3/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Tuulte hiiliv vari

Jutta ja Marco taluhoovist Neuendorfi klas Saksamaal loetlen itsva kastanipuu ja vana krge laudahoone vahelt uskumatu arvu tuulegeneraatoreid 110. ks, kaks kigepealt otse aia taga vuhisevad hiiglased. Siis kakskmmend viksemat metsa serval ning lpuks taamal kik lejnud hajumas udusse, nagu kunstniku pintslitmbed.

"Tuulesparglid, nimetab neid Marco mhatusega. Sparglijuurikad aga liiguvad, ringlevad, ei leba rahulikult taldrikul vi nagu pildil siin krval fikseerituna hel ajahetkel. Need vuhisevad kogu aeg ja teevad olemise nrviliseks. Meil Eestis on tuulgeneraatoreid vhe ja needki pisikesed, seetttu ei oska oodatagi, kuidas mjuvad lputud raudhiiglaste read kla vahel. Tstusmaastikuna.

Kui Saksamaale tuuleparkide juurde sitsin, ootasin, et mind viks hirida see vuhh-vuhh-vuhh, robotlikult monotoonne tiibade tiirutamine. Esmalt ei saanud aru, miks minu vrske internetituttav Jutta Reichardt e-kirjas nimetas, et kigepealt korraldab ta mulle unbedingt (tingimata, sks) he Horrortouri vaatega mbruskonnale. Mind huvitas pigem, kuidas mjub lrm. Horrorituur? Mis siis generaatorites nii halba viks olla tuulepark maastikul peaks ju isegi romantiliselt mjuma Eestis paistavad need titsa toredad. Juba Berliinis rongilt maha astudes sain aru: asi on vaates. Lhed nrvi, kui horisont ei psi paigal. Seda on raske seletada, aga proovige kujutleda asja nii, nagu seda ngin Jutta ja Marco kodu juures: astute vrskesse hku, ringutate majatrepil ja libistate armastava pilgu le kogu Loodu, pike paistab, tuuleke puhub. Siis langeb pilk aia taha ja takerdub. Seal ttavad kraanasuurused masinad ja muudkui aina ttavad, ldse seisma ei j. Ka juluhtul mitte.
ritad abitult metsavaadet nautida, aga tiivikud hakivad kik su loodusvaated viiludeks: rohelise metsa, plluserva, pilved taevas. Tunned end nagu tstuskarjris. Jrelikult viibidki tootmisalal. Seetttu tahad htu saabudes prast tpeva lppu rahulikumasse kohta minna, koju. Aga kui pead tootmisalal bima, kuna seal ongi su kodu? Tpselt nii on Jutta ja Marco juures.

Vi on kige sellega vimalik siiski harjuda? Otsustasin he nende juures veeta ja omal nahal jrele proovida.

Rndlinnud kadusid
Vike Neuendorfi kla Schleswig-Holsteinis oli romantiline pastoraalmaastik lammaste mgimise ja linnuvidinaga, kui toona noor abielupaar Jutta Reichardt ja Marco Bernardi viieteist aasta eest sinna kolis. Olime nii nnelikud, kui selle koha leidsime, selgitab Jutta. Tahtsime Hamburgist ra, loomakaitsjatena on meil hea siin oma hoolealustega tegutseda. Kolisime vanasse talumajja, mille kohal lendas tohutult kiivitajaid, nahkhiiri, kullilisi. Looduse mitmekesisus pani hku ahmima. Saabusime kevadel, meenutab ta. Aga juba jrgneval talvel ehitati aia taha esimesed generaatorid ning kevadel olid kiivitajad kadunud. See ehmatas neid.
Jutta ja Marco talu asub Elbe je rndlindude toitumisaladel, pakkudes sulelistele einelauda nende rnnakul phja, ka Eesti poole. Lindude minek ja tulek on alati siinsete maastike juurde kuulunud. Hakkasin nutma, kui ngin, kuidas kevadel ks parv teise jrel metsa servalt lhenes, tahtsid maanduda, ngid jrsku takistust neid tuulegeneraatoreid prasid hus otsa ringi ja siis lendasid tagasi. Lindudele mjus see kui barjr, meenutab Jutta. Sellest ajast ei ole naine rahu saanud, lindudele sobivad maandumispaigad jid ju tuulehiiglaste alla. Abielupaar ksis tookord kohalikust omavalitsusest abi, aga kui keegi ei reageerinud, otsustasid nad oma jududega generaatoritest eemale jnud pllumaad muuta taas mrgaladeks. Nad ajasid vanad kuivenduskraavid kinni. Praegu on need paigad mnusa mttaga niisked heinamaad. Sulelisi ongi tagasi tulnud. Aga mitte nii palju, kui neid varem oli, tleb Jutta.
Tiigikeses maja ees pladistavad mned veelinnud, kes saabusid paari ndala eest. Lisaks elab majas, laudas, aias ning heinamaadel kaheksakmmend looma, kes iga pev Jutta ja Marco kest sa saavad. Koerad, kassid, haned, pardid, kiki ma ei negi, sest pimeneb juba ja ringkiku talu niitudele teha on hilja. Just loomade prast ongi Marco ja Jutta siiakanti kolinud, et neljajalgsetel ja lindudel oleks ruumi. Vaatamata sellele kaalub pere tsiselt Kanadasse elama asumist. Oleme Kanada kohalikega henduses ja paikki on vlja vaadatud. Miks? Sest Kanadas on tuuleparkide probleemile jalg varakult ukse vahele saadud, phjendab Marco. Seal on nnestunud korralikud reeglid paika panna enne suurte parkide ehitust, kohalike elanike hlejud on suurem. Meie siin Saksamaal oleme hiljaks jnud, siinseid maastikke enam ei psta, on ta lootusetu. Marco napsab he varalangenud kastanilehe maast ja jb seda mudima. Tema snul pole Saksamaal vimalik enam osta maja, kuhu 100pealine tuulepark jrele ei roni.

Kodupaiga ilu kaob kest
Prast esimest kuute generaatorit aia taga lootsid vrsked maaelanikud, et need jvad ainsateks. Nendega saab hakkama, harjub. Tasapisi hakkas raudhiiglasi juurde hiilima. Kll metsa servale ja pllu taha, silmapiir titus masinatega. Eriti hulluks on linud, lausa buumiks, viimasel paaril aastal, sest nd on ehitatud mbruskonda sadu vntajaid, ohkab Jutta. Schleswig-Holsteini liidumaal on praegu 2800 tuulegeneraatorit ja neid tuleb juurde.
Timmime aperitiivi nende punastest tellistest maja kaunil kiviterrassil ja imetleme kevade puhkemist aias. Tuul on nrk, generaatorid aia taga ei tee eriti hlt ja pilgu otse hoides vib need hetkeks unustada. Haned kaagutavad tiigi juures ja tuul puhub kastanilt paar it jalge ette.
Siinse ilu prast pole Jutta ja Marco ked rpes istunud ja pealt vaadanud, kuidas nende kodupaik kest kaob. Kui Juttal avastati kolm aastat tagasi kilpnrme kasvaja selle haiguse vohamist seostatavad osad meedikud infraheli krvalmjuga hakkasid nad tuulegeneraatoritest tingitud hdades kaaskannatajaid otsima, mille tulemusena loodi kodanikehendus Gegenwind, Vastutuul. Liidumaa tasemel on palju teisigi sarnaseid organisatsioone, mis koondavad ligi 2000 aktivisti. Ent see on ainult pisuke seljatagune. Kedagi pole neid inimesi abistamas, sest riiklik poliitika neb ette aina rohkem ja rohkem tuuleveskeid. repealt oleks sealsamas Neuendorfi s juhtunud, et tuule sparglid oleks pstitatud ksnes viie meetri kaugusel kaitsealuste liikide elupaigast. Kohalikud tegid 760 prdu - mist ametivimude poole (Jutta ja Marco nende hulgast 46 prdumist), mille tulemusena videldi vlja, et osadele klamaadele uusi parke ei rajata. Jutta omavndatud filmijupid ja fotod kaitsealustest nahkhiirtest ja kakkudest tid appi ka looduskaitseorganisatsioonid, aga alles prast seda, kui Jutta neile need fi lmiligud saatis. Kutsumise peale tulge uurige ei reageeritud ning kaitsealused loomad oleks justkui unustatud.
Praegu avaneb tagasividetud heinamaadele rahulik vaade, nagu vanasti, nagu see meil Eestis on maastik, mille krgeim paik on puude ladvad.

Kogukond lks lhki
Enne said siinse kla inimesed hsti lbi, meenutab Jutta. Suurmaaomanikud ja vikesed maaomanikud on nd aga tlis: pliste talupoegade kes on sajad hektarid plde ja heinamaid ning nad lubavad oma valdustele paigutada generaatoreid, kuna he hiiglase eest makstakse vhemalt 15 000 eurot maakasutustasu ehk ligi 220 000 krooni aastas sisuliselt mittemidagitegemise eest.
Suur summa paneb unustama, et nende maade res elavad inimesed, kes generaatorite mju eest kuhugi kolida ei saa viksema maa omanikud ja suvitajad. Suurmaaomanikud vivad elama asuda ju maalahmaka teise otsa. Kuulen sellest probleemist esmalt vanahrra Lothar Hellwigi kest. Endine Berliini tuletrjuja kolis koos naisega vanaduspevadeks rahulikku maanurka Bsumi lhedale. Tema lugu on sarnane Jutta ja Marco omale: siia kolides unistas ta kaunist kodust keset karjasemaastiku idlli. Ta ehitas sauna ja vttis endale ponid. Nd aga undab ks tuulegeneraator teise jrel lhikonnas ja neid tuleb juurde. Rahust on asi kaugel.
No kas on ige, et sellist raha makstakse talupoegadele lihtsalt mittemidagitegemise eest? vangutab vana mees oma kiilanevat pead. See kib ju teiste arvelt, kogukond kannatab. Sidame tema autoga mda kiirteersest tuulegeneraatorite rivist, kui ta jutustab, et kohalikes omavalitsustes istuvad valdavalt mjukad talupojad, kes langetavad otsuseid alati tuulegeneraatorite kasuks. Otsustusigus, kas generaatoreid piirkonda lubada vi mitte, on just kohalikel omavalitsustel. Eriti ehmunud on aga vanahrra selle peale, et kohalik Landestag ehk liidumaavalitsus otsustas hiljuti generaatorite krguse lempiiri vabaks lubada seni ei tohtinud ehitada krgemaid kui 120meetrised tuulikud, nd on aga esimesed 180 meetri krgused hiiglased juba psti ja ehitamisel on 220meetrised gigandid. Teletorni mtu tuulikud paistavad lauskmaal kmnete kilomeetrite taha.

Infraheli, lrm ja liikuv vari
Energiaturu spetsialist Marcel Schufele Saksamaa energia- ja veeliidust (Bundesverband der Energie- und Wasserwirtschaft) tleb, et tuuleenergial on kolm phiprobleemi: lrm, varjud ja infraheli.
Liikuva varju probleemi on meil raske ette kujutada, seda kirjeldatakse kui diskoeff ekti: kuna ainuksi tiivikute lbimt on pea sada meetrit, siis venivad varjud htuti vga pikaks ning ulatuvad kohati elumajadeni. Meil sahmivad need novembrist veebruarini kui pike seisab madalal hommikupoolikuti ues, tleb Jutta. Nendele lhim generaator on vaid 46 meetrit krge, aga asub 320 meetri kaugusel vari on testi pikk. Osades kohtades pannakse teatud kellaajal tuulegeneraatorid seisma, kuna tiiviku kujutis on judnud talu elutoa kapiusteni. Pidev ebaloomulik valguse-varju sahmimine puhvetil mjub nrvikavale.
Mina sinna lhedale endale maja ei ostaks, on Marcel kindel. Tuulegeneraator on Saksamaa roheliste lemmiklaps, lisab ta. Kas aga Berliini otsuselangetajatest keegi ka ise nende parkide lhedal elada tahaks? On tehtud ju igasugu trikke ametnikud on magamiskotis tuulgeneraatori all maganud, et testada, hda pole midagi, muigab Marcel. Ent ks pole vrreldav terve eluga. Ka mina magasin Jutta ja Marco juures rahumeelselt ja hommikul ei tundnud loomulikult midagi. Isegi lrmi polnud, sest sattus tuulevaikne ilm olema. See oli aga vaid ks .

Kinnisvara hinnad langevad, tervised roostes
Et asjad pole Schleswig-Holsteinis nii roosilised nagu tootjad seda uskuda tahavad, selgub ka kinnisvarahindade langusest. Kohalikke maju on aina rohkem mgis. Kes see ikka masinate vahele elama tulla tahab, maale kolitakse ju rahu ja tervise prast. Marco muretseb, kas neil oma talu ldse mistliku hinna eest ma nnestubki.
Kui nad isegi saavad minema, tuleb ebameeldiva pagasina tervisehdad ikkagi kaasa vtta. Kui Juttal ja Marcol ilmnesid esimeste haiguste mrgid vasakus krvas tekkisid kuulmishired Juttal, paremas Marcol, tundsid nad, et nii enam ei saa ja phendusid tuulegeneraatorite kohta andmete kogumisele. Nad vtsid kodanikehenduse kaudu kontakti mttekaaslastega rahvusvahelisel tasemel, sest riiki generaatorite mju uurimine ei huvita. Saksamaal pole ametlikult vimalik olla haige infrahelist ja lrmist, mida phjustavad tuulegeneraatorid, tleb Jutta. Haigeks vib jda neist kll, kui see juhtub tnaval vi lennukis, aga mitte tuuleparkide lhedal.
Selgus, et meditsiiniuuringuid on tuulegeneraatorite kohta tehtud Portugalis ja USAs. Ainult siin sellega ei tegeleta. Arstid, kellega rkinud oleme, pelgavad midagi selgelt elda. Poliitika... Kik tahavad uskuda, et tuuleparkide nol pole tegu tstusega, vaid millegi loomuliku lisandusega maastikule. Tuuleris liiguvad meie maal vga suured, kui mitte kige suuremad rahad.
Infraheli on salakaval hirija. Infraheli sagedus vib sattuda resonantsi inimese siseorganite omavnkesagedusega ja hirida nende funktsioneerimist, niteks sdamertme. Tuntakse ka pilootide haigust, sest ka lennukis oled pidevalt infraheli sees ja sdame rtmid on hiritud.
Tuulegeneraatorite lhedal elavad inimesed ei saa oma siseorganite hireid infraheli sks sama lihtsalt kirjutada: kui piloot istub lennukis, on tema infraheli vljas viibimine hlpsalt testatav, kui elad aga generaatori lhedal, ei istu sa ju ainult majas, vaid liigud pidevalt mbruskonnas ringi. Sellise elaniku sdamertmi hireid vib kergesti kirjutada ka mne muu phjuse, niteks stressirohke t arvele.

Tuuletstus ei sobi taluhoovi
Tormates sstva energia lahenduste poole, on Saksamaal osad vajalikud uuringud mjust elanikele jnud tegemata. Eks Saksamaa ongi sattunud heks katsepolgooniks, hena esimestest on siin tuulegeneraatoreid ju massiliselt pstitatud. Kes oleks vinud ette kujutada, et aastatetagustest tuuleratastest, neist puhtama tuleviku sbralikest snumitoojatest on kasvanud terved metsatied raudhiiglasi, mis varjutavad kirikud ja klad. Ka Jutta ja Marco pole otseselt tuulegeneraatorite vastu, ksimus on selles, kuidas ja kui palju neid ehitada. Thtis on, et neid ei paigaldataks liiga elumajade juurde. Kolm kilomeetrit lmmataks lrmi ja varjud, tleb Jutta. Aga infraheli seguneb teiste helidega alles 10 kilomeetri tagant.

Kuidas toimime Eestis?
Praeguse seisuga oleme alles teelahkmel ja vime teiste vigadest ppida. Meil on vaid ksikuid tuuleparke. Ent pea asjad muutuvad; lhitulevikus kavandab Eesti Energia pstitada meretuuleparke ning mandrilgi on mitmed ettevtjad pidamas vgevaid riplaane sadade generaatoritega.
Kahjuks rgitakse tuuleenergia plaanidega seoses ainult keskkonnauuringutest. Thtis oleks aga enne hiigelmasinate ehitamist teada nende mjust meie tervisele, meie harjumusprasele maastikupildile. Tuuleparkide nol pole ju tegu mingi romantilise pargiga sna otseses mttes. Neid hulgi ehitades kasutatagu iget nime: tuuletstus, vastavad maad aga nimetada tstusmaastikeks, mitte teha ngu, et see on ks tore park.
Mis park, raputab Marco pead, saksa keeles tleme ka tuulepark (Windpark, sks), inglased aga nimetavad asja tpsemalt windfarm ehk tuulepllundus, tuuletootmine.
Istume endiselt ues, lheb jahedaks, aga tuppa minna ei raatsi. Kevadhtu on nii vaikne ja hled on tis huikavat salapra. Marco kib korraks toas ja tuleb tagasi ue, ktel kass, kellel on titemhkmed mber ja tagajalad ripuvad imelikult sirgu. Tema on Mooch. Ta on halvatud, aga ikkagi vga metsik, muigab peremees. Toas roomab kass esikppadega mda prandat ja teeb kigile tuule alla, tema kausist ei pse keegi sma. ues hoiab peremees kassi aga hellitavalt ktel ja paitab rnalt. kki paterdavad haned psastest vlja, mind nhes sisistavad ja jvad seisma, pead viltu, valged sulekuued nudlikult puhevil. Puhtatuline Gascogne de bleu Arabelle istub pidulikult perenaise krval, nina psti.
Ksin, kas Marcol kahju ei ole siit uhkest vanast taluhoonest oma loomade juurest lahkuda. Kes seda on elnud, et kahju pole, pobiseb Marco. Loomad vtame kaasa, nii palju, kui saame. Aga mis meil teha, Saksamaal on juba hilja asju parandada. rge te Eestis laske ilma reegliteta generaatoreid ehitada. Hoiame teile pialt.

Eest keskmine kodu tarbib energiat learu Kas Eestisse tuulegeneraatoreid plaanides on kavas ka uurida nende mju inimesele, mitte ainult keskkonnale ldiselt?
Valdur Lahtvee
Riigikogu liige, Erakond Eestimaa Rohelised eestkneleja, keskkonnamju hindaja, Rohelise Energia tarbija aastast 2001

Rohelised toetavad tuuleenergia arendamisel lahendusi, mis vldivad ja leevendavad nii Saksamaal kui Eestis seni kogetud mjusid ja hiringuid. Suurte tuuleparkide rajamine avamerele, inimasustusest eemal on ks vimalus. Selleks sobivaid kohti meil piisab, kasvi alustuseks Hiiumadalal vi Tallinna madalal. Kindlasti nuavad rohelised iga suurprojekti koha ja tehnilise lahenduse phist phjalikku keskkonnamju hindamist (KMH), avalikkuse ja huvigruppide ning eriti kohalike inimeste kaasamist igeaegselt ja osalust vimaldaval viisil. KMH peab sisaldama nii keskkonnakui inimtervise mjude hindamist.
Ka meie ridades olevad eksperdid on ise erinevatel tuulearendusprojektidel kohalike eest vljas seisnud, keskkonnamju hindamiste programmide ja aruannete avalikel kuulamistel ning osutanud puudustele ts vi kaasamisel ning pakkunud lahendusi. Rohelised on kindlalt seda meelt, viimane sna otsustamisel, kas ehitama hakatakse, peab jma kohalikule kogukonnale, olgu see projekt kuitahes hea ja avalikes huvides vi kasumlik arendajale.

Vaja on taastuvenergia teemaplaneeringut
Tnased konfliktid arendajate ja kohalike vahel pole niivrd kinni tehnilistes ksimustes (on ju tna turulolevad tuulegeneraatorid kordades viksemate mjudega kui kmmekond aastat tagasi toodetud) kuivrd vheses kaasamises ja kiirustamises ning suutmatuses otsida mlemaid osapooli rahuldavaid kompromisse, kuni pakkumiseni vastuolijatele, tulla uue tootmisseadme omanikeringi. Nii sai Taani taastuvenergiasektori itseng alguse just klahistute pstitatud pisikestest tuulegeneraatoritest, mille sobilikeim lahendus ja asupaik elanike koosts leiti. Nii on ka Eestis tna ks oluline lahendus sarnaste konfl iktide vltimisel, nagu Saksamaal kigu kirjelduses vi sja Hiiumaal toimunud, kiiresti koostada leriigiline taastuvenergia teemaplaneering, mida valitsus (majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts) lubas juba 2 aastat tagasi, mis aga siiani algatamata ja mida Eestimaa Rohelised pidevalt nudnud on.

Euroopa riigid elavad keskmiselt neli korda sstlikumalt kui meie
Vrmdid, mida imelik kll, veel ka tna peab ikka ja jlle mber lkkama, on vited, et tuuleenergia on keskkonnaja tervisevaevaenulik, Eestimaa Rohelised ajavad inimesi koopasse ja puu otsa ning et rohelised on tuulerimeeste lobby-grupp.
Fakt on see, et tna toodetakse rahvuslikku rikkust Euroopas keskmiselt 4 korda, edukates riikides 6 x ja parimates 1012 korda energiasstlikumalt kui Eestis. Energia- ja ressursinljas tulevikumaailma konkurentsivime nitajaks on ainult ja ainult see, kui energia- ja ressursivheselt sa toodad-tarbid.
Eestimaa Rohelised tlevad, et kige targem ja odavaim viis meie tnast, raiskavat ja saastavat energiatootmisviisi ja tupikus majandust mber suunata, on energiaraiskamise lpetamine lbi uute energiatootmisviiside kasutussevtu ning energiasstumeetmete rakendamine kikjal nii kodudes kui avalikus sektoris. Seelbi muutub ka tootmine konkurentsivimeliseks. Suurest pildist saab lahtiseletust elust vetud nidete varal.
Eesti keskmise kodu koguenergiatarbimine on 200300 kWh ruutmeetri kohta aastas (olenevalt sellest, kas arvutatakse vaid kttekulu vi ka muid energiakulusid erineval moel), minu kodu koguenergiatarve jb 5060 KWh/m2 vahele, on viimasel neljal aastal iga aastaga langenud. Vin pea anda, et mugavust, mida minu kodu mulle pakub, on kordi rohkem kui keskmises Eesti kodus, mis paraku paikneb Lasname kandis.
Pole teinud muud kui rakendanud talupojatarkust ja Eestimaal pakutavaid tehnilisi lahendusi. Lisaks mistlikule tehnilisele lahendusele ja viisile energiakasutamisel, tarbime taastuvaallikatest toodetud elektrit tna Eesti Energia poolt kaubamrgi Roheline Energia (vt. www.rohelineenergia. ee) nime all mdavat. On kll pisut kallim, aga minu teadmiste kohaselt kogu olelusringi arvestades, enam kui 50 korda puhtam kui Narvas toodetud plevkivielekter.
Tna ehitatakse Eestis juba kodusid ja avalikke hooneid, mille koguenergiatarbimine jb kanti 15-20 kWh/m2/aastas ja projekteeritakse 0-energiamaju. Kui Eestis tnaste igete otsuste tulemusena keskmiselt ssta energiat kasvi 4 kordagi, ehk saada Euroopa keskmike hulka, oleks majandusel ja elukvaliteedil siin hoopis teine jume ja Eesti oleks oma vliskaubandusbilansiga suures plussis netto elektri energia ja nutikate energiatehnoloogiate ekspordiga. Ja plevkivi hoitaks aastasadade prast ees ootavate energiakriiside puhverdamise tarbeks ega tossutataks tnase (vaid 2530%) efektiivsusega korstnasse. Ka sama raiskavat ning kordades kallimat tuumajaama poleks tarvis ehitada vaid selle prast, et kellelegi, ne, on vaja vi lihtsalt meeldib.
Arusaadav, et rohelised eelistavad ja toetavad taastuvallikatest elektrienergiatootmist muudele, saastavamatele, eba efektiivsematele ja kokkuvttes kallimatele viisidele.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet