3/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kivisprade meelispaiku paeses Phja-Eestis

Kel silma, sel kauneid kivipaiku kik kohad tis. Silmitsedes krvalolevat kivileiukohtade
geoloogilist kaarti paelasundi avamusel, neme, et sinna mahtus vaid vike valik paljandeid. Ainuksi asendi alusel vime jagada need mererseteks ja sisemaiseteks.

Karjrid ja pankrannik

Merersed on looduslikud paljandid.Kigepealt suursugune pankrannik, mida meri vormib tuulte ja tormide tekitatud murdlainetuse toimel, tuues igal aastal kevadeks randa mndagi uut. Eriti kevadeti on pankadele minna pnev, kuna sgis-kevadiste tormide tagajrel on murdunud eri suuruses paekivitkke.

Sisemaised leiukohad on enamasti inimtekkelised: kivimurrud, pae- ja kruusakarjrid, pldudelt kokkuaetud kivikuhilad, teede rde ja madalatele maadele kaevatud kraavid, inimktega laotud kivimrid. Kas kivistisi tohib vlja raiuda? Enamikule kivispradest on paekivis kige enam huvipakkuvad kivistised ja meil ongi vabadus lainete ja varingute toimel tekkinud lahtisest materjalist kive kaasa vtta. Ning suures osas sisemaistes kunstlikes paljandites on lausa vabadus koksida ja kollektsioneerida, mida soovid. Ent kui liigume merersetes leiukohtades, on igale klastajale oluline teada, et kogu mererand ja pankrannik, samuti lademete, kihistute ja kihistike tp-paljandid ehk stratotbid on looduskaitse all. Siit vtame kaasa ainult lahtisi tkke. Kivistised, mis on osaliselt paekihtides vljaprepareeritud, ahvatlevad kll vlja raiuma ja kaasa vtma, ent selline tegevus on kaitsealustes paljandites rahvusvaheliste seadustega keelatud. Nende vastu tsine loodusesber kunagi ei astu. Ka teadusuuringuteks vajavad asjatundjad eriluba. Uued leiud Kivileiukohtade kaarti koostades mtlesime kige enam kivististele ja elujlgedele. Siin tuleb olla kivi telise sbrana hooliv ja armastav uudsete leidude vrtustamisel kunagi ei tea ette, mis on tuntud, mis esmasleid. Hstisilinud tervete kivististe seas vib leiduda haruldusi, mida teadus seni ei tunne, seeprast paneme sdamele kaasavetud ksipalal viks les mrkida leiukoha, kuupeva ja leidja. Ning vajadusel konsulteerida asjatundjate-paleontoloogidega TT geoloogia instituudis vi T maateaduste instituudis, selgitamaks selle teaduslikku vrtust, uudsust, ainulaadsust vi tavakordumist. Asjatundjad vivad enamasti anda leiule nime ja huvitavat teavet nende tekkimise ja nende eluvormide kunagise eluviisi kohta.



Rein Einasto, Paevana
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet