2/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

RATTARETK
Lilli ja liblesid kevadiselt Lahemaalt

Kevad algab linnulaulu ja lillermuga. Kasukasse surutud kahutanud ja lumise pimeda aja jrel on suur tahtmine mbritseva elu lhedal olla. Suurem kui suvel siis ollakse juba jutud harjuda ieilu ja mttarohelusega. Nii on ka kevadlilled enam armsad kui suvised, nendega ollakse vahest enam sina peal kui suvistega. Sinililled, lased, varsakabjad, pisikesed kannikesed

Kannikesed? Kas nendega on ikka nii lihtne? Sber tles, et tema teab, kust leida kige igemaid eriti ilusaid kannikesi, teine vitis, et teab hsti lhnavate kannikeste kasvukohti. Ebamrasust kannikeseknelustes phjustab asjaolu, et Eestis kasvab looduslikult tervelt 16 liiki kannikesi. Peale selle on mnel neist mitu alamliiki, ja on veel ka selliseid, kes vahel aedadest metsaserva pgenevad. Lahemaal kohab siiski vaid kaheksat liiki kannikesi. Vahest esimesena, juba mai alguses alustab siinkandi kuivadel nmmedel ja loodudel itsemist vheldaste tumesiniste itega nmmkannike. Mned pevad hiljem lisandub samades elupaikades koerkannike. Koerkannikese ied on natuke kahvatumad ja tal pole ka juurmist lehekodarikku, nagu on nmmkannikesel. Veel ndala jagu, ja lehtmetsades-vsades hakkab itsema nmmkannikese suurem vend vsakannike.
Samaaegselt nmmkannikesega puhkevad ka imekannikese imelised ied salumetsades. Miks imelised? Aga selleprast, et need kenad kahvatusinised ied on taimel ainult "ilu" prast neist ei kasva peaaegu mitte kunagi vilju-seemneid. Peale nende juurmiste lehtede kaenlast kasvavate ite on sel taimel ka viljuvaid isi suve poole varrelehtede kaenlas. Viimaseid aga vilumatu silm ei negi need on rohelised ega avane kunagi, seal toimub isetolmlemine.
Soometsades ja -niitudel kasvab aga ainult juurmiste lehtede itega soo- ja turvaskannike. Mere rde judes, aga ka liivastel niitudel, itseb aaskannike oma sageli kolmevrviliste itega. ied on tal vahel peaaegu ainult lillad vi kollased, sageli on rohkelt ka kolmandat vrvi valget. Teistest kannikestest erineb ta ka kitsaste lehtede poolest. Aaskannikest on ka (ko)orvikuks kutsutud, see nimekuju on samast tvest kannikeste soomekeelse nimetusega orvokki. Plluservades vib aga leida aaskannikese viksemate itega lhisugulast pldkannikest. Ja lpuks ka vrasema ehk aedkannike on neile mlemale vga lhedane liik.
Kui mitut liiki kannikesi kasvab aga koos, vib kllaltki sageli leida ka nendevahelisi vrdi. Selliste taimede mramine, igemini vanemate tuvastamine, on juba raskem t.
Aga kannikese lhn? helgi lalmainitud liigil pole see kuigi tugev. Lhna jrgi on oma nime saanud lhnav kannike. Tema priskodu pole Eestis, kll aga tunneb ta end siin hsti. Seetttu psib ta kindlalt ja levib vanades parkides ja surnuaedades, rndab vahel aia taha ja kla serva metsa allagi. Tema tunneb ra veel ka selle jrgi, et nii tumelillad ied kui ka lehed tusevad kik maapinnalt.

Siiski on ka natuke vhem tuntud ilusaid kevadlilli. Mitmed neist kasvavad rohkelt just Lahemaal. ks esimesi idepuhkejaid kevadel on harilik lokannus teda on siinkandi rohusemates metsades ja puisniitudel. Lokannust vib pidada vahest kige kevadtaimelikumaks lilleks Eestis juba mai lpus hakkavad tal seemned valmima ja lehed kuivama ning uut kevadet jb maa sisse ootama srmeotsasuurune mrgisevitu mugul. Ainult selle taimega on seotud ks haruldane liblikas mustlaik-apollo. Vaid lokannuse lehed on selle liblika rvikute toiduks. Seetttu silmad lahti lokannuse kasvukohtades kki nnestub kohata seda Viru rannikul levinud liblikat.
Lokannusega sarnastes kasvukohtades kasvavad sageli koos ka kuldthed. Mai alguses itseb tmpide kroonlehtedega kollane kuldtht, veidi hiljem ja pikemalt teritunudtipuliste kroonlehtedega vike kuldtht.
Klaservades kasvab niiskemates kohtades sageli koos eelmistega suurte kuldsete thtjate itega kanakoole. See tulika perekonda kuuluva taime nimi vihjab ta mrgisusele "kooletab, st tapab kanu". Siiski, enne itsemist peetakse nii tema noori lehti kui ka mugulaid sdavaks, mrgid segavad noorte kudede kiiret arenemist ja hakkavad kogunema alles tiskasvanud taime osades. Seda kevadlille on ilmselt Eestis sajandite eest ohtralt levitanud inimene suur osa tema teadaolevatest kasvukohtadest on vanades klades.

Kuivale liivasele niidule vi metsaserva minnes vib kohata mitmeid vikseid kevadtaimi. Siin vib nha imepisikeste itega meelespeasid liiv- ja kink-losilma. ks esimesi itsejaid on aga varakevadik. Kuival kevadel on ta juba mai keskpaigaks itsemise lpetanud ja paremates paikades kannab niitjatest vartest muru vaid ovaalseid valmivaid kdrakesi. Seemned jvad sgist ootama varem on sellises kuivas elupaigas pisikesele taimele eluohtlik idaneda. Alles rskete sgisudude aegu ilmub maapinnale tema pisikeste lehtede kodarik, mille keskelt kevadpikese soojus meelitab vlja lehitud isikuraod tillukeste neljatiste itega. Phjarannikul, harvem mujal, vib valgete varakevadiku ite vahel kohata sna sageli ka vikseid kollaseid metskevadiku isi. Viimasel on lisaks juurmistele lehtedele ka mned varrelehed. Need kevadikud koos mitmete teiste sama elupaiga liikidega elavad samasugust lhiajataime elu kui paljud krbetaimed.
Veel kolmas ristieline on tavaline kevadistel kuivadel niitudel- stidel mrlook. Temalgi on tillukesed neljatised ied, kuid kasvult on ta krgem ja viljad on pikad peened kdrad. See mrkamatu taim on vaat et kige thtsam maailmas temal oli au saada esimeseks loetud geenidega taimeks, see juhtus enne veel, kui inimesega nii kaugele juti. ldse on ta ks lemmikuid geneetikute ja fsioloogide uurimistdes.

Kuivadel nmmedel vib nha veel vikseid kollaseid pintsleid see on nmmtarn. Loopealsetel on temaga vga sarnane, aga helepruunide phikutega kevadtarn. Soodel ja kraavides vib itsele seadmas nha veel palju teisi, enamasti suuremaid tarnasid. ks uhkem nende seas on mtastarn. See Pokudena kuulsaks saanud taim on kevadel lhikeste pstiste roheliste krtega, mis on kroonitud mustadest phikutest peadega, itsemise aegu aga lisaks kollaste tolmukatega.

Ka kevadine raba itseb. Tupp-villpea on oma itsemise juba lpetanud, tema ptradest smata jnud varased vrsked heinakrred on mai keskel juba maitsetuks puitumas ja hakkavad villatutti seemnete mber kasvatama. itseb aga kvits kbuspsake nii lvestel kui rabapeenardel oma rnroosade kupjate kellukatega. Taimed, keda enamasti rabadest otsitakse putukatepdjad huulheinad on aga veel sambla vahel puhkamaspeidus, neid ilmselt veel ei ne.

hed suured taimed aga ei itse kunagi snajalad. Kui just mitte nende helviksammaldega sarnaneval eellehel toimuvat sugulist paljunemist itsemiseks ei nimeta. Siiski on ka snajalgade seas Lahemaal pilkupdvaid taimi. ks omaprane snajalg on kivi-imar. Kohati on siinkandi kiviklvide kivid nii metsa all kui ka lagedamates kohtades tihedalt tema igihaljaste lehtedega kaetud. Harva kasvab ta ka paepragudes ja isegi pris maapinnal. Soomes on karjapoisid lugu pidanud tema juurikatest need on tugeva magusa maitsega. Kas selle magusa maitse annavad aga ainult suhkrud vi on tegemist ka mne loodusliku "magusaasendajaga", ei tea. Karta vib aga, et ka imar nagu teisedki snajalad, vib osutuda mingil mral mrgiseks.
Eelkige paepragudes on laialdaselt levinud veel teine pisike snajalg habras pisjalg. Maikuus aga ta alles kerib oma rnu lehti lahti.
Paekaldaalune on aga omaette suurte snajalgade paradiis. Ka nende uhkusest vib maikuus nha alles kasvama hakkavaid rullunud tipuga lehti. Sageli kohtab sellistes kohtades lhikese tvija risoomiga laanesnajalga. Tema mulluseid psti turritavaid eoslehti vib veel kevadelgi nha. Erinevalt teistest Eesti prissnajalgadest ei arene tema eosed tavaliste lehtede all, vaid viksematel jikadel pstistel eoslehtedel.
Niiskemates klindialustes kohtades vib leida ka kige rnemalt lhestunud lehtedega lehtrit moodustavat suurt snajalga naistesnajalga. Samuti vib neis paigus kasvada suurte laiade lehtedega laiuv snajalg. Kuivematel paekaldaalustel rusukalletel vib nha ka laanesnajalale sarnaste lehtedega maarja-snajala lehtreid. Viimased kolm on tavalised ka mujal niiskemates metsades. Nii laane-, naiste- kui ka maarja- snajalga kasvatatakse samuti ilutaimena nemad ongi meie tavalised "aiasnajalad".

Paekaldaaluses metsas, samuti joaorgudes, itseb hiliskevadel ks vimas kaunis lill mets-kuukress. Peale pangametsade kasvab see kaitsealune taim Eestis vaid vhestes kohtades. Kitvad on nii tema suured lillad ied kui ka piklikud hukesed viljad viimased psivad kuivanud vartel kevadeni. Tema aias kasvavat suguvenda aed-kuukressi nimetatakse ka dollarililleks.

Kik kevadine pole ainult silmale, ht-teist on ka khule. Metsaservades-vsastikes ja ka niitudel leiab siinkandis sageli rohulauku tema sibula-kslaugumaitselised lehed vrivad smist vaid kevadel. Teisi lauke Lahemaalt vist ei leia. Suhu klbavad panna ka naadi lehed salumetsades ja noored trkavad pdrakanepi vsud kuivadel raiesmikel-niitudel. Jgede res vib nksida humala vsusid, soistel niitudel noppida sinepjalt vrtsikaid jrilillede lehti-isi.
heks maitsvamaks toorelt sdavaks taimeks on siiski krvenges. Teda peab aga sa oskama, muidu krvetab. Smiseks tuleb vtta ngese vsu tipp-lehed, need ettevaatlikult nppude vahel kokku pakkida ja siis jnese kombel otsast pakki nrima hakata. Nii saavad iga jrgmise hambatiega purustatud lehtedel olevad krvekarvad, ning suhujudnud kraam on juba ohutu. Huuli ei maksa veel nrimata lehtede vastu panna. Kui aga siiski juhtub mni krvekarv terveks jma ja keelele valu tegema, ei maksa vga muretseda suu limanahkades on niivrd hea verevarustus, et ebameeldivad ained lakkavad kipitamast mne minutiga.



Loodus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet