2/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

OMAL AJAL
Vihmasajus Jasni kuru jalamil

Ants Pldoja
Veel paarkmmend aastat tagasi polnud matkahuvilisel meldav valida sihtpunktiks Alpe, Preneesid vi niteks Kanada Kaljumestikku. Piirduda tuli suure Nukogude Liiduga, ent samas: kuuendik planeedist pakkus rndajaile peaaegu piiramatuid vimalusi.
lipilased eelistasid matkata talvel, sest Nukogude Liit vimaldas ppeajal pileti poole hinnaga. Kokkuhoid oli tielik ei sidetud lennuki, vaid rongiga, ja kui rongis, siis platskaartvagunis, kui platskaartvagunis, siis ei makstud linade eest rubla, vaid uinuti magamiskotis.
Prast likooli lppu muutusid suvematkad populaarsemaks, sest enam polnud hinnavahet. Nii otsustas meie vike seltskond 1983. aasta juulis Ida-Sajaanidesse rnnata. Piirkond, mis asus Baikali jrvest veidi lnes, oli Eesti matkajaile tol ajal vhe tuntud. ht kuru nimega Jasni (eesti k selge) tuli meil koguni Marsruudikvalifikatsiooni komisjoni (MKK) jaoks kirjeldada.
Vanad matkajad ilmselt mletavad, et MKK oli tollal nagu Jumal ta omas igust matka eelnevalt keelata, hiljem kategooria andmata jtta ja isegi karistusi mrata.
Praegu tundub see absurdne, aga tol ajal arutati tsimeeli ksimust, kas "metsikud" matkad on iged vi mitte. "Metsik" thendas, et rndama mindi kurikuulsa MKK loata. Niipalju muidugi kasu oli, et registreeritud matkajaile kutsuti nnetuse korral appi helikopter, mille lendu neil kinni maksta ei tulnud.
Meie II kategooria ehk keskmisest kergem matk oli tookord registreeritud ja marsruut kinnitatud. Sinnasit vttis neli ja pool peva esmalt rongiga Moskvasse ja sealt 85 tundi Baikali lunatipus asuvasse Sljudjanka jaama. Edasi algas isetegevus. Ehkki Sljudjankast pidi rajoonikeskusse Kreni minema buss, polnud mingist plaanist mrkigi. Lihtsalt hel hetkel bussijaamas teatati nd ta lheb, tulge peale.
Krenist matka alguspaika judsime veoauto kastis ka tavaline lugu. Juba sel peval paistis silma vaid hall ilm, taevast vesistas pisaraid lahtise auto kasti. Nii ta lks lpuni kauaoodatud matka kmnest pevast heksa osutusid vihmaseks.
Mletan selgelt, et esimesel peval kulgesid jalgrajad philiselt piki taimestikuga kaetud nlvu. Vesi kogunes teele, saapad lirtsusid. htul ei mahtunud kogu grupp lkke rde, et jalanusid kuivatada. Hommikul panid poolmrjad saapad jalga ja rnnak jtkus.
Ka Jasni kurule judes tibutas vihma. Tundus, et meid on petetud nime jrgi pidanuks vhemalt tolles paigas selge ilm valitsema. Kui aga kurusadulale judsime, siis veendusime, miks Jasni kllaltki hsti paistis eelmise ja jrgmise peva matkateekond. Jrelikult selge ja avatud vaate tttu see nimi pandigi.
Laskumine Jasnilt oli matka ks krgpunkte: see oli sna ohtlik. Alguses oli tee vga jrsk, hiljem takistasid liikumist suured kivid. Alla orgu tundus olevat kuhjatud kokku kik maailma kivid. Osa neist kolme- nelja meetrised, mned viksemad. les-alla hpates kulus kahe kilomeetri pikkuseks rnnakuks lbi kivimurru neli tundi. Ehk judnuks ka kiiremini, aga teatavasti liigub grupp sama kiirelt nagu selle nrgim liige.
Looduslikult jid Ida-Sajaanidest eelkige meelde valguskllased lehisemetsad ja sgavad kanjonid. Med olid suhteliselt madalad kes armastab kaljusid ja igilund, sellel ei tasu kll Ida-Siberisse minna. Kui ainult ehk Baikalist phjas asuvasse Kodari meahelikku, mis veidigi alpiinset reljeefi meelde tuletab.
Huvitav oli ka matka lpuosa et juda asulasse, tuli lbida veel ks sgav kanjon. ige tee lks kaljuservas, kuid olime phjalikult eksinud ja sattusime kanjoni phja. Vasakule-paremale loogelnud jklma veega jgi tuli lbida seitse-kaheksa korda.
htupimedas asulasse judnuna mletan selgelt silme ees pilti: otsisime katusealust, kus bida, ning kultuurimaja lhistel korraga nen keegi seisab seal, mingi suur inimene. See osutus Lenini kolmemeetriseks pronkskujuks. Proletariaadi juht mjutas inimesi veel prast surma tollal ti ta telise ehmatuse.
Lpuks veel viimane seik tagasisit. Otsustasin tookord ainsana naasta lennukiga, et kiiremini koju juda. Baikali rest bussiga Irkutski suunas sites ngin tee res piirdeaeda ja lennukeid - ongi lennuvli! Palusin peatuda, jtsin grupiga hvasti ja selgus: olin lennuvlja taga. igesse hoonesse psemiseks oleks tulnud kuus kilomeetrit ringi minna.
Kuid vravas valvanud mees oli parajalt viina trimbanud ja veerandtunnise jutuajamise jrel ta tles: vid siit ka lbi minna, otse le maandumisradade on lennujaamani vaid kilomeeter. Nii marssisingi valelt poolt ning rajani judes mtlesin: kas laseks lennuki lbi vi juaks ehk le joosta.
Et passi kontrolliti vaid lennukile minejail, sain rahulikult lipsata hoonesse. Kuigi kikjal olid vljas sildid: pileteid pole, ei thendanud see nukogude ajal midagi. Tuli seista veidi kassa juures, kuni hti: neli piletit Moskvasse, kes soovib. Kiiresti, lennuk vljub 20 minuti prast! Neli passi, kaasa arvatud minu oma, lendasid luugist sisse ja sit viski alata.
Kas praegu tasub ka Venemaa sdames Ida-Sajaanides matkata ei julgeks soovitada. Sama aja ja raha kuluga saaks matkata ainulaadsematessegi paikadesse. Samas on kik paigad maailmas erakordsed ning teatud mttes tuleb tnada nne, et vana hea nukogude aeg pakkus vimalusi minna kohtadesse, kuhu jalg enam praegu nii naljalt ei satu. Kas kmne iseseisvusaasta jooksul on ldse mni eestlane Jasni kuru letanud? Vaevalt.



Ants Pldoja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet