2/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Marimaa elav maausk

Vike mari rahvas, hoolimata kigist ajaloo vltel toimunud tagakiusamistest, on silitanud oma kultuuri kige olulisema osa plise usu.

KAUGE HIMUMAA MARI ELI KLADES, kus rgitakse oma esiisade keelt, ei tea inimesed vahel isegi, mis usku nad on. Paaril korral aastas lhevad nad phadesse hiitesse kummardama oma iidseid jumalaid. Samas on iga tare nurgas vene igeusu kombe kohane pha nurgake ikooni, tikitud linade ja knaldega.
"Ma ei tea ise ka, mis usku ma olen," tles Morki rajooni Panaike kla elanik Vassili Aleksejev. "Just nagu olen maausku, sest ma kin hiies, aga ma olen ka igeusku."
Mulle nidati eemal keset kaunist vooremaastikku asuvat metsatukka, mis pidavatki olema kohalik hiis. Mingeid kultusehitisi Marimaa hiites ei ole. Phadel pevadel lheb mberkaudsete klade rahvas hiide ja sooritab rituaale, mida siinmail sooritatud juba sajandeid, kui mitte tuhandeid.

PALVUSE ALGUST kuulutab klavanem, kes on htlasi ka preester. Tavaliselt toimuvad usutalitused enne kevadiste pllutde algust, kui palutakse jumalail saata head saaki. Sgisel, prast saagi koristamist, jlle tnatakse andide eest. Inimesed, kes tulevad hiide, toovad jumalustele ohvreid. See toimub jrgmiselt: hiies sdatakse lke ja suures pajas keedetakse kaasa toodud toitu. Preester palub jumalail aidata rahvast tdes ja tegemistes ning saata rahu ja nne. Kui keegi tahab, et jumalad aitaksid teda mingisuguses ettevtmises, paneb ta puuoksale ktertiku ja palub jumalail kaasa aidata tema mure leevendamisele. Phas hiies viibivatel inimestel on keelatud vandumine ja teineteise sdistamine. Hiide tullakse perede kaupa ning vanemad vtavad alati ka lapsed kaasa.
Nnda on Marimaal plvest plve edasi antud omalaadne ja unikaalne maausk. See on vibolla ka ainus asi, mis mari rahvas on lbi sajandite suutnud alal hoida, sest keel kipub paljudel noortel ununema. Lastele pannakse tavalisi vene nimesid ja ldse on vene keel otsekui teine emakeel, mida kik oskavad. Eriti hull on keele olukord linnades, kus suhtlemine toimub valdavalt vene keeles. Linnanoorsugu sulandub vene kogukonnas vga kiiresti ning sealsete mari noorte emakeel on sisuliselt vene keel. Kuna rahvuskultuur ja keel on silinud eelkige maal, siis kujutab vaid klakogukond endast alust rahvusintelligentsi juurdekasvule.

IIDSETEST AEGADEST on mari rahvas kummardanud pikest: asjata ei nimeta nad ennast Tshimarii ulna (Meie-Pikeselapsed). Pike ei kinkinud ksnes elu, ta ka kaitses ja soosis inimesi. Valget pikese valgust peeti puhtuse smboliks. Marid kummardavad ka praegu pikest ja temaga seotut peajumalat Kugu Jumot. Loodususk on aidanud maridel vastu seista ka naabrusest tulevatele vene ja trgi-tatari mjutustele. Pidevalt jlitatuna nii igeusu kiriku, hiljem nukogude vimu organite poolt suutis maausk siiski silitada oma philise eripra ja htlasi mjutada ka rahva primuslikku olmekultuuri.
Tnapeva mari hiskonnas toimub aktiivne maausu taaselustamine. Loodususk marilaste maailmavaatena on muutunud heks rahvusliku identiteedi teguriks. Viimaste aastate sotsioloogilised uurimused nitavad, et Mari Vabariigi elanikest 30,5% suhtuvad pooldavalt esivanemate uskumuse taaselustamisse, kuid 100 aastat tagasi, 1897. aasta rahvaloenduse andmetel, kinnitas truudust oma usule vhem inimesi 27,6% rahvast. Vrdlusena mrgime, et neil kaugetel aegadel nimetasid ennast maausulisteks vaid 7,5% udmurtidest ja 5,3% hantidest. Seega on marid ks neist vhestest soome-ugri rahvastest, kelle maailmaksitluses on paganlus silitanud mrava thenduse kuni tnapevani.

TNAPEVAST mari loodususku iseloomustab rida jooni, mis laseb seda pidada arenenud religioosseks ssteemiks, erinevalt udmurtide vi hantide loodususust. Esiteks on mari usund loonud tervikliku maailmaksitluse ssteemi, eetiliste suuniste ja keeldude vljakujundatud koodeksi, mis pole iseloomulik paganlusele kui kristluse-eelsele religioossele arenguastmele. Teiseks allub mari loodususu rituaalide kogum rangelt ettenhtud titmiskorrale, mis puudutab nii hiseid kombetalitusi kui kodust palvetamist. Usundlikel tekstidel on palve, aga mitte loitsu iseloom ning nad on psinud sedavrd muutumatuna, et nende jrgi vib otsustada mari keele arengu le. Ja kolmandaks. Tnapevases mari maausus on vlja kujunenud teatav kindel hiskonnakiht kartid, kes vastutavad riituste tideviimise eest. Seega kujutab mari loodususk endast ainulaadset nhtust: uue religiooni sndi ammuse eelkristliku usundi jlgedes.

MARI NDISUSUNDILISE maailmavaate aluseks on kujutelmad, mis saavad alguse soome-ugri kunagisest kultuurihtsusest. Mnedel neist on sarnasus teiste soome-ugri rahvaste traditsioonilise maailmapildiga, nagu maailmaruumi kolmeastmeline lesehitus; see thendab kiksuse jaotamine lemiseks, vahe- ja allmaailmaks. See on kosmogooniliste mtide kogum, millesse kuulub ka mt maailma tekkimisest pardi munast ja mt kosmilisest jahist. Lahkunute mlestamisega seotud kombestiku juuri toidab veel soomeugri eelse ajajrgu eellaste kultus. Aga samas on paljud marilaste religioossed kujutelmad saadud laenudena naabritelt venelastelt, ja veel suuremal mral trgikeelsetelt rahvastelt, kes ajaloo kigus on elanud maride vahetus lheduses. Vrkultuuri mjusid on mrgata palvekommetes, ohverdamistavades, jumalate limusjrjestuse korralduses. Nii niteks on kujutelm peajumal Kugu Jumost ja tema hendusest pikesega silmanhtavalt kujunenud stepi rndrahvaste kultuuri mjutusel. Trgeteta kokku pimudes moodustavad omaenese ja vljastpoolt vetud elemendid mari kaasaegse rahvausundi ainulaadse ssteemi.

KAHTLEMATA ON SEE imetlusvrne, et hoolimata kigist ajaloo vltel toimunud tagakiusamistest on vike mari rahvas suutnud silitada oma kultuuri kige olulisema osa plise usu tnase pevani. Ja seda vaatamata vgivaldsele ristimisele 16.17. sajandil. Eestis ppiv mari tudeng ja filmidokumentalist Aleksei Aleksejev on pakkunud heks maausu silimise phjuseks tatarlaste mju. Nimelt on tnapeva maausk mrksa julisemalt esindatud just neil Marimaa aladel, mis keskajal olid tatarlaste vimu all, samal ajal kui Venemaa alla kuulunud alad Volga je lnekaldal on iidse usu minetanud. Juba Batu-khaani vallutuste aegadest 13. sajandil on teada, et halastamatu vejuht suhtus vga hsti nii araabia mulladesse kui vene pappidesse, kuna mistis usk aitab alistatud rahvast taltsana hoida. Aga loomulikult on maausu silimine lihtsalt ks fenomen, mis teeb vikese mari rahva suureks. Aja jooksul on mari usulised traditsioonid muidugi muutunud, nende phimtted on aga jnud samaks. Ometi pole sellisel mral maausk silinud ei udmurtidel, mordvalastel ega teistel naabruses elunevatel rahvastel.



Harvet Toots
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet