2/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Taevaskoda jlinnuga phapaik

Taevaskoda tunnevad kik eestlased. Ent
vhesed meist teavad, et see on ka hiiepaik.

Pranud enne Saekoja vesiveski kohisevat paisu paremale Ahja je kaldal looklevale rajale, vtab mets meid endasse. Vanas metsas on rahu ja mingi turvaline jud. Koju judmise, kodus olemise tunne. Selle peale meldes kerkib meelde mte, et kki me plised eestlased olemegi teistmoodi, oleme pris metsa- ja puurahvas? kki on meie hinged paljude plvede jooksul puudega kokku kasvanud? On ju meil hingepuud. Ja Luna-Eestis ndki veel ristipuud, millega jb seotuks lahkunu hing. Leidub vanemaid inimesi, kes knetavad uepuid oma kadunud ema vi isana. Ja vga paljud meist usuvad, et puul nagu inimeselgi on hing.

Taevaskoja rada sammudes olen ikka ja jlle melnud, et kui meie kikidesse hiitesse viivad rajad oleksid sedavrd kosutavad, ei tuleks siia nii palju inimesi. Kmnete vi sadade tuhandete jalapaaride tallatud rada on lai. Taevaskotta tullakse osa saama erilisest ja vgevast. Millestki, mida inimene pole loonud ega kuigi palju rikkunud. Siia tullakse looduse phaduse prast. Kuid liigse tallamise tttu on paik kaotamas oma elujudu.

Tee Emalttest Niakivini
Taevaskoja klaline lheb tavaliselt esmalt Emaltte juurde. Allikate emaks peetud lttel on tervistav vgi. Seeprast pestakse siin silmi ja poetatakse anniks vette raha. Teadlikumad inimesed kaabivad kaasa vetud hbeehtelt selgesse klma vette hbevalget raha asemel. Ltete ema juurde tulevad aegajalt noorpaarid, et saada oma algavale elule nnistust. Emad tulevad siia oma lapsele nime andma.
Taevaskoja teised allikad on viksemad, kuid tervistav vesi voolab neiski. Emalttest edasi on allikas kaljusse uuristanud Neitsikoopa. Siinseid koopaid on peljatud ja keelatud neisse minna.
Jevees mustavaid rahne on peetud maarahva langenud sjameesteks. Kllap on siin nende hingedki. Meenuvad teised sjamehed. Henriku Liivimaa kroonika jutustab, et meie vitlejad taganesid Jrvamaal Kareda kla hiide varjule, kuid ristisdijad ei hoolinud paiga phadusest ja tapsid neist paljud. Preester rmustab kroonikas, et pha paika roojastati rohke verega.
Mida kll visid sellest melda meie esivanemad, kelle meelest ei vi hiies liiga teha helegi olendile ei puule, loomale ega inimestele. Ei mtte, sna ega teoga.
Jalutades edasi neme jes suurt marat kivi Nia- ehk Salakuulaja kivi. he loo jrgi on see meie vanemate nupidamist luuranud salakuulaja, kelle jumalad kiviks muutsid. Taevaskoja kalliskivi Judnud Suurde Taevaskotta, rabab mind avanev vaade. Krge kalju lummav vgi llatab iga kord uuesti nagu oleks see esimene kohtumine. Kiviseina olekus on suurt levust, milles vaibuvad mtted ja trkab aukartus. rkab sgav teadmine, et sa oled kigest tibatilluke osa suurest loonast. Mnikord ratab sarnase tunde pea kohal kmav ku. Jevee vaikset kulgu vaadeldes mrkasin siin kord jlindu. Kirgas olend istus ilmutisena mnda aega teisel pool vett puurondil ja sukeldus seejrel kaljusse. Veel mitu korda ngin lindu edasi-tagasi lendamas. Olen Taevaskojale selle kingituse eest tnulik siiani. Selle kogemuse varal oskan hte lausesse panna esivanemate hiietavad: ole hiies nii, et neksid jlindu.
Nagu enamik Eesti hiisi nii ka Taevaskoda pole muinsuskaitse all. Kuid siin on Ahja je rgoru maastikukaitseala ja vib leida selliseid taimeharuldusi nagu mets-vareskold ja roomav vilge. Teiste hiitega vrreldes on Taevaskojal seni sna hsti linud. nneks pole siia rajatud spordiradu ega muud kohatut. Siia ei lubata autoga sisse sita. Parkla jb phast paigast ligi pooleteise kilomeetri kaugusele. Jalutuskik Taevaskotta vtab inimeselt suurema rahutuse ja ehk ka kurjuse. Erinevalt niteks Saaremaal asuvast Panga hiiest, kuhu sidavad sisse autod ja bussid ning mis on pev lbi mugavalt avatud joomaseltskondadele. Jrgmises loos lhemegi Panga hiit vaatama.

Hiieprimus elab
Tiit on prit Virumaalt, kuid elab juba paarkmmend aastat Luna-Eestis. Umbes sama kaua on ta olnud teadlikult esivanemate maausku. Teadlikult seeprast, et plised uskumused ja tavad on teda kodus saatnud lapsest peale ilma, et neile oleks nime antud. Tiidu pere kib tavaliselt tervisevett toomas kodu lhedal olevast Mammaste Silmaallikast. Taevaskotta tullakse aga thtsamatel phadel. Ema lttel pestakse silmi ja allikale antakse hbevalget. Tiidu kaasa Anneli varrutas (andis) siin nende pojale nime.



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet