3/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Panga muistne phapaik

Saaremaal leidub palju kauneid klasid ja veel enam toredaid inimesi,kuid kahte paika Kaalit ja Pangat tunnevad vist kll kik eestlased. Mlemad on vimsad loodusmlestised,mis kutsuvad igal aastal kohale kmneid tuhaneid palverndureid-turiste ja mlemad on plisrahva phapaigad. Seekord seame oma sammud Pangale.

Judnud Panga klla ja mdunud kla viimastest hoonetest Ranna turismitalust jtame auto tee rde. Mest lheme les jalgsi, nagu see on kohane esivanematest ja iseendast lugu pidavale inimesele. Nagu kirikaed, nii ka looduslik phapaik pole mootorsidukite ja loomade jaoks.
Enne pangale tusmist pikame teelt krvale. Randa laskuva pinnasetee res immitseb kaldast vlja Silmaallikas. Nagu nimigi tleb, avitab see silmahdade puhul. Aga ainult juhul, kui siia and jtta. Kastame meiegi oma silmi ja kaabime srmuselt vette hbevalget. Muide, hbevalge kaapimiseks sobib vga hsti
vl rippuv pussnuga. Palju sajandeid argiste ja ka pidulike riiete juurde kuulunud puss on olnud triist, enesekaitsevahend ja taiariist nii meestele kui naistele. Rahvariided ja ehted on sajandite ja kihelkondade kaupa erinenud, kuid pussnuga on olnud kogu maarahva mrk, mis on thistanud mehe ja naise hiskondlikku vrdsust.

Panen vitsa tuppe tagasi ning lasen end teel lespoole kanda. Mda vuhiseb autosid ja ks turistibuss. Vaevalt on neil inimestel aimu, et nad on judnud phapaika.
Judnud les, valdab meid kahetine tunne. Korraga hakkab silma nii inimese loodud masendav armetus kui looduse levus. hel pool seisab laastatud pangapealne oma kunstkattega tee, hiigelparkla, vraprase mri, autode, busside, rikutud metsaaluse ja putkamajandusega. Raha eest looduse juannust ahmima veetud turistide hordide jalge all on kunagine liigirikas alvar tallatud murukrbeks. Parklast keerab tee metsa vahele, kus on uute eramute jaoks meldud ehitusplatsid.
See kik on korda saadetud plisrahva phapaigas, mis on htlasi maastikukaitseala, rahvusvahelise thtsusega linnuja loodusala ning Maavalla kauneimaid phapaiku. Kaitsealuse panga varjulisemates paikades on silinud haruldasi liike nagu valge ja punane tolmpea, suurt kopll.

Vaatame merele. Oleme kahekmne meetri krgusel panga serval, jalge all on 427 miljoni aastaringi vanune kivi ja ees avameri. Mere pale on puhas. Ngu paitab jahe tuul. Paarisaja meetri kaugusel rannast asub vahutav kaar, mille loob veealune pank Mari kakk.
Mari kakule on vanasti sutud paadiga, et valada merejumalale kahja ja elda palved. Mari kakk ja Panga pank moodustavad ainulaadse phapaiga, kus Mustjala kihelkonna rahvas on phitsenud heinaleedot (02. juulil) ja karusepeva (13. juulil). Neid pevi on kutsutud suurteks phadeks ja kalaphaks, mille eelhtul pidi tingimata tuld tegema.

Panga metsa on nimetatud Phaks metsaks. Varem oli Pangal asunud puust sammas vi jumalakuju, mille juures palvetati ja kuhu jeti oma annid. Vahepeal hivasid phapaiga kristlased ja ehitasid sinna kabeli, kuid see kadus ning palvused jtkusid vanaviisi, kneleb rahvaprimus. Karusepev olnud Pangal suur pev, mil tehtud palvet ja phitsetud merd hea kalasaagi ja nne prast ning peale seda inimesed tantsisid, laulsid ja rallisid.
Kahekmnenda sajandi alguses enam Pangal avalikult palvust ei peetud, kuid rahvas kogunes sellegipoolest pha pidama, kuni tsaarivimud selle ra keelasid. Aga 1927. aastal on kneldud: Mustjala pangal on olnud vanasti jumalakuju, kuhu andi viidud, et kalasaak hea oleks. Ebausu ajast peetakse ka maarjapeva (02.07.) kalaphaks.
Maarjalaupeva htul tehakse samuti kui jaanilaupevalgil tuld. Vanad inimesed nurisevad selle kohta, et noored kivad seal tantsimas ja seega pha kohta rvetavad, seeprast olla ka kalasaak hoopis vhemaks jnud, kui see vanasti on olnud.
Vahepealsete aastakmnetega on saarlaste kalasaak hoopis kokku kuivanud. Ehk oleks aeg pha paik taas korda seada ja saarlaste pline kalapha uuesti ausse tsta. Vibolla annab meri siis jlle kalagi.

Vanarahvatarkus tleb: mis valesti, see uuesti. Kuigi kogu rahvale kuuluv phapaik on linud eksikombel eraktesse, tuleb see taas riigistada ja kohatud rajatised lammutada. Uus, mrgatavalt viksem parkla tuleb rajada kilomeetri-pooleteise kaugusele ja Pangale tusev tee jtta ksnes jalakijatele. Looduse kaitseks ja inimese hvanguks. Just nii, nagu on tehtud Taevaskojas.
Jrgmises loos lheme vaatama Otep Phajrve.



Hiieline Rein Einasto

Professor Rein Einasto lubab end spradel inimlikult Paevanaks kutsuda. Tema senine kirg ja elut on olnud paekivi uurimine, tutvustamine ja hoidmine. Sestap on tal ka eriline suhe Panga panka. Juba aastakmnete eest koostas ta panga ksikasjaliku teadusliku kirjelduse. Tnaseks on professori sulest ilmunud le 300 kirjutise, millest enamik on teaduslikud. Kogunenud teadmised ja elutarkus lubavad nd mnda, et vibolla on teadustst hoopis olulisem anda inimestele edasi tunnetus terviklikust loodusest ja selle phadusest.
Mul on olnud nn koguda teadmisi ja kogemusi meie maast. Lbi teadmiste on paljukordselt svenenud tunnetus loodusest ja meie kohast siin. Nd peaksin vtma endale aega, et seda teiste inimeste jaoks snadesse panna, tleb ta. Panga pank on Rein Einastole pha paik. Ta lheb Pangale iga kord sooviga kogeda vaikust, rahu ja svenemist. Panga levus ja kindlasti kik see, mida temast tean, svendavad aukartust phapaiga ees, tleb Paevana. Maa ja mere igavikulises htsuses ja prandkultuuri seoses on see eriline phapaik. Panga pank peaks olema avatud kigile inimestele, kuid tingimata phapaigana, kus kehtivad meie rahva plised hiietavad, lisab ta. kuid tingimata phapaigana, kus kehtivad meie rahva plised hiietavad, lisab ta.



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet