usulist viha eraisikute vastu, ka mitte ameeriklaste vastu. Olen kindel, et ka peale viimase poole aasta sndmusi kehtivad samad reeglid, et eraisik on pha. Muidugi, kui sa lhed sinna agressiivselt ameerika lipuga vehkima, vib sul halvasti minna.
Valgete inimestega ritatakse ka end koos pildistada see on kohalike jaoks suur au. kskik millises turismikeskuses tulevad inimesed juurde, et kas ma tohin sinuga koos pildi peale tulla. Valge inimene on haruldus. Sitsime Chitralist edasi paarkmmend kilomeetrit phja poole, mgedesse, ja kuna autoga enam edasi ei saanud, hakkasime jala astuma. Meile vaadati teel jrele. sna tenoline, et paljud lapsed polnud kunagi valget inimest enne ninud kui vaid melda kaduvvikesele arvule, 2000 turisti aastas, kes Pakistani phjaossa juavad. Grupp koolitdrukuid tuli meile teel vastu, nad tmbusid krvale, keerasid pilgud ra naisterahvas ei vaata seal kunagi meesterahvale otsa. Umbes 15 meetrit meist mdunud, keerasid nad mber ja jid meid seljatagant uudistama. Nii kui meie mber prasime, pgenesid nad kik.
Pakistan on klalislahke ka turisti rahakoti suhtes. Eestlaste reisiseltskonnal kulus kolme ja poole ndala jooksul 400 dollarit ehk ligi 6000 krooni inimese peale. Seejuures me raiskasime tohutult: rentisime diipe, lendasime seal lennukiga, ei hoidnud toidu pealt kokku einestasime ja bisime heades kohtades, ostsime kalleid kingitusi, meenutavad reisilised. Siiski, lennupilet on kallis, edasi- tagasi 17 000 krooni, aga kui sa piletiraha jaksad kokku koguda, kulutad kohapeal bussidega sites ja tagasihoidlikult elades vhem kui kodus.
Minu snum on: kige Pakistanis ra, kuni ta on veel tiesti puutumata, rgib Kristjan Laja, tulevikus saab temast suur turismimaa. Mina lheksin sinna tagasi kohe, kui vimalik.

USUPUHAS MAAPakistan thendab tlkes puhas maa. Liide -stan thendab maa. Seetttu oleks igem pakistanlasi kutsuda lihtsalt pakideks, nagu nad ise endid nimetavad, mitte pakimaalasteks. Pakistan pole rahvusriik, erinevaid rahvusi ja hime hendab usk 97 protsenti neist on moslemid. Pakistani Islamivabariik loodi 1947. aastal sna kunstlikul moel endisest Briti India jagunemisest usutunnistuse phjal. Kuna India ja Pakistani vahelise riigipiiri paikapanemistel ei olnud vimalik arvestada ksteisest lbipimunud eri rahvuste ning religioonide piire, siis on piiritlid Indiaga Kamiiri regiooni prast pidevad. Kahe maa vaenulikke suhteid ilmestab fakt, et nende hise ja vga pika, 2912- kilomeetrise riigipiiri kohta on ainult ks hine maismaa piiripunkt.
Pakistani suhe Ameerikasse on kahetine: lihtrahvas kannab ameeriklaste ja ldse lne mjude peale vimma, samal ajal noorem ja haritud rahvas taunib sjavelist ning usulist ahistamist. Pakistani valitsus pab olla USA liitlane, et vabaneda isolatsioonist ja paariariigi staatusest.
Maailma he kiiremini suureneva rahvastikuga Pakistanis elab ligi 150 miljonit inimest. Pealinnaks on suhteliselt uus linn, 1960. aastatel ehitatud Islamabad. Ajalooliselt ja kultuuriliselt thtsad linnad on Lahore, Peshawar, Karati.
Pindala on 803 940 ruutkilomeetrit. Riigi rahahik on ruupia (1 kroon on ca 4 ruupiat), riigikeel on urdu keel, mida emakeelena rgib siiski vaid 8 protsenti pakistanlasi. Mningal mral rgitakse ka inglise keelt, kuna riik on endine Briti koloonia. Usuliinis on thtis koht araabia keelel, mis on pha Koraani keel, ehkki suurem osa lihtrahvast vaevalt rohkem araabia keelt oskab, kui mned palved. Kirjaoskamatus Pakistanis on ligi 60 protsenti.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet