3/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Austraalia tulekahju ees plvili

Austraalia 2009. aasta Musta Laupeva metsaplengud ei olnud nagu tavalised tulekahjud, millega austraallased harjunud on. Kohalikke oli hoiatatud, et nad oleks metsaplenguks valmis.Kuid nad ei olnud valmis tuletsunaamiks neljakorruselise maja krguseks tuleseinaks, mis liikus vhemalt 50 kilomeetrit tunnis ja hvitas terved linnad Austraalia ajaloo hes suurimas
looduskatastroofis. Kuidas nnestus aga paljudel inimestel selles rgstiihias ellu jda ja mis tunne oli selle kige sees olla?

Laupeval, 7. veebruari prastlunal, oli enamik Victoria osariigi Melbournei linna mbruskonna inimesi kodus. Tulekahjud olid mllanud lhikonnas ndalaid, aga mis sellest, kohalikud on ju Luna-Austraalias nendega harjunud. Kui hoiatus tuleb, otsustatakse tavaliselt koju jda, et oma maja kaitsta. Nii tehti ka sellel peval istuti aias, voolikud ja pritsid valmis ning hoiti silmi horisondil, et nha, kas tuli juba paistab. Kuid sellel laupeval puhus lisaks +46 C hutemperatuurile kohutava juga tuul kohati kuni 120 kilomeetrit tunnis. Metsatulekahi muutus hiiglaslikuks tuletormiks, mis saabus kohale auto kiirusel ja vga vhestel nnestus oma maju psta. Enamusel oli tegemist, et omi elusid psta. Kokku 173 inimesel see kahjuks ei nnestunudki. Eksperdid ja tuletrjujad tlesid hiljem nagu hest suust, et isegi miljon tuletrjeautot rohkem poleks aidanud sellise tuleseina ees oli igaks vimetu.

Tuli saabus lennates
Hotelliomanik Ian Pearson, kes saatis naise, mma ja koera linnast vlja, otsustas Marysvillei linna jda, et kodu ja hotelli psta. Ta rkis hiljem The Agei ajakirjanikele, et tuletorm tuli nagu aatompomm.
Taevas lks suitsust mustaks ja suur eukalpt kukkus mber, aga ma ei kuulnudki teda kukkumas, sest kra, mida tegi tuletorm, oli uskumatu nagu suur lennuk oleks maandunud. Siis muutusid leegid valgeks ja oranzhiks, gaasiballoonid plahvatasid ja kik ples mberringi. Tpselt nagu Hiroshima filmis.
Teine tulekahju leelanu Maryanne Mercury istus aga mllu ajal rahulikult kodus Kinglakei linnas ja kuulas raadiost hoiatusi, kuni torm kki saabus. Kahe minuti jooksul lks taevas suitsust mustaks ning muutus pimedaks nagu keset d. Ning siis oli tuli siin. Midagi ei olnud teha, meil ei olnud kusagile pgeneda, rkis ta hiljem The Age ajalehele. Aga meil oli nne. Me istusime kigepealt garaais. Kui see plema hakkas, lksime kuuri ja siis tagasi majja. Naabrid istusid veepaagis ja jid ka ellu.
Autod kihutasid teele, inimesed karjusid: Pgene, pgene!, aga ei saanud pgeneda, sest nha polnud midagi. Tuli kukkus taevast alla suured hguvad sed inimesed olid nii hirmul, aga nad lihtsalt riskisid ja sitsid edasi. Enamik autodest kihutas kahjuks paanikas teelt vlja vi teistele autodele otsa ja sinna need jid. Ka Alex ja Anna Thomsoni pere tegi autoga avarii, kuid neid pstsid nneks mdaminejad. Ma ei ninud, kuhu ma sitsin, rkis Alex Herald ajalehele Sun. Ma mtlesin, et sitsin otse tulle. Prast autonnetust ei olnud kuskile varju minna, kartsime autost vlja minna, sest puud plahvatasid mberringi. Siia me sureme, mtlesin. Ma ei tahtnud lastele otsa vaadata, sest kujutasin ette neid plemas ega suutnud selle peale melda. Me hakkasime hletama. Ma ei sdista neid nelja autojuhti, kes meist mda sitsid. Igaks tegi, mis sai, et ellu jda. Siis aga ks auto peatas ja pstis meid. Me oleme nendele inimestele oma elu vlgu.

Hvis terve mbruskond
Kui Anthony Sexton istus oma maja ees ja vaatas tuld kauguses, mtles ta, et see ei ole midagi hullu. Siiski oleks valearvestus talle peaaegu elu maksma linud. Ma ei saanud aru, kui kiiresti tuli liikus, rkis ta ajalehele The Age. Paari minutiga oli tuli ta maja krval ja mehel ei jnud muud le, kui vtta hobune ning pgeneda kiirelt. Ma ei judnud eriti kaugele, kui tuli juba teiselt poolt vastu saabus. Keerasin otsa ringi. Aga leegid tulid ka sealt meie poole ja ma mtlesin, et siin ma suren. Siis juhtus midagi imelikku: me olime oja ligidal ja mu hobune lkkas mu vette. Ma lebasin seal madalas vees oma paar tundi, tuleleegid kisid minust le. Kui taipasin, et oht on mdas, lksin tagasi maja poole. Kik oli hvinud, kik oli maatasa. Maja oli linud, aed, kuur ja auto, 97% farmist oli plenud, seal polnud midagi. Aga hobune seisis koplis! Ta ngu oli plenud, nina ja silmade mber olid haavad, aga ta oli elus! Mul oli nii hea meel, sest ma arvasin, et tedagi enam pole.
Ka vanadaam Gladys Cross pses tnu looma abile. Gladys oli kunagi enda juurde vtnud koera Levi, keda keegi teine ei tahtnud. Sel peval, kui torm lhenes, pani ta koerale igaks juhuks rihma klge ning ootas. Ent 90aastane vanainimene ei mrganudki, kui lhedal tulekahju oli. kki tusid majast leegid, Levi tmbas ta aga maja taga olevasse tiiki. Nad istusid seal tiigis mitmeid tunde ja vaatasid, kuidas maja maha ples.
Kigil siiski nii hsti ei linud. Ross Buchanan otsustas koju jda ja oma maja kaitsta, kuid viis enne lapsed vanaema juurde Kinglakei linna. Ma olen ametilt pumbamees ja mul oli pumbassteem maja katusel. See pstis mu kodu, rkis ta ABC News kanalile. Kuid kui Ross prast tulekahju Kinglakei lapsi koju tooma sitis, leidis ta eest plenud maja, hukkunud vanaema ja lapsed.

Koaala Sam Sam, The Koala
Musta Laupeva tulekahjudes sai hukka ka sadu tuhandeid metsloomi. Kui tuletrjuja David Tree leeke kustutas, leidis ta metsast plenud kppadega koaala. Ta vttis autost he oma veepudelitest ja pani koaala huultele. Koaala oli nii janune, et ji ra mitte he, vaid kolm pudelit vett ja pani siis oma plenud kpa Davidi ke peale. Ta viidi kohe koaalade haiglasse, tema nimeks pandi Sam ja temast sai Austraalia kige kuulsam koaala. Fotot, kus David koaalat joodab, pildistas Davidi tkaaslane mobiiltelefoniga. Seda osteti le kogu maailma ja too pilt ti tuletrjujatele sisse le 300 000 dollari. Sam on ikka veel oma plenud kppadega haiglas, kuid paari kuu prast peaks ta vlja saama. Tal on seal ka sber, teine pletushaavadega koaala.

Metsatulekahjud tavaliselt ohutud
Luna-Austraalias on metsaplenguid igal suvel. See on tavaline nhtus sealses kuivas ja kuumas suvekliimas. Austraalia kossteemid on tulega ju kohastunud nagu teame, mitmed eukalptide liigid lausa vajavad tuld, et nende seemned ldse idanema pseksid. Ja samuti on leekidega harjunud kohalikud elanikud. Nad teavad, kuidas oma maju kaitsta, neil on voolikud ja pritsimisssteemid kik katusel, et igel hetkel valmis olla.
Tule puhul nad ei evakueeru, vaid jvad oma maju valvama. Kuid see, mis juhtus 2009. aasta 7. veebruaril, oli midagi erakorralist. Kohalikke oli hoiatatud ja nad teadsid, kuhu suunas tuli liigub. Nad ootasid, voolikud kes, et omi maju niisutada. Kuid tegu oli eriliselt nnetu kokkusattumuste jadaga: termomeeter nitas 46 soojakraadi ning tuule kiirus oli kohati kuni 120 kilomeetrit tunnis. Seega vimaldas kuum ilm ja tuul tulekahjul eriti kiiresti levida. Kui kohalikud ngid taamal 15meetri krgust tuleseina saabumas kmneid kordi kiiremini kui iga-aastaste metsatulekahjude ajal, oli neil vaja vga kiiresti otsustada: kas riskida, kohale jda ja kaitsta maja, vi evakueeruda.
Paljud tegid vale otsuse. Ning osal polnud hiljem aega mber otsustada ja jid tuleringi kas oma majja vi autosse. Paljud ei judnud oma koduloomi kaasa vtta ja neid ootas tagasi prdudes masendav vaatepilt.
Tuli tegi maatasa terved linnad Marysville`is ja Kinglake`is oli tnav tnava jrel iga elamu kohal hunnik tuhka, korsten ja metallirusud. Mitte midagi polnud neis majades, millele tulehammas peale poleks hakanud. Tnavatel seisid plenud autod, mberringi lebasid hukkunud koduloomad, hobused ja kngurud. Vaikus oli tielik ei olnud linnulaulu ega lastekisa, ei olnud koolimaju ega poode ja kik lhnas tulekahju jrele. Ellujnutel ei olnud midagi muud kui riided seljas.

Kuidas edasi?
Victoria osariigi valitsus on lubanud alustada Kinglakei ja Marysvillei linnade taastamisega nii kiiresti kui vimalik, ent paljud inimesed ei taha sinna tagasi minna, sest seal laiub nukker kuumaastik. Kunagi olid need kaks vga ilusad linnad ja majad olid sealkandis krges hinnas. Whittlesea linna organiseeriti vahetult prast nnetust abivajajate laager, nd, paar kuud prast tulekahju elavad inimesed juba riigi pakutud ajutistel pindadel. Abi tuli kannatanutele nneks kiiresti austraallased saatsid Whittlesea laagrisse riideid ja mnguasju. Miljonite dollarite vrtuses abi saadeti kogu maailmast. Igale tiskasvanud kannatanule andis riik ka stardiraha 1000 dollarit, lapsele 400, ent plaanis on rohkem maksta. Need, kel pole kindlustust, saavad ka enam.
Austraallased on sellest nnetusest toibumas. Millal aga karta jrgmist sarnast tulekahju, ei oska keegi ennustada.

Tulekahjusid mjutavad ka kliimamuutused
Tulekahjude kohta on eldud, et kliima soojenemisega lhevad asjad tulevikus ainult hullemaks. Ookeani temperatuur tuseb, see soodustab tugevamate orkaanide teket ning kuumus omakorda tekitab ohtlikke metsatulekahjusid ja soodustab nende levikut. Krge temperatuur on Austraalia ohutegur, sest kogu sisemaa kannatab ldiselt kuivuse all. Kuigi troopilises phjas on leujutused ja mussoonvihmad, moodustavad suurema osa Austraaliast ehk 2/3 mandrist sisemaa krbed ja poolkrbed. Mitmed liigid, kes enne neis paigus elasid, nagu niteks iibised, on nd kuivuse prast sunnitud elama Austraalia idakaldal, kus on niiskem. Sealsesse kossteemi nad aga hsti ei sobi ja tekitavad omakorda segadust.



Katrin Holmsten
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet