6/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

aastasr
Aastsr

Ahto Kaasiku viimane Aastasri lugu maakeelsete kuunimede tutvustamiseks kutsub taas jrele mtlema, kas eesti harjumusprased detsember, jaanuar jne on ikka kige sobivamad kuunimed meie rahvale?

Julukuul viks puhata
Aasta kaheteistkmnendal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: julukuu, joulukuu, jlukuu, talvistephakuu, talviste pha kuu, talsiphakuu, talsiphikuu, talissephakuu, talssephakuu, talsiphiq, talvistephiq, talvistekuu, talvsiphakuu, taliphakuu, talvekuu, mngukuu.
Detsembri ehk dekabri nimi on maakeelde laenatud vene ja saksa keele vahendusel ladina keelest, kus decem thendab kmmet. Vana-Rooma kalendriaasta algas urbekuus ning julukuu oli seal kmnes kuu.
Maakeelsed kuunimed seostuvad eelkige aastavahetusphaga, mida vana Oandi mail kutsutakse talistephadeks ja mujal juludeks. Kuna phad on olnud suureks laulmise- ja mngimise ajaks, on seda kuud kutsutud ka mngukuuks.

Julukuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) julmnad julukuu, Poola grudzień klmunud maa kuu, Leedu gruodis maa klmumise kuu, Horvaatia prosinac palumis- vi annetamiskuu, Ukraina грудень klmunud muda kuu. Himurahvastel: komi m pakane, klm, ersa atsamkov lumesajukuu, mari tele talv. Sarnaselt Maavallaga on Soomeski kuu nimetus joulukuu, kuid see on vetud kasutusele alles 17. sajandil ning trjunud vlja plisema talvikuu nime.

Julukuu phad
Julukuu sisse jb aastaringi viimane pime ots ja uue aastaringi hakatus. Sel ajal peaks inimene koos loonaga puhkama valmistuma uueks ringiks. Iseranis talvises pevapesas tuleks oma kodus, aga ka mtetes ja hinges luua pinda puhtusele ja phale ning vtta enesele aega.

Julud 21.25.12.
Advendi pidamine on Eesti rahvakalendrile niisama vras kui valentinipev ja halloween. Kuid julud on omad ja plised aastavahetusphad. Vrumaal on veel hiljaaegu kutsutud julukuu 25. peva vastse ajastaja pevaks (uue aasta pevaks).
Julude hakul 21.12. saabub aasta lhim pev. Nelja peva jooksul on pevad kriipsupealt hepikkused ja neid kutsutakse talviseks pevapesaks. 24.12. thistatakse suure pidulikkusega vanaaasta htut, sest jrgmisel peval Maa prab end pikesele vastu ja algab uus aastaring.
Esivanemad teadsid, et elu saab alguse seemnest vi munast. Aastalgi on seeme. Juluphi peetakse seeprast, et see on aasta seeme. Kik see, mis sa uue aja hakul teed vi tegemata jtad, mjutab eelolevat omal moel.
Esivanemate tarkuste meenutamine ja jrgimine phade ajal toob elumnu, tervist ja edenemist.
Juludel ptakse olla kodus puhates ja lhedastega aega viites. Sel ajal on kodus kimas ka esivanemate hinged. Nende jaoks jetakse seks toit ja sk lauale ja tuli plema. Kui leib, liha ja lu on kogu phade aja laual, ei ole uuel aastal selles peres puudust karta.
Julud algavad 21.12. suurpuhastuse ja toitude valmistamisega. Uste, akende ja vravate kohale tmmatakse kriidi, pliiatsi vi noaga kaitsemrgid: kaldrist, he joonega viisnurk vi ratasrist. Koju hea ve loomiseks meisterdatakse ja riputatakse les kikvimalikke ohutisi kroone, krsse, hlle ja juluthti. htul tehakse Tahma-Toomas ja viiakse salaja naabrite ukse taha. Uue aasta sel sakse seitse vi heksa korda, et saada eelolevaks aastaringiks jaksu ja rammu. Sgikorraks piisab ka mnest suutiest.
Uue aasta saabudes tuuakse tuppa vrsket vett ja pestakse ngu. See toob tervist ja judu.
Uue aasta peval, 25.12. kivad mehed ja poisid klas head uut aastat soovimas. Pev hakkab nd pikemaks minema. 26.12. alates on kohane klas kia nii meestel kui naistel. Juluaeg kestab taliharja- ehk juluemape v ani (17.01.), mnes kandis isegi pudrupevani (02.02.).

Rahvatarkust julukuust

On talve- ja julukuul mets hrmes, siis tuleb korralik suvi ja vilja-aasta. Tallinn

Kui julukuul tuiskab, on jrgmisel suvel hea marja- ja puuviljasaak. Kodavere

Phis kndas pval valg puul ple,siis parans ilma kah. Selle lds: pvknk. Tul_ai inne igt talv kui pivaknk mda lheb. Ruge

Toomapev andnud kige suuremat hirmu: siis sel l, kui vaimud (hinged) heaste toidetud ei olnud, tulla inimesi hirmutama. Selleprast pidanud kik hurtsik peergudega valgustatud olema. Tarvastu

Taivas hkab punasest julu paiku, siis tuleb klm, enne peripiv thendab sooja. Lganuse

Vanad inimesed tlesid: Kust tuul kolmandal peval ple pripeva puhub, sinna jb ta terveks talveks. Nd on see kolmas pev julu esimesel phal, millal ndki tuule suuna mrgitakse. Karja

Sdakuu talve sda
Aasta esimene kuu kannab maakeeles mitmeid nimi: sdakuu, vahtseaastakuu, vahtse ajastaja kuu, vahtsaesta kuu, helmekuu, helmkuu, surmakuu, hundikuu, talvekuu ja talvestekuu.
Jaanuari nimi prineb Vana-Rooma kalendrist. Aasta heteistkmnes kuu oli seal phendatud jumal Janusele vravate, uste, alguste ja lppude jumalale. Kuu teine tuntum laenunimi nrikuu (ka niijarikuu, nearikuu ja nripevakuu) on skandinaavia pritolu (rootsi nyr).
Maakeelsed kuunimed seostuvad eelkige uue ehk vastse aastaga, helmekuu hrma ning jneltega, hundikuu sute jooksuajaga, surmakuu aga rohkete surmadega. Sdakuu thendab talve sdant ehk kesktalve.

Sdakuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) tormnad thori kuu, Poola styczen aastavahetuse kuu, Leedu sausas kuivakuu, kuiv (lumi), Horvaatia sijecanj raiumiskuu (tenoliselt), Ukraina citsen puude langetamise, metsateo kuu.
Himurahvastel: komi tv r kesktalv, klm, ersa jakshamkov jahe-/klmakuu, mari orkjol aastavahetus- ja julukuu. Soome keeli on kuu nimi tammikuu, ka sydnkuu. Tammi thendab selles seoses talve keskpaika ehk sdant.

Sdakuu phad
Sdakuu nitab thelepanelikule vaatlejale ilma valgenemise mrke. Siin-seal vib kuulda ka tihaste arglikke kevadhdeid. Iga pev on eelmisest kukesammu vrra pikem ja viib kevade poole.
Kuu esimene pool mdub veel julude vaimus. 17.01. olevat taliharjapeva on muuseas nimetatud ka phade lppu thistavaks juluemapevaks.
14.01. Korjusepeval prab karu klge ja hakkab teist kppa imema. Soomes ja Karjalas on see pev peamine talve poolitaja. Meil vivad lapsed korjusepevast alates toas paljajalu joosta. Korr (mustrhn) hakkab vastu puuoksi pristama, see olla esimene kevade mrk.
17.01. Taliharjapeval sndivat esimene hlgepoeg merre ja putukatele tuleb hing sisse.
Kui sel peval paistab niigi palju pikest, et mees juab hobuse selga hpata, ennustab see ilusat suve ja head viljasaaki. Samuti on siis mehed terved.
See on Tnni vaka ehk koduhaldja pha. Keedetakse pool seapead vi seajalgu ja oa- vi hernesuppi. Enne smist viiakse esimene osa toidust annipaika.

Rahvatarkust
Sdakuud loetakse aasta heks kige kvemaks ajaks. Kval ajal tehtud vi alustatud asjad jvad psima, ei rikne ega lagune kergesti. Pehmel ajal tehtu laguneb, rikneb ja kaob kiiresti.

Nrikuus toodud tarbipuud olid keige vissemad ning kevamad, pidan kaua vastu. Karja

Sdakuu noorekuu kuivaga its ntl perst loomist raotu palgi ei lahkeva. Otep Kui nrikuu puudel okkaid pudeneb, siis on varane kevade. Ambla

Kui sdakuul mts iluste rmn om, sis olevat vill itsmine. Kambja

Kui sdakuus puud rmendavad, siis saab augustikuus kala. Mil kuul rmendab, siis selle kuuga vastamesi saab kala. Kuusalu

Mis klmem sdakuu, seda soem suvi. Jhvi

On sdakuus sgav lumi, kasvab paks vili. Mustjala

Kuude nimed Loodusesbras

Sdakuu (jaanuar)
Radokuu (veeburar)
Urbekuu (mrts)
Mahlakuu (aprill)
Lehekuu (mai)
Prnakuu(juuni)
Heinakuu (juuli)
Pimukuu (august)
Sgiskuu (september) Pori



Ahto Kaasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet