3/2009



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kaunis kuldking putukatele katsumus

Minu esimene kohtumine kauni kuldkingaga oli umbes 25 aastat tagasi juuni alguses maal suvevaheaega veetes. Olime sbraga teel je rde, et seal kala pda. Tavaliselt sitsime sinna jalgratastega, kuid seekord otsustasime minna veidi teist rada mda metsas kulgevat vana taliteed. kki ji sber seisma ja vaatas tardunult enda jalge ette. Mtlesin, et ehk ngi rstikut ja ei julgenud edasi minna, kuid tegelikkus oli hoopis huvitavam. Tema jalge ees kasvasid suured, kollase kingakujulise iega lilled.

Tundsin kohe ra, millega tegu, sest kuldking oli mulle ajakirjades ja raamatutes avaldatud piltide kaudu tuttav. Tsi, raamatutes olin ninud teda must-valgena, vrvilisena seisis esimest korda mu ees. Istusime maha ja vaatasime, nuusutasime, katsusime. Olime haaratud kauni kuldkinga lummusesse. Psti tustes ja edasi kndides avastasime, et lilled kasvasid piki mlemat kallast, ligi 50 meetri
ulatuses. Seekord me kalale ei judnud.

Suurima iega orhidee
Kaunis kuldking on Euroopa kige suurema iega orhidee ja ie suuruselt kolmandal kohal taimede seas. Meil kasvab seda iludust kohati sna suurte kogumitena. Taim on oma nime vrt, sest ie kingakujuline kuldne huul ning tumepruunid iekattelehed teevad temast teliselt kauni lille. Kuldkingale ei meeldi liigne vari ega ka pike, mistttu vib teda leida viljaka mullaga valguskllastest salumetsadest, puisniitudelt ja puiskarjamaadelt. Kuldkingale meeldib niiskus ja lubjarikas muld, kuid hakkama saab ta ka happelises turbamullas. Tsi, viimane peab sisaldama palju kaltsiumi.
Peale ie on kuldkinga juures veel ks huvitav seik, mis tuleb ilmsiks nende suhtlemisel putukatega. Suur, kollane ja meeldivalt lhnav is on teline putukamagnet, mis meelitab ligi paljusid. Paraku jb nii mnelegi tiivulisele kuldkinga ie klastamine elu viimaseks kogemuseks.

Lollitab putukaid
Kogu lugu algab sellest, et kuldkinga ies pole nektarit, mida heausksed putukad sinna otsima lhevad. Kuid mis phjusel mesilased, sirelased ja teised tolmeldajad sinna maanduvad, kui nad midagi vastu ei saa? Taimed suhtlevad putukatega mrkide keeles ja kuldkinga ielt loetavad mrgid (nii lhn kui ka visuaalsed mrgid) viitavad toidule ja ka pesapaigale. Heauskne tolmeldaja leiab peagi, et teda on petetud, sest loodetud khutit sealt ei leia. Selleks, et putukas oletatavale nektarile ligi pseks, peab ta ide sisse minema. Ligimeelitatud kuuejalgne laskub kingakujulisele huulele, kust ta libiseb tnu libedale kaldservale huule nsusesse. Sealt tagasi ronida pole nnetul mesilasel vimalik, sest kinga sisemus on kaetud likihiga. Kui tal nnestubki kuidagi les ronida, jb talle ette sissepoole keerdunud serv. Vabadusse on vaid ks tee ning see kulgeb tolmukate alt, kust lbi ronides saab manuline kaasa tolmuterade pakikese, mis kleepub putuka seljale. Kingast saavad vlja vaid ige suurusega tolmeldajad, paljude teekond lpeb sageli kuldkinga ies. Kui mingil kombel nnestubki sealt vljuda, tuleb neil rinda pista viimase takistusega krabimblikuga, kes iel kerget saaki ootab.

Seemnest ieni kulub viisteist aastat
Pettunud putukas lendab kuldkingast eemale ning arvatavasti ta oma tolmupakikesega uuesti kuldkinga ie sisse ei poe. Vaatamata petmisele, viljub keskmiselt kmnendik kuldkingade itest. Tolmutera suurusest seemnest itseva taimeni kulub aga ligi 15 aastat ja seda vaid siis, kui kik tingimused on sobivad. Viimane thendab parajalt niiskust ja paksemat samblarinnet. Samuti pole soovitav konkurenttaimede kllus.
Idanemiseks on hdavajalik seente olemasolu, sest kuldkinga seemnel puudub toitekude. Seen nakatab seemne ning viimane saab tema kaudu vajalikke toitaineid. Esimesed kolm aastat veedab kuldking mullas, kus ta valmistab ette risoomi. Alles neljandal kevadel neb esimene roheline kuldkingaleht ilmavalgust. Esimesest lehest ieni lheb veel kmmekond aastat. Kuna seemnest kasvamine vtab palju aega ja pole kige thusam, paljunebki kuldking peamiselt vegetatiivselt, risoomide abil. Kuldkinga puhmad vivad olla mitukmmend aastat vanad. Igal aastal areneb vsu alusel kaks uut punga, mis omakorda annavad jrgneval aastal uue vsu. Kehvades oludes vivad aga mlemad pungad soiku jda, mistttu vib juhtuda, et mni viksem puhmas ei kasvata htegi vsu.
Kuna risoomi harud kasvavad vaid he sentimeetri aastas, jvad eakad puhmad oma mtmetelt mnekmne sentimeetri piiresse. Nii vib mitukmmend lhestikku kasvavat vart olla maa all omavahel henduses, mille kaudu saavad nad varusid jagades ksteist aidata.

Looduskaitsealune liik jgu oma koju
Vahepeal ma oma lapseplves avastatud kuldkingadele klla ei judnud, kuid viimased kaheksa aastat olen seal igal aastal kinud. Peab rmuga tunnistama, et nende elu kulgeb kenasti ja seda eelkige selletttu, et neid ei nopita ega kaevata aeda istutamiseks. Viimane on rmiselt rumal tegu, sest metsast toodud kuldking aias hakkama ei saa. Seal puuduvad vastavad tingimused, alates mullastikust ja lpetades valgusega. Pealegi on see seadusega karistatav, sest kaunis kuldking kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Selleks, et oma kuldkingakohta ka jrgnevatel aastatel klastada, vib teda hoopis pildistada, mis annab vimaluse kauneid isi ka talvel nautida.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet