1/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

LOODUSLAPS
AITA ARUKALT AIDATA

Peagi on kes kevad ja inimesed hakkavad rohkem looduses liikuma. Lindudel ja teistelgi loomadel juab ktte lastesaamise aeg. Ja peaaegu igal aastal juhtub, et mni metsloomalaps tuuakse inimeste juurde. Vahel selleprast, et testi on vaja seda teha elukake on miskil moel kannatada saanud vi orvuks jnud. Aga palju sagedamini juhtub, et heast sdamest aidatakse seda, kes abi ei vajagi. Eriti hull on lugu siis, kui abistajal puuduvad vhimadki teadmised, kuidas edasi kituda: loom on koju toodud ja kasti tstetud, aga mis nd?

Loomasbra esimene reegel on sama, mis kehtib loodusega suheldes kikjal: enne mtle ja siis tee. Armsa kaltsunuku moodi vike kull ei ole enamasti sugugi hljatud. Ta ootab lihtsalt kannatlikult saabumist, mil vanemad talle jlle toitu hakkavad tooma. ksildase kitsetalle vi jnkupoja ema vib samuti kusagil lhikonnas oodata, et te ometi kord tema pojukese juurest lahkuksite.
Niisiis: enne kui asud metslooma abistama, ole tiesti kindel, et su abi vajatakse! ks suur erand siiski on: kui leitakse hljatud pisikesed karupojad nagu need, kellest mullu lehtedes nii ohtralt juttu oli , siis nemad tuleb kll pikema jututa sooja toimetada ja kohe asjalikku abi otsida. Sest ldjuhul ikka inimese s lbi pgenenud karuema oma poegade juurde enam tagasi ei tule.
Hoopis iseasi, kui metsloom olgu suur vi vike on testi viga saanud. Kui ta on verine vi tema jse on murtud vi paigast ra, siis katsu kiiresti leida kohalik loomaarst, kes ehk hdaprast esmaabi saab osutada. Ning siis helista metsloomade turvakodusse.
Vib-olla oled juhtunud sellest turvakodust varemgi lugema. See asub Prnumaal Nigula looduskaitsealal ja selle perenaine Kaja Kbar valiti eelmisel aastal Eesti kige loomasbralikumaks inimeseks. Ikka selleprast, et Kaja on aidanud jalule tohutu hulga igasuguseid karvaseid ja sulelisi, kes on looduses hel vi teisel moel htta jnud. Ehk oled sattunud teleristki ngema Nigulas sirgunud karummme ja terveks ravitud haigruid vi kitsetallesid? Siis on selge ehk seegi, kui palju hoolt, oskusi ja teadmisi see aitamist vajab ainult heast tahtest ja kaastundlikust sdamest ei piisa.
Aga saad Sinagi Kajale ja ta kolleegidele abiks olla. Esmalt ole helistades hsti rahulik, ning katsu vimalikult selgelt ra rkida, millisest metsloomast on jutt ja mis temaga igupoolest lahti on. Edasi kuula tpselt nuandeid, mida sulle jagatakse.
Kui loom vajab testi turvakodusse toimetamist, siis tuleb ta paigutada suletavasse, aga huaukudega kasti. Ole thelepanelik ja ettevaatlik, sest revusse sattunud loom vib hakata rabelema ja endale veelgi rohkem viga teha. Ja prast loomaga sehkendamist pese kindlasti ksi metsloomade kehal vib elada igasuguseid pisiolendeid, kes inimeselegi ohtlikud on. Edasi kitu juba selliselt, nagu telefonis kokku leppisite. Mida kiiremini patsient tohterdajateni juab, seda parem.
Vib-olla arvad sa ikkagi, et saad ise vigastatud looma eest hoolitsemisega hakkama. Siis tea: sa ei tohigi seda teha. Seadus lubab metsloomi ravida ja kasvatada ainult selleks luba omavail asjatundjail. Kik see on niimoodi seatud eelkige loomade aga ka inimeste huvides. Oskamatus on halb petaja, vale toit ja vr kitumine vivad hoolealuse isegi tappa. Vi siis looma inimestest sltuvaks muuta mis vib vahel ehk surmastki hullem olla. Kui tahta, et metsloom saaks tervenenult vi piisavalt suureks kosunult oma loomulikku keskkonda tagasi, peab ta ppima toitu hankima ja kasutama, vaenlaste eest pakku pugema, oma liigikaaslasi tundma. Kas sina suudaksid seda kike petada? Kindlasti mitte.
Seeprast: kui sul ei ole kodus Nigula metsloomade turvakodu kena voldikut, siis hoia alles seesama Looduse number, sest siit leiad alati les vajalikud telefonid. Kui satud vigastatud kotka peale, siis vid prduda otse kotkaste rehabilitatsiooni keskuse ehk lihtsamalt eldes Plvamaal Hauka talus asuva kotkaaia peremehe Urmas Sellise poole tema on loodusesse tagasi aidanud mitmeid htta sattunud merija kaljukotkaid. Temagi telefoninumbrid on siin lehekljel olemas.
Ja ks asi veel metsloomade turvakodud pole loomaaiad, kus saab kia armsaid nunnusid loomalapsi imetlemas. Mida vhem sealsed hoolealused inimesi nevad ja nendega kokku puutuvad, seda parem. Metsaelaniku liigne usaldus inimese vastu vib talle hilisemas iseseisvas elus kalliks maksma minna. Seeprast klastajaid turvakodudesse ei oodata ja hooldusaluseid neile ei nidata.
Kui sul on spru, koolikaaslasi vi lihtsalt tuttavaid, kellele Loodus pole ktte sattunud, siis rgi ka neile kigest sellest ja veena neid metsloomadega igesti kituma. Niiviisi saame hiselt olla need pris iged karvaste ja suleliste sbrad ning abimehed.

NIGULA METSLOOMADE TURVAKODU
( 044 56 688 Nigula looduskaitseala)
050 45 891 (Kaja Kbar) nigula@livonia.ee

PLVAMAA KOTKAAED
079 70 924 (Hauka talu)
050 34 799 (Urmas Sellis) Urmas.Sellis@mail.ee



Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet