2/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Maailma kuues piirilene kaitseala hendab Eestit ja Ltit

Suured Eesti sood ja rabad Phja-Liivimaa linnualal on liitunud htseks Ramsari alaks. Tnu Lti poolele jtkuvate kaitsealuste soodega lubab see tiivulisel ja neljajalgsetel end sna suurel alal koduselt tunda.

htul Nigulas Loojangutorni vi hommikul Ruunasoo rabas Pikesetusutorni ronides mistate, miks see kant paljudele metsavendadele prast sda varju pakkus. Vaikiva maastikuna laiuvad soo-alad kaugele le Lti piiri paika, kuhu pgenes ka viimane Eesti valitsus. Kultuurilooliselt thtis kant vaatab nd pilguga samuti Lti poole koosts lunanaabritega on sndinud esimene piirilene kaitseala: Sookuninga looduskaitseala.

Tegelikult sai koost alguse ebameeldivast intsidendist. Suures eufoorias omast riigist taheti 90. aastatel nii Eestis kui ka Ltis lbi soode kaevata suur piirikraav, 4 kuni 6 meetrit sgav, jutustab looduskaitsja Enn Vilbaste Phja-Liivimaa linnuala snnist. Nimelt oleks riigiisade plaan tmmanud kriipsu peale kogu praegusele Phja-Liivi kaitsealade ssteemile. Kujutate ju ette, mida teeb ks kuivenduskanal mrgaladele. Mlemalt poolt (Ltis sdimas Andris Berins) sai siis lahingut alustatud nii Tallinnas kui Riias, et sellist jama ei tehtaks, meenutab Enn.
Istume vana kauni taluhrberi aknaaluses nurgas, mugaval diivanil, otse mnsaku pilgu all. Seintel on linnutopised, isegi suur luik, hel lauanurgal lebab pirakas kivi. See on teline looduskaitsjate pesa, Nigula keskus, ilus ja elus maja. Ent mda Tali teed tulles haarab autoaknast pilk vaid ksikuid talusid.
Kindlasti hakkab see mosaiikne maastik silma, nendib Enn, kelle emapoolne suguvsa on siit prit. Kui kolhoosikord kadus, kolisid paljud inimese keskustesse. Ja melge, Tali vald oli prast II maailmasda ks kvemini kannatada saanud piirkondi ldse. Pliselanikke oli siia alles jnud vaid 10 protsenti. Mda Tali teed Tuuliku poole taganesid ju viimased Eesti veosad, kes varjasid end mbruskonna soodes ja metsades. Misprast siitkaudu tuldi: sood olid ees. Ranniku olid venelased juba ra liganud. Muide, Nigulasse on jlitamisel ka ks tank uppunud. Enn jutustab veel, et siit lksid taganevad eestlased Cesise peale, kuid priselt ei lahkutud mehed viisid kll kahurid ra Ltti, tulid aga ise tagasi, eldes, et Eestist ei lhe nad kuhugi. Rgitakse, et ainuksi siinsetes Nigula-phjaosa metsades varjas 1944. aastal end le 500 mehe, teab Enn. Siin lhedal Lti soos peitis end ka Uudo Tiffi valitsus, sealt veti nad vangi ja viidi Ainaisse, ja siis Venemaa poole, lisab Enn.
Oma vitlusest piirikraavide vastu rgib Enn sametpehme hlega, nagu oleks tavaline asi sdida vastu riigiisade plaanidele. Ja vita. Sama tooniga jutustab ta siinkandi lahingutest ja kuulsatest metsavendadest: tepoolest, lahinguid on Nigulas harjutud pidama. Kohapealsest jonnakast vaimust annab tunnistust ka Urissaare kirik: Ennu snul ei silinud tema teada kusagil mujal vabadusvitlejate mlestustahvel avalikult kiriku seinal kogu nukogude aja.
Kas me neme siinkandis ka metsavendade punkreid? Nigulas polnud tpilised punkrid, kik olid maapealsed vi poolmaapealsed. Maa on siin madal. ksnes krgetel rabasaartel oli maa-alused punkrid. Enn teab, kus varjusid tema omagi sugulased. Punkrikohti on vimalik veel les leida. Niteks Lti poole peal rabasaartel on vga vimsad ssteemid maa sisse kaevatud. Lti enda vennad olid ju ka metsas. Maksab thele panna see metsavendade asi nitab, et inimesed oskasid tollal looduses ja loodusega koos elada.

Omaaegne Pikksaare kla seitsme taluga pidi metsas varjulolevaid mehi toitma. Riided andma, varustama kige vajalikuga. Kujutlege seitset klatalu tnapeval toitmas poolt tuhandet meest... Vist jks asi juba kolmandal peval katki. Siinsed talud pidid ikka vga rikkad olema. Maja, kus istume, ehitati 1939. aastal, aga selle maad olid igal juhul 19. sajandi lpuks vabaks ostetud.
Kui arvestada, et kulakuks tembeldati juba 20 hektariga majapidamine, siis siin oli vhe plistalusid, millel oleks alla 100 ha maad olnud. Siin on viljakad maad, rannameeste viljaait, selgitab Enn. Lti poole peal on pilt hoopis teine. Kui kaardi pealt piiriala kaeda, algab Ltist justkui teine maa, roheline, Eesti poolel on kirjulapiline pllumaa lbisegi metsa ja sooga. Me kogu aeg naerame, et siin meie pool ikka neb ra, et tegu telise Luna- Eestiga, lesharitud ja puha. Ltlastel on aga sood. Kompromiss on selles, et nemad nimetavad seda omapoolset Ramsari kaitseala Ziemelu purvi Phjasoo.
Rattamatkajatel, kes otsivad looduses midagi nha ja kuulda, on see ige paik, kuhu tulla. Aga valel ajal: loomadel on jrglaste saamise-hooldamise periood. Siin on omamoodi huvitav piirkond: kultuurmaastik ja loodusmaastik saavad kokku. Just erinevate biotoopidega maastikud ongi liigirikkad paigad, selgitab Enn. See thendab liikide kohtumispaiku. Mets ja soo pllu krval Erinevaid loodusmaastikke satub sel rattaretkel palju meie teele. Esiteks, Luitemaa ja Phja-Liivimaa on tiesti erinevad. Kui Luitemaa rabad on laguunijnused ja lejnud osas domineerivad luitemnnikud, siis siin Phja- Liivimaal on vgev laialehiste metsade osakaal. Matkajal on kindlasti ka huvitav teada, et looduskaitse ajalugu on siin piisavalt pikk, vimaldades jlgida mitmeid muutusi. Nigula kaitseala moodustati juba 1957. aastal.
Sookuninga looduskaitsealal on silinud misaaegsed metsisekttimise onnid, kusjuures juba misnik keelas metsisemngu perioodil metsades liikumise, teab Enn. Mngud on siin vimsad. Ei vlista ldse seda, et mni inimene neb siin metsiseid tee peal kruusa smas. Nigulas ja Sookuningal on ka viimane lunapoolne lendorava elupaik. Karude, huntide ilveste teemat on siin hsti uuritud. Nigula piirkonnast tasub kindlasti vaadata sang- ja hall-lepikuid, prnikud ja saarikud, seda, kui vanaks ja jmedaks puud vivad kasvada. Mis philine elupaiku on piisavalt.

Looduskaitsealade probleemiks peetakse tihti hakitust, fragmenteeritust. Kui olete lugenud Dodo laulu, kus David Quammen kirjeldab saarestumise protsessi tagajrgi, taipate kohe, milles asi. Siinsete alade saared on Natura nd hendanud. Phja-Liivimaal oli ju enne mitmed eraldiseisvad kaitsealad. On see aga piisav? Enn kutsub krvaltoast kohale Agu Leivitsa, aastakmneid Nigulas tegutsenud mehe. Agu toob kaardi, ajame npuga jrge mda ltlaste ja eestlaste soid.
Vga keeruline oli seda ala luues selgeks teha, et erinevad linnuhoiupaigad on sisuliselt kik ks ala! meenutab Enn. nneks taibati, et killustatud kaitsealadest pole siin kasu, vaid see paik moodustab he terviku. Kui vaatame neid Natura alade sopistusi ja vljalikeid, on need osalt totrad. Natura protsessis veti kindel seisukoht, et maaomaniku soovi vastaselt midagi ei tehta, ja tnu sellele seda Shveitsi juustu toodeti. Olles neist protsessidest tagandatud, vin elda, et vrtuste silitamise teema on hus ja vga tsiselt, muretseb Enn.
Kas see, et siinsetele aladele on omistatud IBA ja Ramsari staatus, on aidanud ka?
See on kaubamrgile lisatunnustus, kinnitab Enn, kui ltlased teisel pool arendaks tootmist, ei oleks meil mtet siinpool ponnistada. Vaadake kaarti, vete liikumine on mlemale poole nii Eestisse kui ka Ltti. See thendab, et ainult kompleksselt ongi vimalik seda ala kaitsta. Agu Leivits lisab, et Ramsari kaitsekorralduse phimtted ja juhendid on praktilised ja arvestavad komplekse vrtusega, mitte ainult he vi kahe vrtusega, nagu Natura aladel sageli juhtub. Silmas peetakse kike mbritsevat: keskkonda, vett, lisab ta. Selline ongi meie tjaotus ltlastega. Kui meie oleme rohkem soodele ja metsadele keskendunud, siis nemad jele ja jekossteemile. Neil on vga head spetsialistid.

Phja-Liivimaa linnualal paiknevad Nigula ja Sookuninga kaitsealad on nd maailmas kuues piirilene rahvusvaheline kompleks, mida uuritakse suures osas Eesti poole pealt - le hoovi asuv uus maja annab sellest tunnistust.. Kui pistame nina ukse vahele, loobitakse pninguaugustt parasjagu rohelisi kummikuid hunnikusse alla ju on raba peale minek. Likivatel tuttuutel laudadel on lbi kaitsvate plastikkatete aimata vimsate uurimistehnika aparaaide siluette.
Kik kaasaegsed vajalikud uuringud saavad nd teadlased siin koha peal ra teha, on Enn rahul. Aga mis juhtub, kui me oma majandamisega Ramsari ala ra rikume? Riigile hullusid sanktsioone ei rakendata, teab Agu. Aga kui Ramsaris midagi hvib, siis selleks on olemas eraldi Montreaux nimekiri, see on nagu avalik hbipost. Selle phjal hinnatakse ka riigi positsiooni. Eesti Ramsari aladega pole nneks hegagi praegu probleeme. Agu lisab, et Ramsar on tegelikult vaene konventsioon, Euroopa Komisjon ja Natura liigutavad teisi summasid. Kigis Ida- Euroopa riikides on iga hinna eest ptud direktiive tita, aga muud konventsioonid on krvale jnud. Ramsar vajaks rohkem thelepanu. Enn vrdleb, et kui Natura on puhtalt kaitsmisele orienteeritud, siis Ramsar ksitleb ka kasutamist, pole alati jik. Ka marjakorjamine ja kalapk pole vlistatud. Kuna olen olnud Natura otsustusprotsesside juures, siis vin kll vita, et Naturaga vib Eestil tekkida tulevikus pris tsiseid probleeme. Tegelikult ei pruugi see pakkuda kaitset, milleks omal ajal loodi.

Aga kuidas liivlased suhtuksid sellesse, et ltlaste ja eestlaste hisel kaitsealal on nimeks Liivimaa? Kas liivlastega on siin ka midagi pistmist vi viitab see vaid ajaloolisele poliitilisele kubermangule?
Kui piirilene koost kmme aastat tagasi algas, sai neid nimesid ikka otsitud. Jrjat mtlesime niteks, mis oli ks vanemaid asustuspunkte, aga lpuks judsime nimeni, mis sobis mlemale poolele, meenutab Agu. See on ajalooliselt kolme himu kokkupuutepunkt: siin on elanud liivlased, ltlased, aga ka rootslased, semgalid, latgalid paras puder, teab Enn. Kui me kunagi ltlastega seda projekti tegime, jime Phja-Liivimaa juurde. Eks ta ole omal ajal olnud ka kokkusaamiskoht. 20. aastatel anti Tuuliku piirkond Lti poolt Eestile, sest tmbekeskus oli siinpool. Kogu Tuuliku kla ja Tuuba olid enne Lti omad. Ragani talu nimi on aga niteks liivi keelest tulnud; thendab niatalu. Siin on pnev kant... Eks siit ju kulgesid ka vanad sjateed.

Veel meenutaks hte vikesest edukat lahingut Tali kandist nukogude pevilt. Kui 1981. aastal oli siinkandis ks noormees lunapausi ajal juhuslikult motika peal magama jnud, rkas ta selle peale, et mingid mehed takseerisid ilusat talumaja. Tulemas olid tsiviilppused. Hoone taheti tsiviilkaitseppuste kigus eeskujulikult maha pletada ja siis eeskujulikult kustutada. Juba olid load tegutsemiseks olemas. Noormees motikal oli aga Enn Vilbaste. Helistasin ruttu isale, et kas midagi ei saaks teha, meenutab Enn. Paari pevaga nnestus maja tsta sovhoosi bilansist metsamajandi bilanssi ja looduskaitsjad said endale Nigulasse kodu, mida siis tuli hakata les ehitama. See paik ongi nd Nigula keskuse hoone ja htlasi ka Phja-Liivimaa linnuala keskus.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet