2/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

RATTARETK
Roheliste rattaretk - Kuidas elad Lahemaa?

RATTARETKE PAIGAD

KADRINA on alevik, kus elab umbes 2600 inimest. 15. sajandist prineva kiriku koguduse kaitsephaku Katharina nimest on ajapikku kujunenud ka kohanimi Kadrina. Kadrinaga seotud kirikumehed Heinrich Stahl, Reiner Brocmann, Joachim Gottlieb Schwabe ja Arnold Friedrich Johann Knpffer on teinud tublisti td Eesti kirjakeele loomisel.
Thtis sndmus Kadrina aleviku jaoks oli Tallinna-Peterburi raudtee valmimine 1870. aastal. Siis ehitati ka puust jaamahoone.
Kadrina kool on Eesti suurim maakool, kus pib ligikaudu 1000 noort inimest. Kadrina kooli juurde pandi 1994. aastal psti ausammas meie emakeelele, mis on teadaolevalt ainus selline maailmas.

VIITNA kla oli thtis juba keskajal, kuna tekkis Tallinnasse, Narva, Palmsesse ja Kadrinasse viivate teede ristumiskohta. Veel sajandi eest oli praeguse Lahemaa Rahvuspargi piires Narva maantee res 14 krtsi, Viitna ks vanemaid. Ent see ples maha 1980. aastate lpus. 1993 valmis uus hoone, mis on sarnane vanale.
Arvatakse, et Viitna on saanud nime varasel keskajal jrvede vahel olnud Pha Vituse kabeli jrgi. Teise jutu kohaselt saatnud Phjasjas sjavsimust puhanud Peeter Suur luuraja puu otsa vaatama, ega rootslasi kusagil nha ole. Mees hdnud levalt Peetrile viidno. Sellest jigi kohale ning ka krtsile nimi, mis mugandus eestipraseks Viitnaks.
Kadrinast tuleva tee rde jb kaks jrve vasakule Suurjrv ja hiljem paremale Linajrv, mis on tekkinud mandrij taganemise jrel umbes 11 000 aastat tagasi. Suurjrve res on mnus supluskoht. Lahemaa Rahvuspargi piiride muutmise jrel loodi 1997. aastal siinsete jrvede ja vallseljakute kaitseks Viitna maastikukaitseala.

PALMSE MIS on rajatud kahe loodusvaldkonna piirile. he klje kujundab piki Phja-Eesti rannikut kulgev madalik, teise mandri lavamaa. Palmse oli esimene tielikult taastatud misakompleks Eestis (1972 1985). Mis tekkis plise kla kohale, mille Taani kuningas kinkis tsistertslaste ordule. Tsistertslaste usuliikumine nudis kloostriasukatelt kehalist td ning seeprast tegeldi plluharimise ja ksitga. Alates 1677. aastast kuni vrandamiseni 1923. aastal kuulus Palmse Pahlenite suguvsale. Misa peahooone on ehitatud aastatel 17821785.
Palmse looduslikus pargis oli omal ajal 36 km pargiteid, neist on praeguseks alles vaid 8 km. Misaparkide seas on see erandlik siin on valdavad kodumaised puud ja psad, mille hulgas kasvab kuni 35- meetrisi mnde. Pargi serva jb 13 suurt rndrahnu ja hulk viksemaid kive Kloostrikive. Pargi tagumises nurgas asub krgel Oruveski paisjrve kohal Bresti paviljon, kust avaneb imeilus vaade.

NLJAKANGRUD on kaks korrapraselt laotud kivihunnikut, mis asuvad Palmse misast mnisada meetrit Vsu poole sites vasakut ktt pllul. Need olevat primuse jrgi kokku kuhjatud suure nljahda aastatel 1695-1697, mil parun andnud nlja leevendamiseks talumeestele vilja. Tnuks vi vastutasuks tehtud siis pllud kividest puhtaks. Asjatundjad kinnitavad aga, et kangrud on kokku kuhjatud pikema aja, vib-olla aastasadade jooksul.

ILUME kabel sai valmis 1843. aastal. Enne oli sellel kohal pisike puukabel. Kabeli teeb eriliseks 14 klaasmaalingut akendel. Neil 1729. aastal tehtud maalidel on kujutatud ka kohalike talupoegade vappe. Kalmistul leidub palju kohalike meistrite valmistatud sepisriste. Eraldi matmiskohas puhkab Palmse Pahlenite suguvsa. Aga ka Palmse misa aednik Madis Weidemann, Jaanioja mlder Jacob Muick ja rahvuspargi loomise initsiaator Edgar Tnurist.

ESKU KALMISTU asub keset metsi ja selle vaikus ning ksindus on muljetavaldav. Surnuaia ja kabeli rajas Sagadi parun Eduard von Fock. Tema lubas sinna matta ainult Sagadi misa alla kuulunud talupoegi. Ristid pidid olema hesuurused, puust ja valgeks vrvitud. hel aastal surnud tuli matta hte ritta, perekonna hauaplatsid olid keelatud.

SAGADI MISA mainitakse esmakordselt 1469. aastal Helmeyt Risebiteri testamendis. Pikka aega kuulus see von Fockide suguvsale ja mis nimetati Fockenhoffiks. Misa peahoone on ehitatud 1749. aastal, hiljem on seda suuremaks ja klassitsistlikumaks tehtud. Misa karjakastellis on restoran, hotell ja metsamuuseum.

VIHULA MIS asub klindi veerul maalilise Mustoja kallastel. Erinevalt Palmsest ja Sagadist on kompleks vabaplaneeringuga. Enamus hooneid prineb 19. sajandist.

VERGI on suurim siinkandi rannakla. Prast sda oli Vergil kolhoosikeskus, sadam ja kalatstus. Nd vtab Vergi sadam suviti vastu purjetajaid Eestist, Soomest ja kaugemaltki. Sestap on vikeklas kaks krtsi.

VSU on ikka olnud ks popimaid suvituskohti Phja-Eestis. Selles on "sdi" ilus liivarand, kus vesi lheb htlaselt sgavamaks ja soojeneb suve hakul sna kiiresti. Juba enne Esimest maailmasda kndis Vsul suvitajate arv paari tuhandeni. Sajandivahetusel oli rand tis merre viivaid sillakesi, mille lpus paiknesid supelmajakesed. Praegu elab Vsul aasta ringi umbes 600 inimest, suvel vib aga rahvast kokku lugeda le kmne tuhande.

KSMU oli enne viimast sda tuntud kaptenite klana. Siin tegutses merekool ja Ksmu laevastik vistles oma suuruse poolest Tallinna omaga. Pea igas peres oli mni kapten vi trimees. Ksmu laht on sgav ja sinna said sisse sita kllalt suured purjelaevad. Selles klbas laevadel ka talvituda.
Sjaga kaotas pooletuhandepealine kla kolmveerandi oma elanikest.
Ksmu mbrus on ks Eesti kividerikkamaid alasid. Mda rattaretke rada Ksmust vlja sites jb vasakut ktt kiviklv, kus sadade suuremate mrakate vahele on pudenenud tuhandeid pisemaid, leni roheliseks sammeldunud kivimgarikke. Paljudele Ksmu mbruse kividele, nagu Metsaja Meremunk, Roosikivi, Prior, andis mdunud sajandil nime Tartu likooli botaanikaaia direktor Edmund Russow.

VIHASOO kla asub merekaldal, kuid see ei ole traditsiooniline rannakla. Et rand on soine ja madal, tuli meresidu ja kalapgi asemel tegelda pigem pllupidamise, karjakasvatuse ja ksitga.

JAANI-TOOMA SUURKIVI. Ilus kivi on suuruselt 14. rndrahn Eestis. Krgus 7,6 m, mbermt 35 m. Oma lhega ning soodsa mbrusega asukohaga on see fotogeenilisemaid rndrahne Eesti.

LOKSA tstusalev, kunagi dus ja sulnis, paisus nukogude ajal suureks siin tegutsenud laevaremonditehase ning ka Hara lahe rsete meresjave asupaikade tttu.

HARA. Umbes kilomeetrine krvalepige rattaretke rajalt viib Eesti he sngema militaarmlestusmrgi Hara allveelaevasadama juurde. Mahajetud hiigelehitised mjuvad sna hoiatavalt.

MUUKSI asustus on pline. I aastatuhande lpul ja II aastatuhande alguses asus siin linnus. Klindilt, mis krgub 47 meetrit mere kohal, avaneb vrratu vaade. Rahvajutu jrgi lasknud Kolga krahv ehitada sinna tuletorni, et petliku valgusega laevu madalikule meelitada ja siis paljaks rvida. Lhedusse jb Turjekeldri juga kige viksema veehulgaga Lahemaa jugadest, kuid oma 4 meetriga sugugi mitte kige madalam.

KOLGA mis ei ole kll restaureeritud lpuni, ometi on selle klassitsistlik 1820. aastatest prit peahoone suurejoonelisim Lahemaal. Mjus on ka veidi rmas park. Mis kuulus kaks ja pool sajandit tsistertslastele. 1581. lnistati see Rootsi vepealikule Pontus De la Gardiele, kelle suguvsale kuulus 77 aastat. Prast Phjasda sai misa omanikuks Karl Magnus Stenbock, kelle jreltulijad elasid Kolgal 1939. aastani. Stenbockidele kuulusid ka Knnu, Kiiu ja Loo misad, nende valduste suurus oli hiilgeaegadel 37 650 ha. 1993. aastal tagastati mis Stenbockidele, kes on vanasse talli rajanud vikese hotelli ja hrrastemaja hte tiiba restorani.

VIRU RABAST viib lbi kolme ja poole kilomeetri pikkune pperada, mis suuremas osas kulgeb mda laudteed. Keset raba ehitatud vaatetornist saab hea levaate laugastega kaunistatud maastikust.

NMMEVESKI kandis, kus Valgejgi murrab klindinlvalt alla, on ilus kanjon, 1,2 meetri krgune maaliline juga ja hulgaliselt krestikke. Veeju kasutamiseks ehitati siia 1920. aastatel hdroelektrijaam.

VOHNJAST veidi lunas asuvate Kallukse mgede suurim absoluutne krgus on 113 m. Kngaste laed ja jrsemad nlvad on kaetud metsaga. Huvitav maastik on vetud kaitse alla.

LODIKIVI ehk Linda-Neitsi kivi paikneb Kallukse lunapoolses osas. Kalevi naine toonud luna poolt tulles kivi plles kaasa, pllepaelad aga katkenud enne mge ja kivi kukkunud maha.



Loodus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet