2/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Vikesed nipid vsas: kuidas mran raagus oksi?

Maikuus on pike juba vga kuum, aga psad-puud veel tihti paljad, ei mingeid lehti. Ent see ei thenda, et nad oleks kaotanud oma isikupra neid suuri taimi saab vga edukalt mrata ka ilma lehtedeta.

Ajapikku olen leidnud, et kige kergem on raagus puid ja psaid ra tunda nende ldilme jrgi. Paarikmne meetri kauguselt haarab silm vra rtmi ja okste hargnemise iseloomu. Jrgnevatel leheklgedel ritan anda npuniteid, kuidas mningaid vhem vi rohkem tuntud puid-psaid mrata kevadisel ajal. Mis oluline mned puud on just talvel kergemini ratuntavad. Raagusolekus ei tule phegi, et miskit viks htemoodi olla paakspuul ja trnpuul, aga mrajate jrgi on nad suvel sna sarnased ja eristamiseks on tarvis lehti ja vilju lhemalt vaadelda. Puude puhkeperioodil pole see aga mure. Kindlasti maksab thele panna ka pruuni-halli varjundeid, nneks ju roheline toon veel ei sega. Heleda vrviga hakkab juba kaugelt silma niteks alusmetsa elanik kuslapuu. Mned puud, mida suvel on kerge mrata ja ksteisest vga erinevad paistavad, on raagus olles tihti jlle snagi sarnased. Niteks vivad nii prna, sanglepa kui ka tamme koored olla kaunis htemoodi vljangemisega. Ilusat vimsat tve oskavad nad samuti kik kolm kasvatada. Aga siin aitab okste lhem vaatlemine hdast vlja. Need on kik vga erinevad, nagu edasi lugedes ise vite veenduda.

Metsaskigud saavad palju rikkamaks, kui me selle elanikke nimepidi ra tunneme. Kosutav tunne silitab hinge, kui sul kik tuttavad sbrad mberringi.

Sarapuu vaata vrseid
Sarapuu kasvab enamasti psana ja moodustab metsa all tiheda pintsli, kus vanemad tved nooremate vrsetega, sekka ka surnud tvesid, on tihedalt koos. Noored vrsed on tihti peaaegu pulksirged. Muidugi on meie phklipuu ratundmisel abiks ka urvad, tuntud psastest neid teistel pole. Kui olla metsas ja vaadata vrve, siis paistab sarapuu silma oma koorekohvi karva ldvrviga. See kigub mitme tooni vahel, tumedamast kuni keskmise heledusega koorekohvini ja teinekord on tvi kogunisti hallikat vrvi. ldine ilme on aga selgesti teistest eristuv pruun.

Kuslapuu pane thele vikeste okste smmeetriat
ks kergemini ratuntavaid alusmetsa psaid on kuslapuu, mis on kll tihti vga erineva kujuga. Sageli on ta pimunud ka teiste psaste, niteks toominga ja paakspuuga. Juba kaugelt tunneb kuslapuu psa ra koore vrvuse jrgi. Kuslapuul on hele, kreemjas hallikaspruun ldvrv. Lhemal vaatlusel on nhtav temale omane ribadena kestendav koor. Psa alaosas on need ribad lausa lahti. Oksad on piitspeened, hargnevad smmeetriliselt jmedamatele okstele ja kasvavad ksteisele vastassuunas. Nagu suvisel ajal lehtede puhul, on ka raagus psal ks selgemaid mramistunnuseid paarina asetsevad piklikud ja sihvakad pungad. Nagu oksadki, asetsevad nad teineteisele peegelpildis.

Paakspuu vaata okste hargnemise rtmi
Tumedatest, peaaegu, et mustjatest alusmetsa kodanikest vaatleme jrgmisena paakspuud. Psa ldvrvus on lillaka varjundiga mustjaspruun. Valge lume taustal paistab paakspuu pris must. Segi vib teda ajada ehk toomingaga, kes on ka vga tumeda koorega. Kui toomingas on tihti pimunud teiste psaste ja puudega, moodustades rgastikke, siis paakspuud vivad kll kasvada krvuti, kuid psa ldmulje on siiski iseseisev. Paakspuu nooremad oksad hargnevad vanematest okstest mitmekaupa enam-vhem sama koha pealt, kuid on kerges nihkes. Mni vib olla sattunud hargnema tpselt sama koha pealt, aga ldiselt vib vtta mramistunnuseks, et hargnevad ksteisest veidi erineva krguse pealt. Siis on jupp maad vahet, sile oks, kuni jrgmine punt oksi hargneb. Pungad on praktiliselt olematu suurusega.

Trnpuu otsi astelt
Suvel ja sgisel on paakspuule sarnane ks teinegi haraline psas. Mlemal on pea hesuurused ja sarnase kujuga lehed ning mustad marjadki on sarnased. Lehtedeta ajal on trnpuu paakpuust aga vga erinev. Psa ldmulje on vga oksane: jmedamad phioksad on tis lhikesi krvaloksi. Mnede okste tipus vi siis hargnemiskohtades asetsevad ligi sentimeetripikkused astlad on mrgiks, et meie ees on trnpuu. Kui enamasti esineb trnpuu psana, siis erinevalt paakspuust vib ta sirguda pris suureks puuks ja olla ligi meetrise tvembermduga ja le viie meetri krge.

Toomingas sile ja tume koor
Toomingas on vga sage alusmetsa puu, tumepruuni koorega. Vigastades oksa, vib tunda toomingale vga iseloomulikku tugevat lhna. Alusmetsas liikujale on ta tihti vga tlikas teesulgeja. Moodustab sellise pimunud rgastiku, mis niidab jalust ja tirib mtsi peast. Targem on sellistest rgastikest isegi ringiga mda minna. Kui metsas ei ole toomingal sihvakate vrsete krval muud iseloomulikku kuju, siis avamaastikul vi mujal valguskllases kohas kasvab ta korraliku tve ja laia vraga kauniks puuks.

Vaher ilus vra vlisring
Vahtra vra on tihti vga korraprane: suure puu vlimisi oksi oleks nagu krbitud ja petud, niivrd selgepiiriline vib see taeva taustal paista. Vaher on ks kige elegantsema ldilmega puid. Kaugemalt vaadates on vanade puude ratundmisel abiks eelmise aasta viljadest jrelejnud rootsud. Koos niigi lhikeste ja mitmes suunas hargnevate tipmiste okstega annavad need rootsud vra vlisringile huvitava ilme. Puu kogu vimas olemus lpeks nagu peenikeste kapillaaridega. Nooremate puude vra on teistsugune ja siis tunneb ehk selle puu ra pungade jrgi. Vahtra pungad on sna suured ja lbi talve punakana piimaokolaadi vrvi okste otsas.

Prn maitse punga
Tihti on see tumeda koorega puu kasvamas mitmekesi koos, moodustades justkui hise vra. Koor on tal sarnane sanglepaga vi ka noore tammega. Prna mramisel on ehk kige rohkem abi okste kujust. Need on ilusad korraprased ja kujult sarnased halli lepaga. Pungad on suhteliselt suured ja marad. Teinekord on ka mni tiivakesega seeme veel vra klge kinni jnud. Mina nksan tihti prna suuri pungi pske, mitu tkki korraga, sest need on liimjad ja maitsvad. Nagu mingisugused seemned kohe! Teiste puude sarnased pungad on mrkjad.

Saarepuu otsi pintslit
Saare tunneb kergesti ra. Halli tvega oksad on jmedad ja selgepiirilised. Viimase aasta juurdekasvud sirguvad ainult les. Saarel ei olegi justkui neid kige peenemaid oksi. Okste tipus olevad jrgmise aasta vrse pungad on vga suured ja paari klgmise lehepungaga meenutavad lambatalle srgasid. Pungad on tumedad nupud, peaaegu mustad. Lisaks hlbustavad saare mramist ka tihti vrasse jnud seemned, mis moodustavad piklike helmestega pruunikaid kimpe.

Sanglepp mrka graafilisust ja tumedamat vra
Sanglepp ehk must lepp on ilus ja selgepiirilise vraga tumeda ja vimsa tvega hiid. hest tve kuju on tema puhul raske kirjeldada. Noorematel on see enamasti he sirge phitvega ja korraprase vra moodustavate klgmiste okstega. Mnikord vib isegi kohata lausa kuuse kujuga vrasid. Vabalt sirguda saades vib sanglepp vga jmeda ja ilusa tve kasvatada. Mitmed vanad puud annavad ka tammedele silmad ette oma suursuguste vrade elegantsusega. Ei ole enam htset tve, vaid see hargneb tsedate ja kaunite phiharudena. Kige kindlamaks mramistunnuseks on tal vra vlisringi kontrast. Tipmiste okste otstes on tihedalt koos nii jrgmise kevade urvad kui ka eelmise aasta kbid. Need annavad tugeva, peaaegu lbipaistmatu tooni ja vra lpeb ra tidlasena ja jrsult. Mitmekmne meetri pealt vaadates joonistub vga selgepiiriline vra. Segi teda sellisel vaatlusel kellegagi ei aja. Paistab, nagu oleks julge kega kunstnik sanglepa vra taevataustale tmmanud.

Hall lepp otsi urbasid ja kbisid
Selle aasta rattaretke mail tuntakse teda ka kui valget leppa. Valge just selleprast, et tema suguvenda, musta leppa on siinkandis ohtrasti. Peab ju sel puhul nimi asja selgemaks tegema. Ka valgel lepal on eelmise aasta kbid koos jrgmise kevade urbadega okstel, kuid need ei anna sellegipoolest mustale lepale omast ldpilti. Lepal on ilusad korrapraselt hargnevad oksad ja marad pungad.

Tamm mrka haralisust, ksikut lehte
Vimsa tamme tunneb ra vast igaks. Vimsad ja harulised tumedad tved, tihti muhklikud. Vanade puude korp on sgavate lhedega. Nooremate puude puhul vib aga tulla raskusi. Tammel on meile siis varuks sageli mni vihje oksale kinni jnud lehe nol. Mni hoiab ka kevadeni suurt osa lehtedest alles. Enamasti on aga neid vras ksikult. Tamme pungad on kergelt tahulised, meenutavad tatratangu. Loodan, et nii mnigi raagus vits sai nd ra mratud ja jalutuskik on jrgmisel korral juba pnevam, sest puud on kaugelt ra tuntavad. Jrgmisel sgisel vib puid jlgida ka lehtede langemise aegu. Kui hetkeks nende juures peatuda ja nad nimepidi ra mrata, kujuneb vilumus. Vibolla tekivad ka muud huvitavad tunnused, isiklikud seosed, mille jrgi igaks puid ra tunneb.



Mats Kangur
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet