Merelindude arvukuskõverad on isegi lindude üldise sugugi mitte kiiduväärse seisundi taustal väga viletsad: igast viiest liigist nelja arvukus väheneb. Üks olulisemaid allakäigu põhjusi on kalapüügivõtted, mille tõttu satub sageli püünistesse rohkearvuliselt suuri merelinde. BirdLife’i ülemaailmne merelinnuprogramm püüab olukorda muuta; üks esimesi töid on lindude satelliitjälgimine, mis saab teoks David ja Lucile Packardi fondi lahkel toel.
Kõige rohkem ohustatud liigid on albatrossid ja tormilinnud, kes saavad hilja suguküpseks ja sigivad harva. Mõne üksikugi isendi hukk võib kaasa tuua raskeid tagajärgi kogu liigile. Väga rängalt tapavad linde jadaõnged, mis võivad olla üle saja kilomeetri pikad ja kanda tuhandeid konkse. Et kalanduse laastavat mõju võimalikult vähendada, on vaja hädasti teada, kus jadaõngepüügipiirkond kattub merelindude toitumisalaga. Just seda satelliitjälgimisega selgitada loodetaksegi.
India ja Atlandi ookeani lõunapiirkonnis uuritakse kahe aasta vältel sel moel kolme albatrossi- ja viit tormilinnuliiki. Saatjad kinnitatakse lindude seljale riideteibiga, mis suudab vastu seista soolase vee toimele.