1/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

RAAMATUD
Geneetika rajasid Shamaanid

hel kummalisel vihmamrjal jaanuaripeva htul pikasin sisse raamatupoodi, ja pagan seda teab milleks, jin seirama riiulit pealkirjaga ESOTEERIKA. See on paik, kust vib kohata raamatuid sooviga seletada maailma kuid et tavaliselt on see soov varjutatud pdest olla vimalikult originaalne, annab ponnistus ka sna kitsukese tulemuse. Pidin juba lahkuma, kui mrkasin raamatut, mille kaanel ilutses teiste snade seas thehend DNA. Avasin raamatu. Asi lppes sellega, et tassisin ta koju ja lugesin he hooga lbi.

Ebaharilik antropoloog Jeremy Narby on oma teose Kosmiline siug lbi pdnud eelkige juda ise selgusele. Mis on see Peruu-Amasoonia indiaanlaste elu, mida ta 17 aasta eest uurima asus, et endale seelbi doktorikraad saada?
Ashaninka-indiaanlased on tuntud fenomenaalsete taimetarkadena. Aegade jooksul on nad oma mbruskonnas kasvavast 80 000 taimeliigist suutnud vlja valida just need, mis ravivad ht vi teist haigust. Sealjuures vidavad nad ise, et on oma botaanikateadmised saanud taimede abil esile kutsutud hallutsinatsioonidest. Kuidas on see vimalik, ksis Narby ega peatunud seal, kus tavaantropoloogid, kes vtavad plisrahvaid lollide phe, arvates, et nemad pole vimelised maailma adekvaatselt ette kujutama, vaid esitavad kike kuidagi mistukneliselt ning kaldu.
Amasoonia shamaanid on valmistanud oma niarohtu ayahuascat mitu tuhat aastat. Segus peab olema kaks taime, mida keedetakse mitu tundi. ks sisaldab hallutsinogeenset hendit nimega dimetltrptamiin, mida nristab ka inimaju. Kuid suu kaudu sissevetult ei ole hendil toimet, kuna selle blokeerib ks mao ensm. Keeduse teine taim aga sisaldab just seda mao ensmi inaktiveerivat ainet. Nnda pseb hallutsinogeen ajju ning vallanduvad eredad ngemused.
Kui indiaanlaste kest ksida, kust nad taimede kohta kike teavad, kinnitavad nad, et on petust saanud taimedelt enestelt. See on metsa televiisor, tles ks neist, Carlos Perez Shuma.

Hallutsinatsioonid. Narby kirjeldab nii omaenda kui teiste kogemusi, mis saadud ayahuasca mjul. See jook pole lihtne juua, organism hakkab vastu, on halb ning vastik. Kuid seelbi saadud kogemus pani noore antropoloogi mtlema, kas mitte tavateadlased indiaanlaste salatarkust ei alahinda.
Kige suurema mulje jttis Narbyle kaks eredat kokkukeerdunud madu, mida ta oma ngemuses ngi. Selliste madude kujundeid kohtab paljudel indiaanlaste, aga ka teiste plisrahvaste maalingutel ja ksittaiestel. Taimekommunikatsiooni saladus on teaduse pimethn, kirjutab Narby ning visandab oma tee selle pimeduse valgustamiseks.
Shamanismi uurinud antropoloogid on ninud vaid iseenda varju. Tegelikult on indiaanlasi ummikust edasi aidanud just teadvuse hallutsinatoorne seisund. Nii ei tee plisrahvad vahet elu tegelikkuse ja amaanide nhtamatu irratsionaalse maailma vahel. Kuid amaaniks tuleb ppida, see on raske t. Nii nagu lne lipilaste Mekaks on Oxford vi Cambridge, nii on ka ayahuascat tarvitavate himude jaoks olulised teatud koolkonnad. Ainult et Euroopa likoolid on tegutsenud vaevalt tuhat, sealsed aga vhemalt neli tuhat aastat.

hendus prilikkusainega. Uurides, mil kombel psevad indiaanlased taimeinfo juurde, juab Narby ootamatule jreldusele. Hallutsinogeenide mjul saavutavad nad henduse DNA ahelatega, mis igas meie rakus oma tegemist toimetavad. Ngemuslikus seisundis nnestub shamaanil viia oma teadvus molekulaarsele tasandile. Kui meldakse, et kuraare retsept on saadud elu loonud olenditelt, meldaksegi snasnalt sedasama, kirjutab Narby, pidades silmas DNA redelikujulisi heelikseid.
Redelitest, kokkukeerdunud liaanidest ja ussidest kubiseb indiaani loomismtoloogia. Sedagi peab Narby tendiks, et nood plisrahvad omasid ettekujutust meie elu algest DNA kaksikheeliksist tuhandeid aastaid enne seda, kui Crick ja Watson lne teaduse jaoks selle saladuse avastasid.
Sealjuures on Narby veendunud, et DNA ja sellesse kodeeritud rakuline elutegevus on vlja arendatud kusagil mujal ning saabunud umbes nelja miljardi aasta eest Maale, olles muutnud radikaalselt selle saatust.
Ent kuidas amaan siis ometi prilikkusainega henduse saavutab? See vib toimuda valguskiirguse vahendusel, mida DNA ahel vga tuhmilt, ent see-eest koherentselt kiirgab. Teatavas meeleseisundis vidakse seda kiirgust nha. Koherentne valgusallikas on tajutav ruumilise ja sravana nii nagu hallutsinatsioonid. Lpptulemusena judsin hpoteesini, et inimteadvus on fookuse nihestatuse seisundis suuteline lvima DNA-phise elu globaalvrguga, kirjutab Narby ja tunnistab sealsamas, et see tulemus on vastuolus lne teadusprintsiipidega.

Molekulaarbioloogia keskne dogma, mille Francis Crick snastas 1950. aastatel, kuulutab, et info ei saa kulgeda valkudelt tagasi DNA suunas. Kuid see on dogma, ja dogma vib iga hetk ka valeks osutuda.
Nii vi teisiti, paljude plisrahvaste kes on senitundmatu biomolekulaarse informatsiooni varamu, mida farmaatsiafirmad pavad ilma rahata enda ktte kahmata. 10 aasta eest Rio de Janeiros kirjutasid valitsuste esindajad kll alla kokkulepetele, milles tunnistati loodusrahvaste keskkonnateadmiste vrtust ning rhutati nuet seda kompenseerida. Kuid mehhanism on siiani paika panemata. Antropoloog Jeremy Narby on selleski osas oma kolleegidest erinev: ta vitleb plisrahvaste iguste eest saada oma teadmisi jagades ka vrikat tasu.
Kuid nii nagu ngemustalitus, pole ka plisrahvaste iguste kaitse kerge. Minu meelest sarnaneb teline ngemustalitus pigem kontrollitud udusunenoga kui meelelahutusega ning nuab oskusteavet, distsipliini ja julgust, kinnitab Narby.
Julgust on nudnud ka selle originaalse raamatuga teadlaskonna ees lagedale tulek mille eest Narby on oma vitsad juba saanud. Ometi pole tema raamat mingi parateadus, vaid lihtsalt arutlus teist laadi vimaluste le, mida inimene loodusega suhtlemisel tiesti tenoliselt kasutada vib.
Kes on vsinud lne teaduse ette manatud kikteadja nost, see leiab siit raamatust mtlemisainet kllaga.



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet