2/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ESSEE
Teadmine on toeks

Sellest on paarkmmend aastat tagasi, mil Usuteaduse Instituudi Vana Testamendi professor Evald Saag tles hel oma loengul thendusrikkalt, otsekui varjatut avaldades: "Pange thele, selle sajandilpu ksimuseks saab olema pshhohgieen." Ilmselt ei pidanud ta seda mitte ksnes kiriku ksimuseks, sest kirik on seda lbi aegade praktiseerinud hingehoiuna, vaid iga inimese ksimuseks. Aeg on nidanud, kuivrd ettengev oli tema pilk.
Alustaks ehk sellest, mida meil kombeks on tunnistada faktidena. Vahest enim thendusrikas on see tsiasi, et inimkond kasvab kiiresti ja on letanud 6 miljardi piiri. See hulk on liiga suur, et selle tit thendust mista, olgu vaid eldud, et Maa optimaalseks asustuseks on peetud 600700 miljonit. Teisena viks nimetada plahvatuslikult suurenenud kommunikatiivsust nii fsilisel kui ka elektroonilisel tasandil (mida vib vaadelda kui esimese tagajrge). Nii vi teisiti on maailmast saanud "globaalne kla", nagu meediateoreetik Marshall McLuhan seda ksitleb. Piisab neist kahest, taipamaks, et inimmeel ja vastavad inimsuhted peavad muutuma, et mitte kaotada oma ngu selles nii ihu kui hinge lmmatavas Paabelis. Futuroloog Alvin Toffler kinnitab, et vaid murranguteadvus vib meid aidata.
Meie siin oma vikesel Maarjamaal ehk ei ole kogenud veel lerahvastusest tekkivaid pingeid. Tallinna "med" ei ole vrreldavad suurlinnade termiidikuhilatega, me elame veel maa- ja eluruumiklluses. Kll aga on meie eludesse tunginud teine tsiasi elektrooniline keskkond koos tervet meie elulaadi kujundava juga, meie oma "kla" piirid on mtmatult laienenud. Massimeedia fenomen on selles, et tegelikkust tootes toodab see elulaadi, veendes, et vaid see toimib, mida meedia suudab, suvatseb, tahab vahendada. Kui sind siin pole, siis pole sind olemas! Selle tegelikkuse fabrikaadi tulva all olemustatakse inimene mber inimfabrikaadiks, kellel ei ole enam silma-sdant iseenese jaoks, veel vhem kaasinimese jaoks. Siinkohal ei saa tsiteerimata jtta natside propagandasheffi J.Goebbelsit: "Tehke nendega (inimestega) mida tahate, peaasi, et neil poleks aega melda." Ksimuseks oleks siis, kuidas inimesel, isikul, oleks vimalik (ja kas ldse ongi) omandada ja silitada tsiasi iseenesena. See tsiasi, et tal on oma isiklikud tunded, kannatus, valu, vajadus armsa inimese jrele, millel kigel on tema enese jaoks vrratult enam thendust kui kanataudil Kprosel vi printsess Annei lkakhal. Meedial on oma spetsiifika, monitoride-mikrofonide-arvutite taga on vljapetatud inimkttide armeed milline peaks olema inimese spetsiifika, et ta nende saagiks ei langeks? Kus on see piir, kus meelelahutusest saab meeleheide, meeleheitest tuimus vi hullus. Viimased 100 aastat on olnud suurte illusioonide, aga ka suurte pettumuste aeg. 20. sajand algas lummava visiooniga tehnoloogiaajastust, mis teeb vimalikuks humanismi pstitatud ideaalid, kuid ajapikku sai sellest optimismist viimsepevaootus. Paraku ei pdinud see tehnoloogia ksnes terasest, betoonist ja plastikust toodetega, vaid see kandus ka inimvaldkonda. Ma ei hakka siin nimetama inimese fsilist kasutamist kuigi niteks seepi pole vist kll inimkehast kunagi ega kusagil toodetud , vaid inimpshika kasutamist. Ka inimese suhe iseenesega sai tehnoloogiliseks, sellest aga tema suhe kaasinimesega samuti. Tekkis kujutelm, et ka inimesel on vimalik ja vaja enesega "midagi teha", enesest "midagi teha" (vi siis riigil), et on vimalik iseennast kasvatada (ilma eeskujudeta), oma tahet kasvatada (ilma sihita), oma karakterit arendada (ilma eesmrgita). Hing kui leliigsena tunduv hljati tielikult (kuigi ei loobutud snast hingeteadus). On thendusrikas, et maalikunstis kajastus taoline meelelaad kubismis - geomeetriliselt lammutatud ja kokkulapitud hingetu inimpildina. Moekirjanduses lokkasid tehisinimese loomise lood (G.Meyrink "Golem"), K. Capek laskis kibele nimetuse "robot". le, vi igemini lbi selle kige aga svenes arusaamine, et inimene vib ja saab kike, et kike tuleb nha, maitsta, katsuda hesnaga ra proovida. Oldi veendunud, et inimesel on niipalju sisejudu, et proovitu halvaks osutudes prdub ta sellest ra ja proovib teist. Aastakmneid hiljem nendib A. Camus oma hiilgavas essees "Sisyphose mt" siiski: "Kuigi miski pole keelatud, ei thenda see seda, et kik oleks lubatud."
Minu isa, rahu talle, toonitas, et inimene peab kigega kursis olema, kgest osa vtma jne hesnaga, seda tolleks ajaks liisunud eluhoiakut, mis ksitles inimese vastuvtuvimet phjatuna. Mind ennast oli aga huvitama hakanud sootuks muu, oli hakanud huvitama pigem see "kik", pigem see "maailm", mille ma iseeneses Looja annina kaasa olin saanud (ja see huvi ei ole vaibunud) Sest mis see "kogu maailm" tegelikult on, selle on vlja elnud meie praegune ristiisa G.Darwin: "Inimese teadmised maailmast on vrreldavad he kanaemaga, kes siblib 7-ruutjalasel maatkikesel." Minu isa ja tema plvkonnakaaslastest mttekaaslased olid siiski kaitstud, kas nad enestele aru andsid vi mitte, oma domineerivalt kristlikust kodust kaasa saadud sisemise sndsustunde poolt mida snnib teha, mida mitte. Ka oli prooviks pakutava nomenklatuur vrratult viksem. Siiski aitas see sisemine sndsustunne sellel plvkonnal veel le elada kik need vahelduvad riigikorrad oma vahelduvate seadustega nii, et nad ei pruugi silmi hbist maha la ega hbitult lbitseda. Ma sandaksin sellist sisemist seadustikku pidada omamoodi vabaduseks selle krval, mida pakub vljastpoolt antud seaduste taras elamine.
Ja ehk on see mtiskelu ajendatud neist, kes praeguseks pole kodust kaasa saanud seda teatud iseenesestmistetavust, kes aga samuti arvavad, et "kike tuleb proovida" ja kelle jaoks pealegi, nagu sageli kuulda vib, "kik olevat suhteline". See vulgaarne fraas vriks eraldi arutelu, kuid igal juhul annab see mrku inimesest, kes on tielikus segaduses, keda piibel tunnistab kui tielikus pimeduses istujaist. Just nimelt istujaist, sest see hoiak teeb nad sisemiselt halvatuks.
Me elasime siiani teatud mttes suletud ssteemis, avatud piirid toovad meile laviinina seda, mille tooja on ise lbi elanud piisava aja jooksul. Meile tuleb see aga hulgi ja kiiresti. Just inimese teadvusse suunatud import on see, millele ehitub tarbimine, inimelu koloniseerimine. On vaieldamatud inimvajadused, kuid on vimalik tekitada inimvajadusi, millest on kasu vaid nende pakkujal. Selles mttes ei ole midagi imekspandavat, et meie maal vohab ja valitseb hbitus. Kui juhtumisi lugeda mnda neist llitistest, millega just Eestimaal prdutakse tarbijaks degradeeritud inimese poole, olgu see siis kommertsis vi massimeedias ja mis vahet neil , paneb jahmatama see inimplgus, see inimese lollikstunnistamine. Ma arvan, et Amazonase metslasi peibutati aupaklikuma hoiakuga, kui neile nikkelvidinaid ja klaasprleid kaela mriti. Kogu see religiooniks phitsetud turupaatos kannab sndsuse ja ainumeldavuse krvamrki, seda kinnitatakse snadega "demokraatia" ja "euro" vi "kogu maailm". Bob Dylan laulab (enam kui 10 aastat tagasi):
Suurte aegade vahendajad,
vltstervistajad ja naistevihkajad,
meistrid bluffimises ja meistrid
suurtes plaanides,
kuid teline vaenlane kannab sndsuse rd:
mitte millessegi uskujad ja inimeste
rvlid
rkimas religiooni nimel...
Ksimus ei ole teiste hindamises, mrgistamises, vaid tervikus, htse tervikuna elamises. Meile on antud elada siin ja praegu ning ehk mnel vilksatab mte oodata ja saada elult midagi enamat kui masstoodangut, mis tahes kujul see ka oleks. Ajad ei ole enam need, mis olid. Ma tooksin siinkohal he lihtsa nite fsilisest hgieenist. Nagu teame, katsub vikelaps kiki asju suuga, proovib neid sedavrd on lapsesse ktketud usaldust Loodu vastu. Ja tepoolest, veel sajand ehk tagasi, kui mitte hiljemgi, elas laps keskkonnas, kus polnud midagi eluohtlikku liigse oksendas ta vlja. Praegu aga, kus meie ellu on tunginud nii kohutavalt keemiasaadusi, peavad vanemad valvel olema, et laps enesele midagi "suhu ei ajaks". Fsilise keskkonna ohtusid me siis juba mneti taipame. Samamoodi aga on ohud ka pshilises keskkonnas. Ka pshiline keskkond on muutunud, ja meil tuleb teadvustada see enestele ning valik teha. Meie ei tea kunagi viimselt, millest me ilma jme. Kuid need asjad, millest teame oh, kui valusad need on. Blaise Pascal kirjutab, et meeleheide tekib seal, kus teatakse mida tuleb teha, kuid ei suudeta. Liig hilja? H. Ibsen hoiatab meid nidendis "Peer Gynt" lbi oma kangelase, kellel tuleb proovi eest elada trollielu maksta vritusetundega Solveigi ees. Meid kutsutakse hoidma oma raha, loodust, kultuuri ja mida kike. Vahest thtsam on hoida eelkige iseennast. Ja vahest thtsam, kui teadmine maailmast, on teadmine iseenesest. Ei, mitte see, mis minust vib saada, vaid see, mis ma olen saanud juba iseenesest.
Ma jtaksin siin vanuse hoopiski krvale kes on noor, kes vana? Rhutaksin hoopiski kimist oma sdameteedel ja oma silmavaate jrele. Need on ju olemas igal inimesel, ka siis, kui need teed on rohtunud vi hoopis kimata, ka siis, kui silmavaade on tuhmunud vi silmad suletud. Muutusajad on teiseltpoolt ootusajad, neil aegadel viks inimeses pingestuda see, mis kannatlikule lugejale siinkirjutatus vastukaja leiab, kas siis mingi kui tahes pisukese ratundmisena vi protestina.



Jri Brg
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet