6/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

usutlus
Urmas Sisask. Mees, kes kuulutas vlja looduskaitseala

Viimasel ldlaulupeol klas viis Urmas Sisaski teost kas teate nimetada veel mnd sellist ndisheliloojat! ldsuse thelepanu plvis ta tnavu aga hoopis he uue laulu, Tuhala ja Nabala teemalise Niakaevu loits loojana. Loitsus esitasid tuntud lauljad jrjestikku uue rkamisaja stiilis salmiosa ja refrni lauldi koos. Kik see sndis Tuhala niakaevu kaitseks. Urmas sai hakkama he hmmastava teoga:helilooja kuulutas tnavu sgisel 20. 10. 2010 aastal kell 20.10 Tuhala ja Nabala karstialad rahvusvaheliseks looduskaitsealaks. Peale kike muud uurib Urmas ka thti ja mitte just asjaarmastaja tasemel.

Urmas, mitmete astronoomide snul oled praegu Eesti parim taevatundja ehk valdad thistaevast erakordselt hsti. Kuidas ja mis vanuses tekkis sul huvi thistaeva ning universumi vastu?
Selleks alguseks oli ks meeldejv htu ajal, mil ppisin Kehra muusikakoolis. Olin siis kmnene. Oli pimenev sgishtu. Mul oli soov teada saada, mis on teiste poiste kappides. Ei olnud mingit plaani sealt midagi varastada, oli ksnes lihtne poisikeselik uudishimu. Sealt hest kapist leidsin siis 11. klassi astronoomiapiku. Seal oli kolm pilti, mis mu thelepanu kitsid. Vrvilised pildid planeetidest Jupiter, Marss ja Saturn. Enne seda htut ei teadnud ma mitte midagi ei thtedest ega taevakehadest. Olin svenenud sellesse leitud raamatusse, kui tuppa astusid needsamad abituriendid, kellega tuba jagasin. Selle asemel, et nende asjade sees sorimise eest minuga kurjustada, olid nad aga lahked petust jagama ja minu ksimustele vastama. Tol htul oli ka vga selge thistaevas ja me vaatlesime koos thti.

Tollest sgishtust piisas. Armusin thistaevasse niivrd ra, et hakkasin tundma palavat huvi astronoomia kui teaduse vastu. Kehras olin vga vhest aega. Prast seda lksin ppima Tallinna muusikakeskkooli. Selleks ajaks oli mu astronoomiahuvi veelgi svenenud ja huvitusin ka optikast. Thistaeva vaatlemiseks vajalikku optikat aga nukogudeaegses kaubanduses ju ei leidunud. Kogutud teadmiste varal hakkasin ehitama teleskoope, materjaliks papptorud ja prilliklaasid.
Meie kooli joonestamise petaja juhtus olema tuntud astronoomi Peep Kalvi abikaasa Linda Kalv. Prast ht jrjekordset joonestamise tundi lksin arglikult petaja juurde ja vites, et teie mees uurib muutlikke thti, varjutuskaksikuid ja teisi huvitavaid thti, uurisin, kas oleks vimalik temaga kohtuda. Nii sattusingi Tallinna thetorni astronoom Peep Kalvi juurde, kes tutvustas teleskoopi ja juhatas mind lbi selle thistaeva saladustele veelgi lhemale.
Peale astronoomia tekkis muidugi huvi ka muu elusa looduse vastu. Kuna mu ema ttas metsanduses, siis oli meie pere tihedalt loodusega seotud. Taskuraha teenimiseks sai kll metsa istutatud, kbisid korjatud ja vihtasid tehtud. Vihtasid nii sauna jaoks kui ka loomadele talveks.
Tugevam side loodusega tekkis just ajal, mil mu ema ttas Vna jahilossi komandandina. Sain aru looduse hingestatusest. Kui metskonnas kis raie, siis sain aru, et loodusele tehakse haiget.
Sain ka aru, et seda oli vaja teha, sest mets vajas harvendamist. Seda teadis ppinud ja kogenud metsavaht.
Sellest Vnas elatud ajast hakkasin aru saama, et loodus on pha. Vrkkiiges thistaeva all kiikudes sain aimu universumi rtmist. Thed olid mul selleks ajaks juba selged. Sealsest eluperioodist tekkis ka ksimus, millega ldse tulevikus tegelema tahan jda. Kas tahan saada muusikuks vi hoopis astronoomiks? Valik tuli ju teha. Mtlesin, et vtaks ige mlemad.

Viimasel ajal oled avalikkuse ette astunud kui looduse ja meie maa plisrahva iguste eest seisja, vtnud sna ka Tuhala lhedale, Nabala karstialale kavandatavate lubjakivikarjride teemal. Su juured on juba mitmendat plve prit Tuhalast, loed end selle kandi pliselanikuks. Mis on meie juriidilised igused plisrahvana, mida me laiemalt ei tea ega rakenda?
Mu vanemate, nii ema- kui ka isapoolne suguvsa on prit Tuhalast. See kant on mulle vga thtis ja sdamelhedane. Seal on mu juured. Prast tutvumist RO plisrahvaste deklaratsiooniga, millega Eesti riik on liitunud, tunnen, et pean sellel teemal sna vtma. Knealune deklaratsioon stestab, et plisrahval on igused nii oma maale, maavaradele, kultuurile. Selle deklaratsiooni alusel vib plisrahvas kaitsta oma phasid paiku ja kodukanti karjride ja teiste suurtootmiste eest. Deklaratsiooni alusel on plisrahval igus kaitsta oma kodukla ja loodusvarasid, rajada loodusparke, kui plisrahvas seda tahab. Mina kitun vastavalt RO deklaratsioonile, millega Eesti riik 2007. aastal liitus. Selle deklaratsiooni alusel kaitsen ma Tuhala ja Nabala kandi loodust ja plisrahvast, kuna mu oma ema ja isa suguvsad on mlemad sealt prit. Minu juured on seal. Miks me peaksime laskma segamini sonkida oma juuri, kui RO deklaratsiooni alusel on meil vimalus neid kaitsta. Plisrahvana tlen, et mitte kski kopp ei tohi sinna ligi tulla, sest need on minu maad. Kik see loodus, kohamdid, traditsioon, kultuurivrtused ja phad paigad tuleb silitada ning kaitsta, sest need on plisrahvale thtsad. Me peame selle rikkuse prandama oma lastele ja jreltulevatele plvedele puutumatuna. Sekkumata kaoks me loodusprand. Deklaratsiooni alusel ei tohi mitte kski riigimees htegi puud langetada, kui plisrahvas ei ole sellega nustunud. Me viks ju kaevandada ka muudel kaitsealadel? Miks on meile ldse Eesti loodust vaja kui selle eest on vimalik pratult palju raha saada? Sellised ksimused kerkivad, kui vaadata tegevust ja plaane Tuhala ja Nabala kandi looduse ja plisrahva kultuurivrtuste kallal.
Mina kui plisrahva esindaja koos selle kandi rahvaga ei nustu kaevandamisega ega anna ka selleks oma luba.

Mis on need vrtused, millest kik inimesed lugu peaksid pidama?
Olgu nad siis pliselanikud vi ei. Nendeks on keel, haridus, kultuur, esivanemate austus. Tahtmine elada! Siis on ka juured. Kui juured puuduvad, ei ole vaja ka oma keelt ega haridust.
Me peaks elama nii, nagu laenaksime oma lastelt selle, mida esivanemad meile prandanud on.
On ka eldud, et ks ige mees peab elu jooksul kirjutama vhemalt he raamatu ja istutama he puu. Mina olen istutanud kaks hektarit metsa ja kirjutanud 127 heliteost. Nii ei tohiks ma nagu kellegi ees enam eriti vlgu olla.

See kuupev ja kellaaeg? 20.10. 2010 kell 20.10. Riitus 20 min 10 sek. Miks just siis?
See number ei prine mitte astroloogiast ega numeroloogiast, vaid hest eelnevast kigust Tuhalas ja Nabalas. Seal kohapeal tundsin, et pean selle sndmuse just siis tegema ja just nii pika.



Mats Kangur
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet