1/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

INTERVJUU
HEIKI KRANICHI sda ji Haapsalu roostikku

Kranichi kabinetti sisse astudes tundub, et minister on morn. Morn ja tsine. Selge, see valitsuse vahetus. Kuulujutud, suitsuruumid. Ttud vaidlused ja lbirkimised. Ttud ajakirjanikud. Aga meie rgime loodusest. Kranich khutab knarnukkidega oma kirjutuslaual ning hakkab metsa- ja merejuttu pajatama. Silm lheb srama. Aeg-ajalt otsib ksi laualt piipu ja litjat. Aga ta ei sta piipu, mitte enne, kui on meile rkinud oma lemmikloomast hundist. Aeg-ajalt Kranich muigab. Ja pristab mnuga r-i. Ministri nahktoolil istub htkki Inimene.

Kas need kolm aastat keskkonnaministrina on Teid muutnud?
Keskkonnaministri ametisse tulek oli minu jaoks kui tagasiprdumine lapseplve. Mtlesin prast keskkooli minna Tartusse bioloogiat ppima. Paraku on laiskus mulle elus ikka takistusi teinud pealehakkamisest ji puudu. Kui vene kroonus ra kisin, siis lksin suunamisega Leningradi Sideinstituuti. See valik oli loomulik ema-isa ttasid mlemad sides, olin lapsest saadik seal kinud tl. Minust sai esimese, teise, kolmanda jrgu montr jne, kuni jaoskonnalemani vlja.
Mets ja meri on alati olnud minu jaoks tiesti loomulikud keskkonnad. Olen prit Haapsalust, mis on rmiselt armas koht ja mida ainult tinglikult linnaks vib nimetada.
Viksena rkisin paadilaenutusest ra he mammi, et ta mu merele laseks. Tol ajal pidi olema vhemalt 10-11 aastat vana, et paati saada, mina olin hulga noorem. Kisin Tagalahe peal sitmas. kskord jin emale vahele, kes selle peale paadilaenutusse kurjustama tttas, et miks te lapsele paati annate. Laenutaja ei osanud muud peale hakata, kui mind kaitsta, lihtsalt selleks, et oma tegu igustada. Sain he hirmsa koslepi, et olin luba ksimata merele linud. Peale seda oli mul aga luba kes, visin tiesti rahulikult edaspidi minna paadiga sitma. Jrgmiseks suveks laenati tuttavate kest aerupaat, millega sain terve suve Tagalahe roos ringi mdistada. See on pnev koht pev mdub nii, et ei pane thelegi.

Mida vike Heiki seal tegi?
Niisama uudishimutses. Kindlasti pdis kala, mul oli hoovi peal palju hulkuvaid kasse, kes olid puhtal kujul minu lalpidamisel. Ema rkis, kuidas minu kojutulekust teadis kige varem ks kass. Umbes viis minutit enne kui ma koju judsin, lks kass, kes muidu ringi hulkus, vrava juurde, istus ja ji ootama. Kalasaaki kass siiski prognoosida ei osanud.
Ma ei olnud eriti snakuulelik laps. Ei ppinud just viitele.

Kas laps peab viitele ppima?
Ei. Tal tekib siis ettekujutus, et ta oskabki kike. Mina ppisin esimeses klassis ainult viitele ja seetttu kaotasin oskuse ppida, kuna kik tuli liiga lihtsalt ktte. Ja ppima ppisin uuesti alles Leningradis, instituudis. Vras keeles, vrast ainet, juga.

Kas Te oma lastelt nuate viisi? Ei, aga ma nuan, et nad piksid hsti, et saaksid pitust aru.

Olete enda kohta elnud, et olete laisk. Ei viitsi rattaga sita, looduses kia
Ma hulgun, longin hea meelega mere res ja metsas. Eelmisel aastal kisin isegi roheliste rattamatkal. Aga tegelikult ma organiseeritud matka vga ei talu. Mulle kivad kahjuks hirmsasti vastukarva igasugused kampaaniad. Inimene, kes kampaania korras midagi teeb, ei tee seda veendumuste prast, vaid selleprast, et tal on piinlik krvale hoida. Ma ei usu kampaaniate kaudu inimeste mberveenmisse. Usun, et mberveenmise parim meetod on ikkagi haridus, see, mis lapseplves klge jb. Sgavad sisemised veendumused peavad kujunema aja jooksul.

Nii et vana puud ei painuta?
Vanad teesklevad. On vga hea, kui inimene teesklusest jtab prgi maha viskamata ja puu raiumata, aga ma igaks juhuks ei jtaks oma kirvest selle inimese ktte. Seetttu on thtis teema loodusharidus ja loodusmajade loomine le Eesti.
Praegu on need olemas Prnus, Tartus ja sna olematus seisus ka Tallinnas. Aga olen rkinud abilinnapea Langiga, ning usun, et Loodusmaja snnib ka Tallinnas. Olen nu pidanud mitmete teiste linnapeadega le Eesti. Eesmrk viks olla see, et igas maakonnas on ks Loodusmaja, mis tegeleb loodusharidusega ja mida toetab keskkonnainvesteerijate keskuse keskkonnateadlikkuse programm.

Kas niteks RMK Sagadi Looduskool jks sama projekti raamesse?
Jaa, kindlasti. Riik peaks ikka htses struktuuris toimetama, pole tarvis, et erinevad ministeeriumid toodavad erinevaid asutusi vi et isegi sama ministeeriumi sees snnib neid mitu tkki. See oleks mttetu raharaiskamine.

Kas Teil on mni lemmik loodusekoht?
Lemmikmaa on Lnemaa. Keegi on thelepanu juhtinud eesti luuletajatele, kes on merest kirjutanud: need, kes on phjarannikult prit, kirjutavad tavaliselt, et meri on snge ja ohtlik ja tormine. Ja kes on lnerannikult prit, kirjutavad, et meri on kuldne, soe ja sbralik. See on tingitud sellest, et phjarannikul paistab pike selja tagant ja meri ongi tume, aga lnerannikul peegeldub pike merelt vastu.
Meri on parim koht. Mitte tingimata just mere peal olek. Rand, rannas hulkumine. Vga hea, kui mets ulatub randa.
Rannaga on see probleem, et diipidega sidetakse isegi Lahemaal randa ja hvitatakse nnda taimestik. Pahategijate korralekutsumiseks pole seadusi.
Kahjuks inimene on laisk paljudele meist on 100 meetrit jala kia liiga palju. Mned sidavad ka selleprast autoga randa, et kardavad masinat jtta kuusetuka taha, kust varas ta pihta vib panna. Kui keegi aga tleks neile, et kuule, ole mnus, ra sida siia autoga siis nad tenoliselt ei sidaks.

Aga kust neid nii palju vtta, neid tlejaid?
Ma usun, et 90 protsenti inimestest, kellele on eldud, et ra siin sida, ei teeks seda. Tegelikult mistuse puudulikkus on eesti inimese kige suurem probleem. Rumalus. Teadmatus. Ja selleprast tuleb lapsest peale vimalikult aktiivselt phitdesid phe taguda.

Rumalusi tehakse ka Eesti metsades. Esitasime lastekljel sellise ksimuse: kui Teil oleks tkk head metsa, mida sellega teeksite?
Mul on olemas kolm hektarit metsa vike tkk. Eesti hda ongi selles, et vikese maatki omanikel ei tasu metsa muud moodi majandada, mil raiuda. Eestis kordub tegelikult esimese Eesti Vabariigi algus, kui Vabadussjast tulnud meestele jagati talusid, aga talu ehitamiseks ei olnud kusagilt mujalt raha vtta kui ainult metsast. Ka tol ajal raiuti metsikult. Selles mttes peab vene aega kiitma, et nii mnelgi piirkonnal on okastraat ees olnud: kui 1940. aastal oli Eesti 28 protsenti metsaga kaetud, siis tna on kusagil 52 protsenti.
Nii kummaline kui see ka ei tundu, aga vikesed metsaomanikud on Eesti metsale ohtlikud.

Soomes on nad hinenud histutesse.
Just. Tpselt nii, nagu ma selle kolme hektari puhul ei tea. See on umbes 40-aastane harvendusraie jaoks kps kasemets. Aga kuna seal on sndinud minu isa ja mets asub otse talukoha krval, ei suuda ma otsustada. See olukord vib viia niikaugele, et hel peval vib tulla torm ja mets on hunnikus. Lohutan end sellega, et kui ma mitte midagi ei tee, ei juhtu ka midagi halba, sest metsal pole ju inimest tarvis. Inimesel on metsa vaja. Kui tuleb torm ja selle lpuks hunnikusse lkkab, siis leiab putukas endale elukoha ja lind midagi sgiks, ja nii edasi ja nii edasi. Nii et ma ei kiirusta. Mul peab olema pris suur hda kes, enne kui kirve otsin.

Kas Te oma metsa taraga piiraksite?
Laisa inimesena ma ei paneks les silte: eramaa, ra tule jne. Eesti inimene vajab palju fsilist ruumi, et ksi olla. ra ajama ma tenoliselt ei lheks kedagi, aga mtleks kll, et mis nad kivad siin.

Soomes on ju igaheigus leebem kui Eestis, seal vib jalutada erametsades pikesetusust pikeseloojanguni...
Eestis vib ka, kui mets pole just taraga piiratud. Tenoliselt algatatakse Eestis pakun viie aasta prast hulk huvitavaid kohtuprotsesse. Kui keegi on kinud kellegi metsas seenimarju korjamas, mida viimane on kasvatanud seal majanduslikel eesmrkidel.
Niisiis, Soome leebest seadusest. Mul on tuttavaid soomlasi, ks neist elab maal, kla servas. Ja seal on juhtumisi pris hea marjamets. Tema ei saa panna silti les eramaa. Ta paneb sildi kuri koer, endal aga koera ei ole. Vga inimlik! Nii et kui Soomes ongi teine seadus, siis ma ei arva, et seal rohkem sbralikkust on.
Tegelikult sltub kik kndijast, et tema austaks teise inimese igust privaatsusele, et ei roniks enda jaoks kige otsemat teed otsides tingimata kartulikeldri ja kemmergu vahelt lbi.

VEIDI AMETILKKU JUTTU
Kas Keskkonnaministeeriumis on hea hk?
Hmm, inimeste mttes lheb jrjest paremaks. Aga mis majasse puutub no mida head ja tervislikku saab olla hoones, mis asub he suure magistraali res. Suvel on siin palav ja talvel lemisel korrusel klm. nneks vib soojemal ajal uksest vlja astuda ja maja tagant pargi leida, kus saab mtteid koguda. (Ministeeriumi maja asub Toompuiestee res nelli tiigi lhedal.)

Ministeeriumil on vist mte kolida?
Muidugi on, kuna ministeerium asub linna peal laiali: Koplis, Lagle tnaval, Mustame teel, Rvalas, Toompuiesteel kahes majas. Ministeeriumi, mis asub korraga mitmes kohas, on puhttehniliselt sna raske juhtida. Plaanis on ehitada uus hoone. Selle jaoks ei ksita riigieelarvest eraldi raha, vaid ehitamine peab toimuma nende vahendite arvelt, mis on vimalik saada olemasolevate majade mgist. Ma usun, et on mnusam, kui inimesele ei pea siia majja tulles tlema, et nd jalutage hoopis Koplisse vi Rvala puiesteele.

Kas uus maja peaks tulema Pelguranda?
Jepp, peaks tulema. Kolde puiesteele merepoolsesse klge. Ma loodan, et see maja ehitatakse suhteliselt keskkonnasstlikult. See thendab, et majal viks olla vhemalt maakte, mis annab umbes 30-protsendise kokkuhoiu. Ehitusmaterjalide osas tuleks eelistada keskkonnasbralikumaid.

Kui keskkonnasbralikke?
Ei ole vaja ehitada monumenti tnasele tehnoloogiale, mis on kallis. Aga esialgu pole veel hoone projektigi. Kuna seda valitsust on jnud pisut le aasta, siis jrgmine minister saab tenoliselt linti ligata. Minu asi on protsess kima lkata.

Mis on Eesti peamine keskkonnaprobleem?
Ka erialaharidusega inimesed kujutavad Eesti keskkonda vga erinevalt ette. Kik sltub vaatenurgast. Mned vivad tiesti rahulikult elda, et Eesti peamine keskkonnaprobleem on plevkivi kindlasti on see mneti ige. Mni mtleb, et Eesti keskkonna peamine rikkus on plevkivi jlle mneti ige. Samas vib vita, et Eesti philine keskkonnaprobleem on pllumajandusreostusest tekkiv lmmastik. Vime elda, et meie philine rikkus on laia thivega maapiirkond viimane phjustab aga paratamatult kasvavat lmmastikureostust. Kik on suhteline. Probleeme ei saa ksitleda ainult keskkonna aspektist, probleemid on komplekssed.

Kui Te ei oleks uude valitsusse ministriks edasi saanud jda, millised projektid oleksid siis pooleli jnud?
Arvan, et suurem osa asju sai tehtud, mis olid plaanis. Saastetasud tusid. Eestis on saastetasud olnud naeruvrselt madalad aga see on peamine ressurss kikvimalike keskkonna investeeringute jaoks. Nd on aastani 2005 asjad paigas, tasud tusevad igal aastal.
Loodushoiutoetused toimivad teist aastat jrjest. On thtis, et looduslikult vrtuslikes piirkondades elavad inimesed saavad nende hooldamise eest mingit rahalist tuge. Tuleks kaaluda mtet, et mnel pool saaks taastada puisniite, aga see on muidugi kallis.
Mis oleks vib-olla jnud pooleli kuigi ma ei usu on loodusmajade vrgu vljaarendamise plaan. Kuid arvan, et kspuha, kes oleks minu asemele tulnud, oleks ta leidnud, et see on oluline teema ja sellest poleks mingit segadust tekkinud. Linnapeadega on sellest nii palju juttu olnud, et initsiatiiv on tna peaaegu vljaspool seda maja.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet