2/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Metsloomade taastuskeskus parandab meie vigu

Taastuskeskuse karulapsed peavad juba sgisest iseseisvat elu alustama.
Arne Ader
Rattaretkeliste esimese laagripaigast on Nigula metsloomade taastuskeskus ainult paarisaja meetri kaugusel, ent nha me ulukeid loomulikult ei saa. Kui loomadel tekib kahejalgsega liigne kontakt, harjuvad nad inimestega ja loodusesse tagasisaatmine ei pruugi ldse nnestuda.

htpidi on see ka karantiin loomadele, teistpidi inimestele, selgitab Enn Vilbaste, miks meid loomade juurde mingil juhul ei lasta. Me ei tea ju kunagi, mis haigusi levib. Kajakad ja tuvid lendavad ka meil ringi. Levida vivad marutaud, tuberkuloos, seda ei tea kunagi, mis haigused veel. Teistpidi on oluline, et loomad ei harjuks inimestega, taastuskeskuses kostil olevad karvased ja sulelised nevad vimalusel ainult hte hooldajat, vi kahte. Phimte on, et neid toidab ks inimene, kontakt peab olema minimaalne ja minimaalne peab olema ka kinnihoidmise aeg, selgitab Enn.
Isegi rangete nuete jrgimisel vib siiski loomade vabastamist tabada ebannestumine. Kuulsite ju, mis juhtus merikotkaga, keda turvakodust ritasime loodusesse lasta. Ta ei linud lendu! Kll rndas, aga ra ei linud, tuli tagasi tuua. Nd ootame natukene veel ja proovime siis uuesti. Viga vis olla ilmas, transpordis jne. Loomale phjustab stressi mis iganes pisike detail, teab Enn.

Prgi ja heinapallinrid teevad paha
Turvakodu eesmrk pole loomaaeda pidada, vaid parandada kaasinimeste tehtud vigu, sest kui vaagida phjusi, miks loomad siia satuvad, on esimesel kohal kahejalgsete hooletus. Prgi ja heinapallinr on ks suuri ohte, loetleb Enn. On juhtumeid, kus linnupoeg on pesas nripidi kinni. Vi lendab elektritraatidesse. Prgi puhul on nide, kus khriku pea on plastpudelis ja vlja ei saa. Selliseid situatsioone on palju.
Tihti on sdi muidugi hooletu metsaraie ja jahipidamise apsakad. Niteks tnavu talvel peletati metsatde tttu pesalt minema emakaru, ulu alla oli vaja vtta mitmeid karupoegi. Kigepealt tuli 3 Tartumaalt, siis 2 Prnumaalt ja nd 1 Harjumaalt, kokku on praegu turvakodu perenaisel Kaja Kbaral hooldada juba kuus mmmikut. Kuidas neil lheb? le 20 karupoja on nnestunult metsa tagasi saadetud, tleb Kaja Kbar. Aeg nitab, mis neist praegustest saab. Kuid hiljemalt augustis ootab neid iseseisev elu.
Eelmisel aastal oli sama lugu, inimeste hooletuse tttu sattus turvakodusse kolm karukest. Mullused mmmikud on nd kll omapi metsas tatsamas, ent normaalsetes tingimustes peaksid nad veel emaga koos olema. Ega me ei tea, mis neist saab. Nad on ksinda metsas, korra on neid ka kohatud, inimeste juurde nad pole judnud, kinnitab Enn. Kui loomad nnestub looduslikesse tingimustesse tagasi saata, on see turvakodu ttajatele suur kordaminek. See t ei ole kerge! Kaja peab seda rasket td tegema ja mina judumda aitan ka, tleb Enn. Kaja Kbar ongi just see abiline, kellega loomad enamasti kokku puutuvad.

Karu kaevus
Mahajetud rajatised tekitavad peavalu. No pa sa vinnata karu salvkaevust vlja! Pole just kige lihtsam ettevtmine!? Enn meenutab hte seika, kui karummmik oli kuiva kaaneta salvkaevu kukkunud ja loom tuli sealt inimjul vlja tuua. Saime ta ktte. Aga olukord ktkes endas ka ohtu ngime, et ema oli seal mber mllanud. Nd tuli meil kaevu minna. Aga pisike karu teeb pris palju haiget. Samas oli kogu aeg vimalus, et ema tuleb levalt peale... Nii arvataksegi, et mis see pstmine ra pole, aga ettevtmise kigus vib ette tulla isegi vigastusi. Transport on hoopis omaette keeruline lugu. Sidutamisega vid looma ikka titsa maha tappa, kui rallimehena kihutad.

Linnupojad ei vaja alati abi
Mnikord helistavad inimesed turvakodusse ka ilmaasjata. ks juhus oli mul lindudega. Sitsin hte marsruuti viie peva jooksul kolm korda, sest ks laps otsiski mulle linde. Nii kui poja leidis, helistas ja ma kisin jrel. Ma selgitasin kll, et nende koht pole meie juures, vaid ikka metsas.
Tuleb vahet teha, milline loom on testi viga saanud ja milline mitte. Inimesed helistavad Ennu snul igasuguste probleemidega. See on vga tore, aga vahel on inimestel liigne aitamistahe. Soortsud pesitsevad maas, nimetab Enn linde, kelle puhul ei pea mtlema, et nd on poeg kuskil alla sadanud. Vahel helistatakse, et kll on imelik lind tee peal! Pika nokaga ja istub asfaldil Ma mtlesin tkk aega, kellega tegu, siis sain pihta, et see on punakurk- vi jrvekaur, viimaseid kohtab meil sagedamini. Tema nimelt maandub teinekord asfaldile, pidades seda ilmselt jeks. Sealt hku ta enam ei saa, sest lendutusmiseks on vaja veepinda, linnu kehaehituse iserasuste tttu. Selle linnu viks siis ettevaatlikult hoopis vee rde toimetada.
kskord oli pesakond raudkulli poegi kingitud hele naisterahvale. nneks ta taipas meile helistada, meenutab Enn eriti kurioosset juhtumit, kui turvakodul tuli les kasvatada neli raudkulli poega. Katsu sa toiduahela tipus paiknevale rvlinnule petada kike eluks vajalikku. Kui inimene saab sellega hakkama, on tore. Aga raudkulli emal oleks see ju palju lihtsam olnud.

Kaja Kbar leidis must-toonekurelt ohtliku parasiidi
Juhtub sedagi, kus pealtnha terve lind on ometi nrk ja lennuvimetu. Nigulasse on sattunud mitu must-toonekure poega, kes pealtnha terved. Kajale toodi siia toonekurepojad ja ta sai neil kurgust ktte oma 7080 kaani, rgib Enn. See kaaniliik oli ks parasiit, kelle emaslind kusagilt kaugelt oli kaasa toonud ja poegadele nakatanud. Poeg oleks vinud aga kurnatusest surra. Nd tnu turvakodule saime teada, et selline hda kimbutab. Saime need kaanid vlja korjata ning seejrel lindu ravida, on Enn rahul.

Naftareostuse ohud pole mdas
Turvakodu kogemused on marjaks kulunud ka merereostuste puhul, siin tegutsevad ju eksperdid. Kuigi prast Nva juhtumit, mil vabatahtlikud liseid linde pesid, kuid vaid vheseid sulelisi nnestus elule psta, oli kuulda kummalisi arvamusi, nagu oleks see ressursiraiskamine. Aga miks me siis ldse loodust kaitseme, ksin ma? ei saa Enn sellisest suhtumisest aru. Lhtudes arusaamast, et hdalistele lindudele maja ehitamine, transport ja inimtjud on kik suur kulu, on kogu looduskaitse mttetu. Kas oleks parem, kui laibad jvad randa? Nad lhevad ju ssteemi tagasi, kandes endas toksilisi aineid. Vtame kasvi selle plii nite. Mletate, need merikotkad, kes nd talvel leiti surnuna. Surma phjust ei teata, aga plii oli kehades sees. Kus see plii tuli? ksib Enn retooriliselt.
Naftareostuse korral maksab melda ka sellele aspektile, et inimene, kes abi annab, saab ise midagi vastu. Ta saab aru, mismoodi inimene loodust mjutab ja seda ta ei unusta. Seda polegi nii vhe. Thtis on rand nnetusejrgselt kiiresti koristada. Ent tnasel peval pole meil veel korralikku riiklikul tasemel seiret, mis aitaks operatiivselt sekkuda. Kui nd peaks midagi juhtuma, oleme suhteliselt keerulises olukorras, teab Enn. Kik hakkaks samamoodi peale nagu Nva-loos. Ennu snul tuleks juba praegu rajada vikesed tugijaamad ja ksuliinid paika panna. Vike turvakodu ei mahuta ju kedagi, kui midagi suurt peaks juhtuma. Praegugi on taastuskeskuses td kllaga. Aga hea on teada, et Eestis on ks paik, kus metsloomad saavad abi.
Ega kik loomad polegi rattaretkeliste bimispaigale nii vga lhedal. Turvakodu aedikud on osaliselt ksteisest eemal. Paigad, kus haige kitse jalaluu murdu ravitakse vi karujmmi suureks kasvatatakse, on ksteisest piisavalt kaugel. Kuidas saakski kitse panna karu lhedale hirmuratava looma lhn ajaks viksema ju stressi ning mis philine: ta ei oskaks metsas karu karta!
Ega meiegi taha loomi liialt hirida. Oleme siinkandis ju lihtsalt klas.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet