2/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Pealinna ehitati savimaja

koloogilise ehituse eelistest on siin-seal kirjutatud ja rgitud. Ometi on uut kodu planeeriv inimene jnud skeptiliseks ning maale ja linna kerkib endiselt tpmaju. Vib-olla on inimene liialt mjutatud lne ehitustarvikutematerjalide maaletoojatest, kes reklaami ja propagandaga teevad valju hlt, nii et keskkonnasbrad jvad varju. koloogilisi ehitisi konkreetselt savimaja pole ksikute eranditega veel kusagil nha. Kllap eeldab see inimeselt julgust eksperimenteerida, pioneeriks olemist.

Tallinna relinna on aga ks savimaja kerkimas. Punaste seintega, armsa aia varjus.
"Miks me tegime maja savist? Mu lapsed on allergikud ja sellist kilekoti-tpi maja me ei tahtnud. Meil oli aga juurdeehitust vaja, maja on jnud perele kitsaks," kommenteerib Anne Trnpu. Anne teab, et saviehitis loob elukeskkonna, mis on allergeenivabam kui mis tahes muu tehismaterjal. "Teine phjus savimaja ehitamiseks oli see, et seda sai ise ehitada, see on suur asi. " Palkmaja ehitus niteks oleks juba mrksa keerulisem ja erialaseid oskusi nudev.

Kuidas tehti savimaja. Kigepealt laoti maja tarvis paekividest vundament. Siis saviseinad: "Poole segumasina tie peale lks 78 mbrit linaluud, 12 mbrit saepuru, ks-kaks mbrit vett ja ks mber savi. Booraksit ja boorhapet kolm portsu," loeb Anne les. Savisegu valmistab masin, mis erineb harilikust betoonisegu tegemiseks meldud masinast trumli asemel liiguvad tiivikud. Hetkel on neid Eestis ksikuid. Saviseina koostises on savi, hakkpuit vi saelaast, puidulaast, linaluu. Ja vesi, mis hiljem seinast vlja kuivab. Sellise seinaga majas toimub huvahetus sein hingab , kuid ei toimu soojavahetust, soe jb majja. Nimetatud ainete konkreetsed vahekorrad sltuvad savi konsistentsist, hakkpuidust, ka huniiskusest. Mida viksem tihedus, seda parem soojapidavus, mida suurem tihedus, seda parem soojasalvestusvime.
Saviseinte sees on puusrestik. Maja karkass vib savimaja puhul olla tehtud mis tahes "kaigastest", st need ei pea olema ideaalselt sirged ja hveldatud prussid. Vajadusel vib neid tvesid gvendada ja tdelda (immutada) juba kohapeal. Seinte valamise jaoks vib kahele poole tulevast seina seada suured plaadid, mille vahele siis valada savisegu Seejrel tuleb see kinni tampida, ning seda sna tihedalt jalgade ja tokkidega. Klma ilmaga seda teha ei saa segu ei tohi ra jtuda, vaid peab hakkama kohe kuivama. Vihmaga pole ka mtet ehitada, tibutada siiski vib.
Seina paksus tuli Anne majal 40 cm. Aknalaudade mbrus mtsiti kinni savi ja hundinuia seguga "Hundinui on kohutavalt mnus materjal, pehme. Akende mber hea panna ta on nagu plastiliin, jb ilusti kinni." Aga saviga tuleb ettevaatlik olla: leidub vga erineva konsistentsiga savi: "Oma uest ei soovita hea nne peale hakata savi vtma, enne tuleks lasta eksperdil le vaadata," soovitab Anne.
Savimaja seinad on veel krohvimata: "Lindudele see meeldib, leiavad seinast linaseemneid." Peale peaks tulema lubikrohv. Kui tugeva tuule korral vihm vastu seina peksab, vib savi ju laguneda. Selle eest peaks krohv ja korralik katus kaitsma. "Aga tihased jvad siis jrgmisel talvel nlga."

Kivivill salakavalalt odav soojustusvahend. Muidugi oleks Annel vimalus olnud ruumipuudust lahendada tavaprase tpmaja ehitamisega. Oleks lasknud seinte vahele toppida klaas- vi kivivilla, lnud le laudisega ja vooderdanud kipsplaatidega. Ehitusmehed peale, kiiresti valmis. Sest ega savimaja ehitamine pruugi odavam tulla: "Kui juurde arvata sprade tju ja selle, et objektil ttasid krgharidusega inimesed, oli thind kallis. Oskustlised polnud meist keegi," tleb sprade abiga edukalt majaehitust katsetanud Anne.
Samas on keskkonnamjusid ja tervist hinnates savimaja muidugi mitmeid kordi odavam kui tavaline maja. Tema ehitamisel ei pruugita materjale, mille valmistamine oleks energiamahukas. Savi, linaluu, vanad palgid. Kaikad. Vrdluseks vib tuua tuntud soojustusmaterjali kivivilla: millise energiakuluga on see toodetud! Et saada kivivilla, on vaja sulatada kivimit temperatuuril 1500 C, sulam muudetakse siis kiududeks. Teine nide. Et saada ideaalselt sirged hveldatud prussid, on vaja samuti suurt energiakulu: puud tuleb vedada metsast saekaatrisse, seal vastavasse mtu saetuna poodi mgiks ja sealt siis jlle ehitusplatsile. Kokku sadu kilomeetreid, saastavat fossiilktust kasutades. Thtis on ka see, et kui savimajast tahta hiljem lahti saada, ei teki lammutamise kigus keskkonda koormavaid jtmeid. "Marek Strandberg rgib, et kui lastele niteks ei peaks see maja meeldima, vivad nad voolikuga selle maha pesta, siis segu uuesti lbi masina lasta ning teha uue maja niisuguse, mis neile meeldib. Niteks ovaalsete nurkadega maja." Anne ei mtle selle peale, kui kaua see maja kesta vib. Kui katus on korras, ei tohiks savimajaga midagi juhtuda. Luna-Eestis seisavad igal juhul le-eelmisel sajandil ehitatud laudad siiamaani psti.

Thtis on materjali pritolu. Ehituse juures on esmathtis, et ehitatakse kohalikust ehituseks sobivast materjalist sellest, mis on kige kttesaadavam. Eestis on selleks savi. Palkmajade ehitamine on juba kallim ja rohkem oskusi nudev. Savimaja vundament viks olla tehtud niteks vundamendiaugust vlja tulevatest kividest. Kui neid just kohapeal ei ole, siis mbruskonnas peaks neid siiski piisavalt leiduma. Thtis on ka meeles pidada printsiipi, et paljusid asju saab korduvkasutusse vtta.
"Vaatasin, kuidas Silikaadi kaubahoovis veti pris korralik maja maha, kus oli veel hid telliseid ja klinkerplaate, inimesed hea meelega ostaksid neid, ise otsiksid vlja, ise kangutaksid lahti. Aga millegiprast ei tulda selle peale. Uue ehitamise eufooria," rgib Anne.
Ehitajate oskused piiruduvad suurtes piirides moodsate ehitusmaterjalide kokkusobitamisega. Aga ehitajad viksid olla teadjad, kes tlevad, mida saab uuesti kasutada, mida mitte. Aidata leida kohapealseid lahendusi. Nagu kosipelgad et vaataks, kuidas sstlikumalt lbi saab. "Suured firmad toodavad kipsplaate, nad elavad sellest on vaja toota ja tarbida. Sellised tarbimist segavad kosipelgad ldaks kohe mttasse. Tegelikult ju viksid olla kohe sellised ametimehed, kes sstuphimtete jrgi valvavad."
Lpetuseks niipalju, et ega see savimaja ehitamine ikka meelakkumine ka pole. "Ehitus muudkui venib ja venib, tahaks lpuks valmis saada," ohkab Anne. Aga pioneer olla ongi raske.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet