2/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
JNES TEGELANE EESTI MAASTIKUL

Nils Sundberg/ Pildipank
Konguta algkooli kolmanda klassi piigad Kirsti Kornav ja Liisi Lehemets koputasid areldi kodude ja firmade uste taga ning llatasid avajaid ksimusega, milline on nende lemmikmetsloom. Vastajast enamus tunnistas pikalt mtlemata, et selleks on jnes.

Armastatud jnestest on siinmail kauem ringi kalpsanud valgejnes, kes tuli prast jaega. "Kui tekkis kidur taimestik, olid nad varsti kohal," rgib aastaid jneseid uurinud Anne Kirk.
Halljnes rndas aga stepialadelt phja poole hiljem. Kroonika jrgi olid halljnesed Liivimaal juba 16. sajandil. Siis teatati, et Liivimaal elab ka jneseid, kes talveks valgeks ei lhe. Kuid Phja-Eestisse judsid nad alles 18.19. sajandil. Halljneseid tid tollal sisse ka misnikud, ja seda mitte silmailuks, vaid selleks, et oleks pnevam jahti pidada.
Kliima soojenedes jrjest phjapoolsemaid alasid asustanud halljnese jaoks on aga siinsed klmad ilmad liiga karmid. Nii vib varajane kevad halljnese poegadele saatuslikuks saada. "Kui kevad tuleb tavalisest varem, hakkab halljnes sigima. Kui aga poegade ilmale toomise ajaks on kevad jlle klmaks pranud, vib enamus poegi hukkuda," rgib Kirk.
Tenoliselt sai klmas hukka ka enamik 1962. aastal Tsehhimaalt siia toodud ligi kolmesajast halljnesest, kes siin 15 eri kohas salgakestena lahti lasti. "See otsus tehti krgemal pool, teadlastega ei konsulteeritud. Jnesed toodi talvel, neile kige karmimal ajal," kommenteerib Kirk.
Jnestele polnud 60-ndad tegelikult ldse kuldsed. Selle aastakmne lpuosas sai alguse nende arvu jrsk langus. Jnest kohtab praegu palju harvemini kui niteks 1964. aastal. Siis hppas valgejneseid Eestis ringi 70 000 kanti, halljneseid aga ligi 120 000. Mlemaist ji 1994. aastaks jrele vike arv ligikaudu 24 000. Ja enam ei uhkusta keegi nnda nagu Saaremaa jahimees Kaarel Kask 1939. aastal: "Ma pidasin oma pulmad vaid jneselihaga."
Jrsem arvukuse langus oli 60-ndate lpu poole, mil kasutati hsti palju pestitsiide. 1969. aastal karmimad mrgid kll keelati, kuid nende mju koheselt ei haihtunud. "Tollal oli veel lisaks ka massiivsete pldude periood, mis jnestele ei sobinud. Polnud vikseid pllulapikesi, mille rtel kraavid ning mis vahelduvad vikeste heinamaade ja metsatukakestega. Jneseid hukkus ka kiirete ja vimsate masinate all heinaniitmisel," selgitab Kirk.
Kui jnestel oleks igus poliitikas sna sekka elda, kiidaksid nad Eesti Vabariigi taastulekut. Neile sobib toona alanud langus pllumajanduses. Suurpllud jid sti ja talunikel vi histutel polnud raha kemikaalideks. Kuid kummalisel kombel jneste arvukus ikka ei tusnud. "See oleks olnud ootusprane. Jahimehed on elnud, et mnes piirkonnas on arvukus kll tusnud, aga enamasti siiski mitte," nendib Kirk. Tenoliselt on neil keemia jknhud kehas. "Need jgid loomi ei tapnud, kuid vtsid viljakuse alla ja ehk need mjud on siiani alles."

Puhtad Zhelnini jnesed. Kuid jneste arvu vhenemine pole vaid Eesti probleem. 1960. algas samasugune langussuund ka mujal Euroopas ja arvukuse jrsku tusu pole siiani ka seal.
Ei aidanud ka mnel pool kiku lastud pikk jahikeeld. Niteks keelati Poolas 60-ndatel jneste pstmiseks jaht. Kaheteistaastase keelu tulemusena aga olukord ei paranenud. "Kttimine on seega kaunis viimase thtsusega oht, siis tehtigi jreldus, et ikkagi keemia on kiges sdi," rgib Kirk, kes just 60-ndate alguses, mil langustendents algas, jnese uurimisega tegelema hakkas. "Toona sai Eestis tehtud ka mningaid proove, kuivrd jnestes keemiat sees on. Kikidel oli, vlja arvatud Vellavere kandi jnestel. Siis oli seal kolhoosi esimeheks legendaarne Vadim Zhelnin, kes ei lubanud oma pldudel pestitsiide tarvitada. Tema jnesed olid puhtad," meenutab Kirk.
Valgejnes elutseb aga metsas ja rabades. Erinevalt halljnesest ei tohiks talle pllumrgid mjuda, kuid ka valgejneste arvukus vhenes peaaegu halljnesega paralleelselt. Siin on peasdlaseks kiskjad. Neid on tegelikult nii hall- kui valgejnese jaoks liiga palju. Kige suurem vaenlane on rebane. "Vhem teatakse, et kiskjate krval on poegadele ohtlikud ka niteks metssiga ja valge-toonekurg. Ja viimaseid on Eestimaal palju. Rahvas armastab valgeid toonekurgi ja on ra unustanud, et nad on ju tegelikult loomtoidulised," nendib Kirk.
Kirgi snul pole aga hall- ja valgejnese looduskaitse alla vtmisest praegu mtet rkida. Nende arvukus on viimasel ajal stabiilne olnud ja paistab, et enam lhiajal oluliselt ei lange. "Hvimisohus nad kll ei ole," tleb Kirk.

Playboy jnes. Kuigi paljud nimetavad lemmikloomana jnest, ei hppa ta nende vaimusilma ees sageli ringi looduse poolt loodud karvases kostmis, vaid roosa khuka tegelasena lihavtteshow'st, "Pehmete ja karvaste" punahuulse nunikjnesena, kultusmultika Buggs Bunnyna vi pringi Playboy jnkuna suur jnesearmastus peegeldub hoopis kttesaadavamas vormis.
Argine oli jnesesse suhtumine ka vanasti. Ei nimetata teda ju arvukates loomamuinasjuttudes, mille vltimatu tegelane ta siiski on, metsa- vi loomade kuningaks. ks peenemaid hdnimesid on ehk haavikuemand. Pikk-krv, kikk-krv vi vlejalg ei kla ju kuigi ilsalt.
Praktiliseks ja argiseks tegid tollal jnese mitukmmend erinevat vimalust tema kasutamiseks. Lisaks praele ja karvamtsidele tehti jnesest niteks pintsleid. Nimelt kasutati Saaremaal ligatud knistega kppi tvahendina, millega mriti saapaid vi hobuseriistu. Jnese rasva, sappi vi nahka on tarvitatud nii reuma, unehirete kui ka radikuliidi raviks. Jnesest pidi isegi dsenteeria ja langetve vastu abi olema. "Eesti ajal eksporditi aga suhteliselt palju jnesenahku siit vlja vildi tooraineks," nendib Kirk ja lisab kohe, et need kasukad, mis laste seljas on, pole mitte metsjnese, vaid klikunahast. See on tugevam. "Valgejnese nahk on ju vga ilus, kuid peale parkimist on alles vaid pihutis karvu," tleb Kirk.
"Tegelikult on praegu inimeste jaoks ks jnes kik. Ka nende filmide tlkijad, kus ekraanilt on selgelt aru saada, et tegu on klikuga, mitte halljnesega, tipivad tlkeks ikkagi sna "jnes", nii et silm ka ei pilgu. Nii kaugeks on juba loodusteadmised jnud kll," toob tnapevast nite Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.
Kes veel vahet ei tea, kuid ei taha kohe vhikuna vahele jda, peab mllu raiuma, et kliku kohta ei tohi jnes elda. Nimelt kuuluvad nii mets- kui kodujnesed kll jneslaste sugukonda, kuid klik kuulub kliklaste alamsugukonda, hall- ja valgejnes on aga prisjneslased.
Looduse te huvides tuleks tegelikult ka selle jnese kohta, kes karupoeg Puhhi khu nnda tis stis, et ta enam urust vlja ei mahtunud, elda klik, sest hall- ega valgejnesed urgu ei kaeva.
Kes tahab aga metsas ja pllul elavaid jneseid klikust eristama ppida, vaadaku krvu. See on lihtsaim nipp. Esimestel on krvaotsad mustad, klikul aga pole. Klikud on ldjuhul viksemad, kuigi juba 16. sajandil prantsuse munkade juures kasvatatud koduloomast on aretatud igasugu tuge.
"Klikute pojad snnivad ka vhem arenenuna. Nad on pimedad, roosad ja kaua aega pesas," toob erinevusi veelgi vlja Anne Kirk. Hea paik, kus halljnese klikust eristamise katset teha, on Tallinna loomaaed. Klikuid peetakse seal nii toiduks kui ka selleks, et lapsed saaksid neid slle vtta ja nunnutada. Kui klik ra katsutud, tasub silmad lahti hoida, halljnesed jooksevad loomaaia territooriumil vabalt ringi. "Kui end mistlikult lal pidada, kohtab neid kindlasti htul vi varahommikusel ajal. Aga ka peval vib halljnest niteks linnutiikide juures vi miilude aias mrgata. le me neid lugenud ei ole. Kuigi hulkuvad koerad, rebased ja ka varesed teevad neile liiga, pris ra nad ei kao, sest poegi tuleb aina juurde. Halljnese poegi on ka heinateol leitud ja meile "vrskeks vereks" toodud," rgib Kaal.
Kui plluveerset maakodu pole, vib halljnest kohata ka hommikuhmus vi htul mda pldude vahel looklevat teed sites. Kui teel hppav jnes jb siis autotulede sri, tasub masin kinni pidada. Muidu jb ta pikalt auto ette silkama, sest ei taha tema mber moodustuvast helevalgest ringist pimedusse minna. Kuna jnese silmad asetsevad nii pea klgedel, on vaatevli ta mber 360 kraadi.
Neil, kes looduses harva kivad, on aga valgejnest raskem kohata. Pigem langeb see nn osaks suvel, mil teda on kergem mrgata. Talvisel, valge kasukaga ajal vib ta metsas suusatajale mrkamatuks jda.
Suvel on aga teine hda siis on kogenematul silmal raske vahet teha, kumba ta nd ngi, kas hall-vi valgejnest. Suvel on hall- ja valgejnes suhteliselt hte karva. "Valgejnes on suvel pruunikam, kuid vrdleja peab siis eelnevalt ka halljnest kohanud olema. Hea tunnus, mille jrgi eristada, on aga saba," aitab hdast vlja Anne Kirk. Valgejnestel on saba valge ja mmargune ning lhike, vaid 58 cm pikk. Halljnestel on sabatutt piklik ja pealt must, serv on sabal aga valge. Pikkust on sabal 712 cm. "Ka on valgejnesel laiemad kpajljed, halljnesel aga piklikumad. Ka see jljereegel aitab mrata." Jnesed on kuulsad oma arguse (jnes pksis) ja haakide poolest. Haagid on jnese pettemanvrid, mille jlgi on raske lahti harutada. "Niteks lheb ta mingi osa teest otse, siis tuleb aga veidi samu jlgi pidi tagasi," joonistab Kirk keerukaid sakke paberile. "Jnese enesekaitse vimalus on tepoolest kiire pgenemine. Kui aga rohi on suur, ega ta siis pgene, vaid varjub," kummutab Kirk mdi ning rgib, kuidas jahimehed lksid kord rivis le krge rohuga pllu. Nnda ei suutnud nad enda ees jooksma ajada htki jnest. Kui aga jahimehed olid oma riviga mdunud, pistis paar jnest nende selja taga punuma. "Jnesed surusid end vastu maad rohu sisse ja pdsid end varjata kuni suutsid. Lpuks ei pidanud enam nrv vastu, kuid siis polnud jahimeestel enam pssid laskevalmis," naeratab Kirk.

Hullud jnesed. Jnes on osav kttijate ninapidi vedaja, see on pannud inimesed arvama, et jnes magab lahtiste silmadega. Tegelikult ta seda aga ei tee. heks ta nipiks on hoopis see, et sgisel, kui vljas on plusskraadid ja maa pehme, ei kipu jnes pgenema, sest ei kuule kaugelt inimese samme. Ajal, mil maa on aga klmunud, valib jnes pigem pgenemise. Siis on sammud kaugele kuulda ja jnes saab juba aegsasti sred teha.
"Jnestel on ka omad istumiskohad, jnesepesa ei sobi nende kohta elda. Nad kas natuke kraabivad, et neid luua vi on maapinnas lohk. Need on heaks tuulevarjuks, lumi tuiskab pealt kinni ja jnesel on hea soe seal sees olla. Kui talvel laseb valgejnes endast lume le tuisata, siis ei aimagi, et lumekihi all jnes on. Kord prutas jahimees juttu ajades jalaga vastu maad ja jnes tormas lhedusest minema, pssi polnud aga jlle keprast," rgib Kirk.
Kui aga jnest jahib teda kihvadega tappa pdev olend ja vaenlane on juba turjakarvad hammaste vahele saanud, pole veel jnese jaoks kik kadunud. Kiskjale vib jnesest jda vaid tkk turjanahka. Viimane on ldvalt seljalihastega hendatud ja vhese verevarustusega.
Vlejalgset ja hsti peituvat looma tabada pdvate kiskjate jaoks ei lhe jnesejaht kunagi moest. Inimeste seas on see aga natuke vanamoodsaks muutunud kll. Suurulukid on praegu jnestest popimad. Pdrasarved on ju seinal uhked, ka nahk suurem ja liha saab korraga rohkem ktte. Kirgi snul on aga jahimehi, kes just jnese kttimist naudivad: seda saab teha viksema seltskonnaga ning ksi koeraga metsas kies.
On ks detail, millele mtlemine jneseliha isu ra ajab. Selleks on koprofaagia et omastada paremini toitaineid ja vitamiine, lbib toidumass jneste seedetrakti kaks korda. On ju taimne toit raskesti seeditav. Esmaseid pehmeid vljaheiteid inimene tavaliselt ei ne, need sb hsti painduv jnes ra otse prakust. Looduses jalutades kohtab jrgmisi, eelmise vljaheitega vrreldes kuivi ning vitamiini- ja valguvaesemaid pabulaid.
Just sja sai jnestel mda aeg, mille kohta eldakse, et nad lhevad hulluks. Siis on neil jooksuaeg ja thelepanu on hiritud. Tavaliselt algab see hullumine mrtsis. "Kord tudengiplves kisin tedremngu vaatamas. Olin seal vaikselt, kui hakkasin ra minema, oleksin jnesele peaaegu otsa komistanud. Ta ei olnud mind ldse thele pannud," piltlikustab Kirk. Suve lpuosas neb noori jneseid ristikupllul hppamas, nemad on ea tttu natuke hooletud.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet