2/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Kuidas elad, Luitemaa?

Tnavune rattaretk kib mda piire. Mda soode ja rabade servasid sites juame Lti-Eesti piirini ning teisel peval sidame mda rannikualasid. Kunagise Litoriinamere aegset randa thistavad luitevallid on valitud ka Prnumaa tunnusmaastikuks.

Kilingi-Nmme
Rattamatk saab alguse Kilingi-Nmmelt, mis on Prnumaa kaguosa traditsiooniline majandus- ja kultuurikeskus. See 2500 elanikuga vikelinn on oma nime saanud 1560. aasta rajatud Schillingite misa ja 1789. aastal asutatud Nmme krtsi nimede hendamisel. Asundus paiknes raudtee ja oluliste maanteede ristumiskohas, mis soodustas keskuseks kujunemist. Linnaigused anti Kilingi-Nmmele 1938. aastal ja tnasel peval jb elanike arv nii 2500 lhedale. Kilingi-Nmme on olnud pikka aega oluline metsanduslik keskus. Siin paiknes nukogude perioodil Kilingi- Nmme nidismetsamajandi keskus ning linna lhistel metsapunkt ja taimla. Vaatamisvrset selles linnas leiab. Prake thelepanu Prnu-Valga maanteed palistavale ajaloolisele vikeasulale tpilisele puithoonestusele ja osaliselt silinud tuletrjehoonele. Linna kuulsust on kasvatanud oma suveaed ja toimunud rahvarohked laadad. Eelmisel aastal taasavati silmapaistva kujuri Anton Starkopfi 1933. aastal loodud mlestussammas Vabadussjas Saarde vallas langenutele.

Saarde
Saarde on vana kihelkonnakeskus. Pindalalt hiigelsuur, ent tihedate metsade ja hreda inimasustusega paik arvatakse olevat tekkinud 13. sajandil omaaegse muinaskihelkonna baasil. Sellest ajaloolisest prandist lhtuvalt kannab ka Kanakla alt Talini laiutav Eesti suurim omavalitsusksus Saarde valla nime ning on suuruselt vrreldav Hiiumaaga. 1422. aastal esmakordselt mainitud paika ehitati 1864. aastal misa lhedusse Katariina kirik ning kolm aastat hiljem selle juurde rahvakool. Tolles ajast on paik vlja kujunenud vaimuelu- ja hariduskeskuseks. Sealkandis maanteed mda liikujat paelub vaade paisjrvele ja kirikule.

Allikukivi
Jrgmisena juame ratastega prast mnekilomeetrist kergliiklusteel kulgemist Allikukivile. Selle kla sdameks on kalevivabriku omaniku Albert Zoepfeli punastest tellistest ajalooline loss. Lossi mbritseb lopsakas loodusliku ilmega park. Kunagi oli asula tuntud kalevivabriku asukohana. Tehasest pole aga tnaseks midagi silinud. 1961. aastal avastati Allikukivi rgoru liivakivinlvast Allikukivi koopad, mis arvatakse olevat tekkinud phjavete uuristava toime lbi. Suurim silinud koobas on 33 meetrit pikk ja kuni 2,7 meetrit krge, olles htlasi pikim kogu Sakala krgustikul. Koobastesse kogunev vesi vljub orunlval allikana. Primuslugu rgib, et siin koopa kohal olevat maa alla vajunud jukas talu, mille pererahvast karistati selle eest, et nad pulmapeo ajal kerjusele almust anda ei raatsinud.

Tihemetsa
Tihemetsa ajalooliseks nimeks on olnud Voltveti, mis tuli kibele 1601. aastal esmakordselt mainitud rtlimisa omanike Wolff eldtide nimest. Praegune kohanimi tuleneb aga sakslaste kasutatud Tignitzi nimest, mis 1930ndatel kohandati eestipraseks Tihemetsaks. Misa hilisklassitsistlikus stiilis hrber valmis 1830. aastal. Mis kuulus 1786. kuni vrandamiseni 1919. a. Strykkide suguvsale. Eesti Vabariigile vrandatud misahoonet on sellest ajast peale kasutatud pllumajandusliku ja metsandusliku kutsehariduse andmise paigana. Selle tarbeks on ehitist korduvalt laiendatud ja mber tehtud. Viimastel aastatel on aga suund vetud hrberi ajaloolise ilme taastamisele. Loodusespra kidab kindlasti looduskaitse all olev 13 ha suurune Tihemetsa dendropark oma liigirohke puistu, kaunite alleede ja knniteede, tiikide, ojade ning sildadega.

Punapargi
Punapargi on laiemalt tuntud oma Vabadussja sndmuste poolest. Selles klas toimus 1918. aastal ainuke lahing meie relvajudude ja taganevate Saksa Landeswehri vgede vahel Eesti pinnal. Raske lahing puhkes pooltahtmatult, kui rongidel saadeti kohale Eesti vesalgad taganevate ja rstetd tegevate saksa sdurite hulgas korda looma. Mned pevad hiljem algasid VoltvetiPunapargi piirkonnas juba lahingud punaarmee vgedega ning peale esimesi taganemisi ja sjatandri peatumist selles piirkonnas alustati siit 1919. a 6. jaanuaril vidukat pealetungi. Selleaegsete sjasndmuste ja langenute meelespidamiseks on paigaldatud mlestuskivi.

Leipste
Prast Punapargi ja Tihemetsa klastamist suundume lunasse. Leipste kla jrel mdume mlemal pool teed asuvatest Mksi ja Viira rabast. Viimase vanal freesturbaalal silitatakse Henn ja Juta Vilbaste ning Nigula Looduskaitseala aretatud jhvikasorte.

Jrja mis
Jrja rtlimisa kohta prinevad esimesed lesthendused 1442. aastast. Mis on sajandite vltel ninud erinevaid omanikke ning viimaseks omanikuks enne riigistamist oli Johannes von Ungern-Sternberg. Misa peahoone on lihtne hekordne puidust ehitis, mis valmis 19. sajandi alguses. Misasdamiku hoonetest on thelepanuvrne ka stiilne kaaravadega ait. Misa peahoone on olnud kasutuses RMK Jrja metskonna kontorina ja plvis 2007. a RMK kaunima metskonnakeskuse tiitli. Jrja lhistel asus ka kuni Phjasjani Saarde kihelkonna keskus koos kihelkonnakirikuga, mis aga hiljem ehitati Kilingi- Nmme lhedale Saardesse.

Jrveotsa maastikukaitseala
Jrja jrel jutakse Jrveotsa maastikukaitsealale. Selle sdameks on 19. sajandi lpus Jrja misa omanike rajatud tammik ja laialehine mets. Maastikku ilmestab siin ligi 6ha pindalaga madal, soostuvate kallastega ja kinnikasvav Jrveotsa jrv.

Sookuninga looduskaitseala
Jrgnevalt kulgeb ratturite tee mda Sookuninga LK phjapiiriks olevaid metsateid jnksutades ha lhemale Lti piirile. Sookuninga LK on suure piirilese mrgalassteemi Eesti-poolne osa. Kogu piirilene loodusmaastik tunnustati eelmise aasta lpul rahvusvahelise thtsusega mrgalaks. Ala sdameks on ulatusliku loodusmaastiku moodustavad laugaserohked, kaunite jrvede ja rabasaartega Rongu ja Kodaja rabad, mis on koduks ka plistele loodusmaastiku lindudele kaljukotkastele ja jrvekauridele. Soka rabajrvest saab alguse Prnu je lisajgi Reiu jgi. Sookuninga LK phjaosas asuvad aga plised metsaalad, mille paksud laaned olevat rahvaprimuse jrgi rvretkedelt taandujaid takistanud ning Lti-Saksa vgi olevat neis suurtes mdasoodes sunnitud olnud rahapajad maasse matma. Olgu varandusega kuidas on, aga sgavate metsalaante serval viljakatel kngaste plised talukohad tunnistavad siin kuninglikku rahu ja ndsust, mida vib eksitada vaid soode tagant kostev huntide ja ltlaste ulgumine. Sookuninga kuninglikus linnuks on metsis. Rongu metsad on kuulsad metsiste mngukohad ning seal on lbi aegade jahihrrad neid imetlenud ja selleks rajatud jahionni kasutanud.

Veelikse
Sookuninga metsade vahelt nnelikult lbi saanud, vtab retk le kultuurmaastike suuna Veeliksele. Selle vikse ja unise klakese ehteks on Veelikse jrv. Maan teest lunas asub kaitsealune Veelikse hiieprn. Liikudes Veelikselt edasi Tali suunas, letame kahel korral Lanksaare tee. Lanksaare suurtalu on lbi aegade olnud ettevtlike maaharijate kodu ning on kuulus kui Eesti maatugu veiste silitamise keskus.
Tali Tuuliku maanteel vtavad ratturid suuna lunasse. Reinu kla ajalooliseks nimeks on olnud sealse oosiknka tttu Krgesaare, kuid mis hiljem seal asunud talu nime jrgi kla nimena kinnistus.

Vanajrve
Esimese matkapeva lppedes juab rndur Vanajrvele. Siin kahe soo vahelisel viljakal maasrel paikneb ks mitmetest omaaegsetest jukate mulkide taludest, mille tsiviilkaitseppusel pletamisest pstis hoones Nigula Riikliku Looduskaitseala keskuse asutamine. Praegu asub seal Keskkonnaameti Vanajrve administratiivhoone ja teaduskeskus. Keskusest kilomeetri jagu lunas asub kunagine Jrve talukoht. Kuivrd rabaserva jnukveekogu on saanud nime talukoha jrgi, siis ongi selle 18ha ilusa veepeegli nimeks Jrve ehk Nigula jrv. Siit pseb klastaja jrve kaldalt algavale 7km pikkusele ja kahe vaatetorniga looduse pperajale. Nigula raba veti 1957. aastal koos Matsalu, Vilsandi ja Viidumega esimestena riikliku looduskaitse alla. See sstis vee- ja laukarohket 2320 ha pindalaga raba kuivendamisest ning laialehiste puudega metsasaari ning kaitseala lne ja phjaosa plismetsi raiete eest. Seetttu on Nigula raba puhul tegemist hega vhestest vga heas looduslikus seisus silinud soodest. Teisel pool teed paikneb Sookuninga LK alal vike Ruunasoo, mis on muutunud sooteadlaste klassikaliseks uurimispaigaks ning pneva paigaga saab tutvuda raba serva rajatud laudteed ja vaatetorni kasutades.

Tuuliku
Teise matkapeva alustuseks sidetakse Nigula raba idaserva mda kuni endise Tali misa karjamisa asukoha Tuuliku klani. Sealt prab tee Nigula raba lunaserval lnde. Kolbergis on sobiv jalga puhata teeservas asuvas puhkekohas ja uudistada vaatetornist Nigula kaitseala ja maahooldajate koostd sooservade traditsioonilisel majandamisel Eesti maatugu veiste abil.

Massiaru
Laulaste ehk Massiaru on rahvalegendi jrgi saanud oma nime sellest, et kohmetu talumees olevat misahrra ksimusele vastanud ma ei saa aru. Selle kauge maanurga suuremas klakeskuses avati 1938. aastal arhitektuuriliselt silmapaistev koolihoone. Praegu on kll koolihoone renoveeritud, kuid koolilaste vhesuse tttu elab pikemat aega sulgemisohus. Siit klast on prit ka Taltside suguvsa, mille liige Jaan Talts on tuntud raskejustiku olmpiavitjana.
Massiarust lheb reisitee edasi piki Sakala krgustiku lneserva suunduvat maanteed kuni Lemme je kaldani. Tee kulgeb siin lausa Lti piirini, kuni juab endise Riiselja-Ikla kitsarpmelisele raudteetammile. Teel lbitakse Kivikupitsa maastikukaitseala, mille vaatamisvrsuseks on metsade rpes asuv kiviklv. Vanarahva legendid seostavad seda paika nii kullavaranduse kui maaphja vajunud talukohaga.

Ikla
Ja seejrel jutaksegi reisi lunapoolseimasse punkti Ikla piirklasse, mille Ltipoolses servas thistab vana sadamakohta pikk kivimuul. Ikla oli omaaegse piirkonnakeskuse Eesti-Lti segaasustusega Heinaste eeslinn ja seetttu paiknesid seal nii sadamarajatised, kohalike eesti soost reederite asutatud merekool, kirik ja teised thtsamad asutused. Kui siis Eesti vabariigi ja Lti vahel piiri mahamrkimine toimus, oli Heinaste jmine Lti aladele eestlaskonnale mru pill. Rannik on Iklas soine ning rannaniidud ja roostikud vahelduvad lugastega. Iklas on maapuest leitud mineraalvett.
Edasi kulgeb teekond vana Ikla-Prnu maanteed phjasuunas. Treimani kla juurest alates palistavad rannikut madalad mnnimetsaga luited. Treimani kla nimi arvatakse olevat prit Phjasja ajast kui katku ja rsteretkede ajal kogu Prnu ja Riia vaheline maa inimestest thjaks jnud. Siis olevat selle kohapeale talukohad rajanud kolm meest, mille jrgi hilisemat kla kolmemeheklaks (Drei-mannsdorf, sks). Treimanist kujunes nukogude perioodil vlja kalanduskeskus oma sadama, kalatsehhi ja kontoriga. Juka kalurikolhoosi aegu kidi kala pdmas ka ookeanivetest ning kasvatati krvaltegevusena karusloomi. Seda head aega meenutab ka 1964 valminud klubihoone, mis on aktiivse kultuurirahva kooskimise koht ka tnapeval.

Kabli
Treimanist phja poole liikudes jutakse piirkonna suvemekaks olevasse Kabli klla. Pikki mererset teed laiali laotatud kla kogus 19.20. sajandi vahetusel tuntust kui merepurjekate ehituse ja laevaomanike asupaik. Sellest jukusest ja vlisreisidelt kaasatoodud kogemusest valmisid mitmed kaptenite-reederite majad, mis selgelt eristusid oma uhke arhitektuuriga tavaprastest talumajadest. Neist kaks kige uhkemat on sinisevrvilised reederite Granti ja Marksoni elamud. Viimases asus ka aastaid kohalik majamuuseum, mis aga kahjuks ndseks on klastajatele suletud. Kabli kla phjapiiril mdutakse Kabli linnujaamast, kus alates 1969. aastast uuritakse lindude rnnet ning kus huviline saab heita pilku vaatetornidest merele vi kndida laudrajal liivaranda.

Hdemeeste
, ehk heade meeste elupaik. Kunagiste merehdaliste pstmis- ja tnupaigast on saanud vallakeskus ja Prnumaa edelanurga suurim asula. Enne asulasse judmist mdub tee pargist ja arhitektuurimlestisest, 1872. aastal rajatud Issandamuutmise igeusu kirikust. Vaestele rannaelanikele hakkas 19. sajandi teises pooles Vene tsaaririik igeusku astumise eest maad pakkuma, paar km alevist luna pool usuvahetajate asustatud ala hakati nimetama Krundiklaks. Hdemeeste oli oluline laevaehituspaik ning Laululava pargis on mlestusmrk 1861 valminud esimesele Eesti purjekale Julie. Kokku valmis Hdemeeste vallas 18611910 kogunisti 163 purjelaeva, mis seilasid nii Euroopa, Aafrika kui Ameerika sadamate vahel.
letades Hdemeeste oja silla ja mdudes hiljuti renoveeritud rahvamaja hoonest, jutakse vlja aleviku kige vanema ajaloolise osa suurekla tnavale. Siit avaneb ka esimene vaade Hdemeeste avaratele rannaniitudele, mis on maapuuduses rannarahvale olnud alati thtis kariloomade stmispaik. 2001. aastal kivitunud Life projekti kigus taastati karjatamine ja puhastati niidud pilliroost ja kulust. Hdemeeste je suudmes ja Pulgojal asuvad ranniku linnuelu vaatlemiseks linnutornid.

Rannametsa
Peale rannikutasandikul asuvate Pulgoja ja Rannametsa klade lbimist ja Rannametsa je letamist suundutakse Via Balticale ja tus Rannametsa luidetesse paneb jalgratturite lihased proovile. Siin Luitemaa LK sdames paiknevad Eesti krgeimad luited ja Litoriinamere aegset randa thistavad luitevallid on valitud ka Prnumaa tunnusmaastikuks. Maanteersest parklast algab 1,8 km laudtee, mis kulgeb ringiga lbi Tolkuse raba ja laugaste les luitepealsetele. Tornimel asub 18m krgune vaatetorn, millest avaneb hingelendav vaade idas mtmatult laiuvate soo- ja metsamaastikele ning lnes rannikumerele ja Prnu lahele hes Kihnu vina saarestikuga.
Viste asula kohal prab rattaseltskond maanteelt krvale, et lbi klateede juda Tahkuranna igeusu kiriku ja Tahku ninani, millelt avaneb hea vaade Prnu lahele. Seejrel mdub tee Eesti esimese presidendi Konstantin Ptsi snnikoha auks rajatud pargist ja mlestusmrgist, et peva lpuks juda sihtpunkti luitemnniku rpes asuvasse Julume spordibaasi, kus oma esimeste treeningutega alustas ka olmpiavitja ja maailmameister Andrus Veerpalu.
Uut retkepeva alustatakse Leina Suursoo pldude letamisega. See piirkonna suurim plluala on tekkinud kunagise Hdemeestelt Lepaklani ulatunud hiiglasliku sooala phjaosa kuivendamisel. Veel 1850. aastal alguse vanadel misakaartidel kandis kogu see mrgala Suursoo nimetust. Sealt alanud sookuivenduse kigus olevat misavalitseja leidnud raba taha pgenenud prisorja talumajapidamise. rajooksiku tolguseks simamisest sai see talukoht ja hiljem kogu soo omale uue nime.

Mda Tolkuse ja Maarjapeaksi rabade vahelist maanteed juavad vnturid Soometsa klla, mille nimi tleb kik. Teeservas jb silma kohaliku aktiivse klaseltsi poolt eurorahade toel esimesena uuel iseseisvusajal rajatud seltsimaja. Soometsas asuvas viketkojas kantakse edasi ka Hdemeeste valla kuulsaid savikasutuse traditsioone valmistatakse pletatud ahjukive. Peale seda prdub tee otsustavalt metsa. Lbida tuleb retke kige metsikum lik risti minnakse lbi Vahe-Eesti metsav.

Venemurruon ks tsaariajal asutatud plistest sgaval metsades asuvatest metsavahikodadest. Praeguseni on veel silinud eelmise vabariigi ajal ehitatud eluhoone ja mned vanemast ajst prit krvalhooned. Tolkuse kaitsealalt lbi ja samanimelist ojakest letades jutakse vlja Timmkanalini. Ura ja Rannametsa jgesid hendav Timmkanal rajati 1858 ksitsi kaevatud kanalina, kuivendamaks siinseid soised metsi ja pakkumaks palkide mereranda parvetamise vimalusi. Kanal sai nime t algataja Hdemeeste riigimisa rentniku W. immi jrgi. Mni kilomeeter hiljem likub kanali ja teega endise kitsarpmelise RiisseljaIkla raudtee tamm. Siin asus 19231975 Eestis viimase ldkasutatava kitsarpmelise raudtee Timmkanali jaam. Uhke kahekordne jaamahoone oli kogu liini suurim, kuid on praeguseks tielikult lagunenud. Peale pikemat metsassitu ja Laiksaare- Ristikla maantee letamist on sobiv teha puhkepeatus kauni Rae paisjrve kaldapealsel. Ura je paisutuskoha kaldal on ka RMK puhkekoht ja pperada.
Peale seda jtkub retk mda metsamaastikke ja Vaarja kla juures letatakse Reiu jgi. Valga- Uulu maanteed letades jutakse Lodjale. Siin torkavad silma Lodja endise postijaama valged kivihooned. See 1800. aastal ehitatud hoone on ks paremini silinuid omataoliste seas. Peale Lodja metskonna likvideerimist seisab maja thi, kuid omavalitsus loodab selle hoone peatselt avalikes huvides toimima panna ja leida vimalus ajaloolise hoone silimiseks.
Lodjalt suundume Sigaste poole, mdudes RMK jahimajast ja juame Raja talusse. Pererahvas on spetsialiseerunud kbuskasvuliste koduloomatugude kasvatamisele ja klastajatele nitamisele. Peale kbusloomade ja lindude uudistamist on aeg vtta suund matka lpp-punkti suunas. Maranal mdutakse metsataimlast ja endise metsakombinaadi asupaigast.



Mati Kose
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet