2/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

LOODUSLAPS
Veetilk, milles peegeldub t

Tartu koolinoored osalesid mainekal noorteadurite konkursil.

Kllap on uhke tunne seista Stockholmis Nybrokajeni kaldapealsel asuva muusikaakadeemia laval ja vtta vastu autasu konkursil, mille patroon on Rootsi kroonprintsess Victoria. Tsi, seda "pris-pris" auhinda on vaid ks: veetilka meenutav kristallskulptuur ja 5000 dollarit. Aga kik lppvistlusele psenud plvivad diplomi. Ja nii auhinna kui ka diplomid annab le Stockholmi Veeauhinna laureaat, tnavu Venezuela hdroloog Ignacio Rodriguez-Iturbe. Stockholmi Veeauhinna leandja omakorda on aga ei keegi teine kui Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf.
See konkurss, mille lputseremoonia meeleolu refereerida pdsin, kannab eesti keeles sna kohmakat nime Stockholmi Veeauhind Noortele (katsuge seda nime kndes kasutada!), inglise keeles Stockholm Junior Water Prize. "Noor" thendab siin seda, et eluaastaid vib osavtjail olla kuni kakskmmend.
Auhind asutati 1995. aastal sihiga tsta noorte inimeste keskkonnateadlikkust ning arendada nende teadust oskusi ja analsivimet. Puhas vesi on teadagi muutumas meie planeedi defitsiitseimaks loodusrikkuseks; tulevikus saab just oskus veega peremehelikult mber kia inimeksistentsi heks vtmeksimuseks.
Esimesel kahel aastal vistlesid noored rootslased omavahel, 1997. aastal muudeti auhind aga rahvusvaheliseks. Noorte veeauhinna komitee esimees, hollandlane Johan Rockstrm on seda konkurssi nimetanud noorte veeuurijate maailmameistrivistlusteks. Tepoolest, eelvoorudes proovivad judu tuhandete koolide vistkonnad le kogu maailma, uurimisprojektidega kaetakse kikvimalikke veega seotud ainevaldu. Lppvooru psevad vaid rahvusliku vooru vitnud vistkonnad.
Mitte juhuslikult ei peeta konkursi lppvooru Stockholmis just augustis, lemaailmse veendala ajal, millel mullu osales 123 riiki. Sel moel on noortel teadusesse prgijatel vimalus vahetult osa saada selle valdkonna telisest tippritusest kohata maailma juhtivaid eksperte, kes tiesti vabalt vivad tulla vaatama ka just teie ettekandestendi; vtta osa rohketest seminaridest, klastada teadusasutusi ja tehnilisi rajatisi, la kaasa veendala kultuuri- ja seltskonnaprogrammis, mille kllap meeldejvaimad hetked, muidugi konkursi enda lpetamise krval, on vastuvtt Stockholmi raekoja Sinises saalis (samas, kus peetakse Nobeli auhinnatseremoonia pidusk!) ja veendala htueine Vasa muuseumis. Aga vistlus ise on kike muud kui formaalne: Stockholmi konverentsikeskuses, sealsamas, kus toimuvad ka veendala seminarid, tuleb oma stendide ees palehigis anda seletusi nii rangetele riiliikmetele kui ka kellele tahes veendala osalejaist. Ja muidugi inglise keeles. Nii et lisaks teadust vilumustele kuluvad marjaks ra ka hea esinemisoskus koos vimega oma seisukohti kaitsta ja hea keeletundmine.
Mullu finaali judnud 18 riigi esinduste seas olid esmakordselt ka eestlased, Tartu Kivilinna Gmnaasiumi 11. klassi pilased Martin Kre, Lauri Plato ja Tanel Toots, konkurentideks Ameerika hendriikide, Argentina, Austraalia, Hispaania, Hollandi, Iisraeli, Itaalia, Kanada, Leedu, Luna- Aafrika Vabariigi, Lti, Mehhiko, Nigeeria, Norra, Poola, Rootsi, Taani, Tshiili ja hendatud Kuningriigi eakaaslased. Mne riigi esindus koosnes vaid hest, mnel kuni viiest noorest uurijast. Eestlaste krval olid konkursi debtantideks veel Kanada, Leedu, Nigeeria ja Tiili vistkonnad.
Tartlaste uurimus Raadi jrve integreeritud veekasutusest plvis konkursil omajagu thelepanu, kindlasti aitas sellele kaasa ka heal kunstilisel tasemel vormistatud stend, nii et lpu eel olid ootused kruvitud sna krgeks. Peaauhinda siiski ei tulnud; selle said Stockholmi Veeauhinna laureaadilt 2002, Jaapani pritoluga ameerika professorilt Takashi Asanolt noored rootslased, Bromma kooli pilased, kes olid uurinud metalliioonide eraldamist leelise lahusest. Varem on noorte veeauhind prast rahvusvaheliseks muutumist kahel korral rnnanud Ameerika hendriikidesse, korra on vidurmu maitsnud Hispaania ja Saksamaa ppurteadlased.



Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet