See raamat sunnib ohkama: Miks väikesel minul omal ajal sellist teost käepärast polnud?"
Veteriik oma tummade asukatega on põnev ja ahvatlev. Kiidusõnu tuleb öelda autoritele, kes seda salapära tavakodanikule lähemale toovad.
"Eesti mageveekalad" on hea teos mitmel põhjusel.
Esiteks on tegemist korraliku teaberaamatuga – loed läbi ja kalad on peas nagu kahvaga tõmmatud.
Teiseks tuleb kiita jooniseid, mida leiab raamatus rõõmutegevalt rohkelt.
Kolmandaks peab eraldi esile tõstma jooniseid, millel kujutatakse kalade toiduobjekte. Igavesti vahva on teada, et vimb sööb harjasliimukaid ja kootvähke! Ja vaadata, mismoodi need elukad välja näevad.
Ainus, mis pisut häirib, on see, et korrektuuri on pisut ülejala loetud. Nii võib leida, et tekstis pole ladinakeelsed nimed kaldkirjas, joonistel ja pealkirjades aga küll. Mõnel puhul on auväärt liiginimetaja Linné sulgudes, mõnel mitte.
See segab pisut sõiduilu, aga ei kahanda kiirust. Matkale minnes torgake see teos matkakotti.

Ervin Pihu,

Aleksei Turovski

Eesti mageveekalad

Kalastaja raamat,

240 lk