2/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Teekond Leena ltteni

Oma pikal teekonnal lunast phja Baikali jrve lhistelt Phja-Jmerre on Leena jgi elu allikas nii inimestele, loomadele kui lindudele. Seda Siberi suurimat jge ei pidurda kski tamm, isegi sildu kohtab ainult lemjooksul.

Kui olime Moskva loodusfilmimehe Vasili Saranaga lpetamasMuskusveise tagasitulekut,
pidasime plaani, mida edasi teha. Panin ette vtta jrgmise filmi teemaks Siberi jgi Leena. Je 150haruline delta on maailmakuulus, see on tohutu territoorium, mis pakub pesitsuspaika miljonitele lindudele. Kuulsad on keskjooksul moodustunud sambad ja muljetavaldav on maksimaalne laius 30 km. Mdunud suve lpus otsustasime Vasiliga oma silmaga le vaadata, kuidas kik see prominentsus snnib.

Birjulka klas
Irkutskis asuvast oblastikeskusest on 45 tunni autosidu kaugusel idas Birjulka kla, kus erinevalt paljudest naabruses olevatest kladest tuseb enamike majade korstnast suitsu. Asula on lbi ime silitanud paljuski revolutsioonieelse ilme ristpalkmajad, nikerdustega aknaraamid, mned tsaariaegsed kaupmeeste hrberidki veel psti. Maju on klla ehitatud ka nukogude ajal, kuid neistki paljud on tehtud tsaariaegsete majade palkidest.
Birjulkas elab Baikalo-Lenski looduskaitseala inspektor Gennadi Ponomartshuk, meile mratud teejuht. Gennadi on Birjulkas elanud kogu elu, vlja arvatud taigas kti ja looduskaitsjana veedetud aeg. Mees on kige ehtsam siberlane, nii nagu mina seda ette kujutan rgib vhe, on thelepanelik, ei tunnista lootusetuid olukordi.

Teekond lesvoolu
Birjulka all on Leena juba mitmekmne meetri laiune. Meid tmbas aga kohta, kus sellest jehiiust saab veel vabalt oma jalaga le astuda. Leena lte on Baikali jrve phjakaldast tosina kilomeetri kaugusel, jrvelahmaka ja jenire vahele jb Baikali ahelik.
Esialgu ootas meid ees kolmepevane paadisit lesvoolu, seejrel matk lbi taiga ja soode, le kuru orgu, kus kik voolavad nired koonduvad mingil hetkel Leenaks.
Madalaveelises jes liikumine on sealsete siberlaste rahvakunst. Pikk, piroogile sarnanev paat on oma kuju saanud aastakmnete pikkuse praktika kigus. Mnevrra knale sarnanev veesiduk on vimeline les ronima krestikest ja kandma ligi pooletonnist lasti. Selleks, et meie paati pakitud tehnika ja toiduvaru saaks hiljem Leena lttele kantud, tellisime kaks hobust, kes pidid mda maismaad meile baaslaagrisse jrele tulema.

Hobuseid oodates
Kolmandal peval judsime evenk Saharka talionni ja jime hobuseid ootama. Olime mda jge lbinud le 200 kilomeetri. Tegelikult olid selle ristpalkidest talionni ehitanud evenki pdrakarjuse kunagisse laagripaika looduskaitseala ttajad. Olime juba mitukmmend kilomeetrit Baikalo-Lenski looduskaitseala sisemusse tunginud. Evenkid siin enam ei liigu, sest Venemaal on sellised paigad inimestele tiesti suletud. Meil oli eriluba.
Kuniks hobused teel olid, tutvusime mbrusega ja pdsime kala. Kalavarud pole siin nii rikkalikud kui niteks Taimri poolsaare phjaosas, kuid oma khutie pdsime ikka vlja. Esimesel htul titsid panni harjused, kes valmisid htusgiks koreapraselt, see thendab ties pikkuses, lahti ligatud khud lespidi.
Jrgmisel peval lksime mbruskonda matkama ja kohtasime teel hulgaliselt laanepsid ja mnsakuid. Viimast peetakse siin lioluliseks linnuks, sest ta aitab levitada siberi leivapuuks peetavat seedermndi peidab phklid ra, hiljem unustab, kuhu, ja uus puu saab idanema hakata.
Meie talionni taga oli soolak. Esmapilgul tundus, et tegemist on tavalise paljandiga, ksnes loomajljed reetsid, et tegemist on soolakuga. Ngime hirvlaste maralite jlgi, kuid ka viksemad elukad jnesed ja isegi oravad saavad seal kosutust.
htuks ei olnud hobusemehed ikka veel saabunud, jrgmisel hommikul nnestus raadio teel teada saada, et hobused pidid peaaegu sohu uppuma ja prdusid seetttu Birjulkasse tagasi. Gennadi oli vga vihane. Tal oli toimunu kohta oma teooria.
Mehed vtsid viina kaasa ja vtsid esimesel htul korralikult. Sidusid hobused kehvasti kinni, need psesid minema ja prutasid omapead koju. Hiljem tlevad mehed, et karu ehmatas hobused pgenema.
Vasjal oli oma ngemus: Vtsid viina, aga vtsid liiga vhe. ks pudel ji puudu, tuli tagasi prduda.

Napi varustusega teele
Prast lhikest arupidamist otsustasime optimeerida varustuse ja ilma kandjateta kohale minna. Toiduvaru normeeris Vasja kuiviku- ja kommi tpsusega. Toitu oli kmneks pevaks, lisa visime loota ksnes taigas kasvavate marjade ja seente nol.
Filmimise varustusest vtsime kaasa ainult hdaprase.
Alguses sitsime paadiga veel pisut lesvoolu kuni Saharka teeraja alguseni. Kunagi liikus Saharka siin oma phjaptradega. Nd hoiavad seda kigus metsloomad ja harva siia sattuvad inimesed. Lbisime soo ja judsime taigasse. Raja krval kasvas hulgaliselt sinikaid, pohli ja kuslapuid. Kahjuks ilmusid korralikud marjakohad me teele alati siis, kui kandamid just selga vinnatud ja kva hoog sees.
Teel ngime esimesi teliselt jmedaid seedermnde. Kikjal oli jlgi karu tegevusest. Kige enam andsid nende kohalolust mrku vljaheited, kuid ka sgamise kohad ja kniste jljed puutvedel, murtud oksad ja karvad. Looduskaitseala muide moodustati algselt siia just pruunkaru kaitseks.
Peva lpus judsime lagendikule, kus nnestus nha marali, kes rahulikult kaski nosis. Leena ltte piirkonnas elab ka phjaptru, ent Gennadi snul nende ja marali vahel toidu peale konkurentsi ei ole, sest maral sb puulehti, phjapder samblikku. Marali ohustavad inimesed, kes himustavad kevadisi veel luustumata sarvi, mis on laialdaselt kasutusel hiina meditsiinis. Ka marali liha ja nahk ahvatlevad ktte. Et tielikku hvingut vltida, on see kuninglik liik mitmel pool Siberis kaitse alla vetud.

Vserikus
Kui taigas oli hea tahtmise juures veel vimalik aimata, kus enne meid keegi astunud on, siis vserikus oli see peaaegu vimatu. Siin on ainsaks orientiiriks vasakule ja paremale jvad med ja metsatukad. Gennadi, kes seda teekonda viimati lbis kuue aasta eest koolipilaste saatjana, suutis peaaegu eksimatult igesse kohta vlja juda.
Meie esimene bimiskoht asus Leena lisaje Anai kaldal. Lisaks talionnile oli seal ka postidel ladu sammasait. Mina keerasin ennast sinna magama. Vaatamata sel valitsenud miinuskraadidele sain esimest korda normaalselt magada. Talionnis ketakse alati hakuks saun, sest hommikuks lheb jahedaks.
Sammasait on meldud moona kaitsmiseks karude eest, aga Gennadi kogemuste kohaselt see oti vastu ei aita. Karu rvib toiduvarud igalt poolt talionni murrab sisse, sammasaida rapib lihtsalt maha. Nii kaua mssab, kuni putka kukub alla.
Ainus viis toitu karu eest ssta on Gennadi kogemuste kohaselt tmmata kraam trossiga kahe puu vahele les. ksteisest 45 m kaugusel asuvate puude vahele kinnitatakse piisavalt krgele tross ja vinnatakse mant sinna.
Karu ronib mda ht tve les ja lb kpaga trossi, see aga ei purune. Pettumus on suur, aga tuleb ppida ka kaotama. Karu ei rvi ainult inimestelt. Vtorav ehk burundukk on hull seedriphklite jrele. Ta rajab puujuurte vi kiviplaatide alla lao, kuhu kannab kilode viisi puhastatud phkleid. Karu tunneb phklite lhna ja lammutab kasvi kogu kivimurru laiali, et phklivaru ktte saada. Gennadi rkis, kuidas karu ronib seedri otsa ja ritab kbide jrele upitada. Nii kaua upitab, kuni plrtsatab alla.
he peva veetsime vihma tttu talionnis ja oli aega uurida Gennadilt kike, mis seotud taiga ja siberlase eluga.
Jrgmise peva hommikul jtkasime teed. Oli udune ja taevas hall, kuid pisitasa hakkas selginema. Psad olid vihmast mrjad ja pksid mrgusid korralikult.
Esmalt voolas meie krval Trudni jgi. Teed jime Kamenisti kaldal, sealt algas tus pikki orgu kurule, mis oli tsiselt ohtlik teelik, sest seedri juured ja kiviplaadid olid lbisegi, kik kaetud sambla, sambliku ja taimedega. Kui kummikus jalg satub mnda auku ja hoog on suur, vib ilma naljata jalaluu murda. Seljakott seljas viiks lakeha edasi, jalg aga oleks nagu raami vahel.
Tihti ngime jlgi karu kaevetdest vtorava lao kallal. Seedreid kasvas nd pris tihedalt, matkameeste taskud titusid vaiguste kbidega. Silma hakkas siin seal kasvav kuldjuur, millest siberi rahvameditsiin sgavalt lugu peab.
Viimane pev venis 10 tunni pikkuseks, aga tpselt pimeda tulekuks judsime talionni, mis seisis paari kilomeetri kaugusel ihaldatud Leena lttest.
Taevas kattus mne hetkega thtedega. Ei mletagi, et oleks kunagi nii tihedat thistaevast ninud.

Hommik vtoravaga
Laagripaiga mbruses kasvas hulgaliselt seedreid ja kikjal oli nha vilgast liikumist. Vtorav. Hommik oli klm, kik taimed olid hrmatisest valged. Proovisin he langenud puutve juures vtoravat fotoaparaadiga varitseda, aga midagi ei tulnud vlja. Gennadi ti neli seedrikbi ja kattis laagri lkkeplatsil toidulaua. Seni, kuni me ise hommikust sime, oli keegi juba hea maitsnud. Istusime lkkeaseme krval olevatele pakkudele ja lausa nautisime etendust. Vtorav ilmus platsile, vaatas meid, ngi, et ohtu ei ole ja asus pski titma. Ajas psed lhkemiseni tis, jooksis minema ja oli peagi tagasi. Nii lugematu arv kordi. Pildistasime ja filmisime isu tis. Vahepeal ilmus areenile ka teine vtorav, see aeti ilma pikemata minema.
Vtsime ette kigu Leena lttele, kus seisis vike torniga kabel. Tegelikult on nii, et vaidlused selle le, kas kabel seisab ikka testi Leena alguses vi ainult he haru alguses, ei vaibu. Nagu eldud, koonduvad kik nired, mis voolavad Baikali ahela phjanlval, lpuks Leenasse. Kindel on see, et ka siit kabeli juurest niriseb Leena. Seisin Gennadi palvel he jalaga Leena vasak- ja teisega paremkaldal, hea sber tahtis vlismaalasest kindlasti just sellises asendis pilti teha.
Tusime je vasakkalda nlvale, kust avanes suureprane vaade kogu niidistikule, mille jeharud oru phja joonistavad. Org ise oli soine, kuivemates kohtades kasvasid vimsad seedermnnid. Me nlval aga lmitasid maadjad seedermnnid selle asemel, et taeva poole sirutuda, laiusid nende oksad maa kohal. Matkamehele on sellised vserikud kige suuremaks nuhtluseks, sinna ei taha isegi karu tungida. Kbid on maadjal seedermnnil suurest sugulasest viksemad, phkleid aga vib sa tkkis kestadega, see on kogenematule tarbijale suur eelis.

Pohlamgi
Kui 1. septembri hommikul tagasiteed alustasime, oli sgis mne pevaga silmnhtavalt vimust vtnud. Viimases laagripaigas otsustasime minna menlvale htuseid kaadreid filmima. Nlv oli paksult kpseid pohli tis. Jin kohe teistest maha, sest ma ei suutnud marjade peal tallata. ritasin endale tee sisse sa. Arvatagi, et liikusin vga aeglaselt. Mne aja prast hakkasin kigevgevamat paluma, et krgemal ometi pohlakasv kinni jks. Aga ei miskit. Sin tunni ajaga rohkem vrskeid pohli, kui senise 43 aasta jooksul kokku. Pohlad kasvasid ka 928 m krgusel meharjal. Tagasiteel juhtus paha lugu kaotasin sja sissesdud raja ja pidin uuesti marjamere keskel loovima. Magu polnud enam uue tee rajamiseks valmis, nii pidin lpuks vastu oma phimtteid kpseid marju lmastama.

Kohtumine mesikpaga
Viimasel peval kohtasime lpuks ka karu. Sadas pris tihedat vihma, kui letasime jrjekordset seljandikku. Vtorava ladu rstav karu magas meid tenoliselt maha tnu tugevale krabinale. Ikkagi mrkas tema meid, mitte vastupidi ja lasi suure raginaga jalga. Arvasin alul, et see oli maral. Siis ngi Vasja vrskelt segi paisatud maad. Mnekmne meetri prast ngime karu ennast. Ta oli judnud uue augu kaevata ja oli just tga ametis. Kuigi heitsime kohe maha, olime juba avastatud. Suur pea vaatas otse meile otsa umbes 3040 m kauguselt. Gennadi lkkas kuuli rauda see heli ja meie liikumine ei meeldinud loomale ja ta otsustas jalga lasta.
Kunagi ei vi teada, mis tal arus on, phjendas Gennadi oma tegu. See karu otsustas jalga lasta, aga sama hsti oleks ta vinud meie peale tulla.
Samas ei osanud Gennadi nimetada htki juhtumit, kus karu oleks siinkandis inimest rnnanud.
Kolme tunniga olime sedavrd lbi vettinud, et Gennadi tegi ettepaneku lke lita. Kuivad kuuseoksad polnud lkke stamiseks piisavalt sttiv materjal, kasetoht pstis meid. Saime lkke plema ja kuivatasime end kuigivrd.
Edasi lks tee lbusamalt, vihm lakkas. htu eel olime paadi juures. Saharka oli tpselt selline, nagu me ta maha jtsime. ksnes viis vtoravat oli meie raolekul leivakoti kallal peremehetsema asunud.

Leenast
Leena on ks maailma kmnest suurimast jest.
Maksimaalne laius 30 km.
Pikkus ligi 4 400 kilomeetrit.
Leena keskjooksul (Saha pealinnast Jakutskist 200 km lesvett) on sambad, mis koos vimsate jnuk-kaljuseintega palistavad Leena kallast 80 km ulatuses. Katkendlikud, tiesti pstloodis kaljud, on moodustunud kambriumi lubjakivist. Aeg, sademed, jevesi ja tuul on loonud neist imelisi vorme. Kuivrd kivimid on erineva vastupidavusega, kerkivad sambad Leena kohale mitmes jrgus.



Riho Vstrik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet