6/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

reisikiri
Leena delta rnnujutud

Vtame kaasa filmimise tehnika ja vihmariided, lejnu jb siia, jagab reissr Vasili Sarana meile 28. heinakuu hommikul korraldusi. Lpuks ometi on tuul sedavrd vaibunud,et vime istuda oma merejumal Poseidoni nimelisse kummipaati ja letada viimane kmmekond kilomeetrit veelahet, mis meid juba viis peva on eraldanud eesmrgist juda vlja ookeani kaldale kohas, kus 1881. aastal maabus ameerika polaaruurija Georg Washington DeLongi ekspeditsioon.

Polaaralade filmimisega nime teinud Vasilile on traagiliselt hukkunud eelkija jalajlgedel viibimine pshholoogiliselt oluline. Selle nimel on ta valmis loobuma rmusliku ratsionaalsuseni lihvitud tundras liikumise reeglitest. Oleme valmis vajadusel kilomeetreid mda leetseljakuid kahlama ja paati enda jrel vedama vi kulutama kullast kallimat bensiini selleks, et leida pisematki mrki DeLongi meeskonna viibimisest just siin. Kavatseme oma ego toita mineviku suurmehe auraga.

1879. aasta 8. juulil startis San Franciscost purjelaev Jeannette kapten DeLongi juhtimisel vallutama phjapoolust, ekspeditsiooni koosseisu kuulus 33 meest. Paraku klmus Jeannette Phja-Jmeres Wrangeli saarest kagus jsse ega suutnud sellest vlja murda. Prast kaht talvitumist oli meeskond sunnitud laeva maha jtma ja kolmel paadil end pstma. Tormisel merel kaotasid paadid ksteist silmist ja kigi kolme saatus kujunes erinevaks. Peainsener George W. Melvillei meeskond judis Leena delta idaosas maale ja leidis peagi kohalikud jakuudid (omakeeli sahhad), kes neid pstsid. ks paat hukkus ookeanilainetes, kapten DeLong aga judis 13 mehega Leena delta phjaossa. Neist pses eluga ksnes kaks, teised surid nlga ja haigustesse judmata napilt inimasustuseni. Suri ka DeLong.
Meie randumine Amerika-kuvaarta nimelisele saarele Leena suudmes Laptevite mere rannikul osutub vaevaliseks. Viimased kilomeetrid tuleb lbida paati mda mere phja lohistades. Seista plvist saati vees, nha phja suunas veevlja horisondi taha kaardumas ja olla mistahes kaldast kilomeetrite kaugusel, on kummaliselt nrve kditav kogemus. Madal vesi on saare phjakalda lhistele pstitanud hoiatusmonumendi laevavraki, mis meile teadmata phjusel oli aastaid tagasi kaldale liiga lhedale sitnud. Nd seisab ta siin nagu aheldatud Prometheus kikide ilmaolude meelevallas ja ootab, millal korpus sedavrd lbi roostetab, et lained suudavad selle prmustada.
Saarel on nagu geograafiapikus selgelt vlja joonistunud erinevad tsoonid. Kaldad on sadade meetrite ulatuses tasase liivaalaga, mis lainete mjul on omandanud mustri, mida imetleks iga graafi kakunstnik. Edasi jrgneb hre taimestik, mis pidevate leujutuste tagajrjel on punane. Sedamda, kuidas maapind krgeneb, muutub taimestik rohelisemaks. Kik see asetseb igikeltsal, mis ka kige kuumemal suvehooajal ei sula rohkem kui 20 sentimeetrit maapinnast. DeLongi jlgi Amerika-kuva-arta silitanud ei ole, kllap on selle eest hoolt kandnud iga-aastased suurveed ja pidevalt puhuvad tormituuled. Oma eraldatuses on saar suureprane pesitsuspaik lindudele. Kikjal kraaklevad kajakad ja parvlevad erinevad kurvitsalised.
Linnud pole inimestega harjunud. Nad ei mista, miks me siin oleme ja tstavad kollektiivset hdakisa. Me ei saa neile seletada, et oleme filmimehed, kelle eesmrgiks on teha film Leena deltast sellest erakordsest loodusnhtusest, mille osa ka nemad on.
Me oleme neljakesi, lisaks Vasilile ja minule veel operaator Arvo Vilu ja assistent Valeri Fidirkin. Vasili ja Valeri on deltas seigelnud juba maikuust alates, kui jgi oli veel tardunud jkaane alla. Meie Arvoga liitusime heinakuus.
Leena voolab Baikali jrve lhistelt lbi kogu Aasia kontinendi Phja-Jmerre. Vimas veemassiiv kannab ookeani tuhandete kilomeetrite jooksul kaasa haaratud liiva, muda, kruusa, ajupuitu ja muidugi magedat vett. Pris teekonna lpus, enne suubumist Laptevite merre, jb see materjal maha ja moodustab maailma suuruselt teise delta (ainult Mississippi on suurem). See pidevalt muutuv veemaailm koosneb enam kui 150 jeharust, kogupikkusega seitse tuhat kilomeetrit, kolmekmnest tuhandest eri suurusega jrvest ja enam kui poolteise tuhandest saarest. Kik on pidevas muutumises kusagil langevad vette kaldad, teisal kuhjub liiv ja muda, ummistades mne haruje suudme. Isegi vrsked satelliidikaardid vivad vahel osutuda ebatpseks. Miljonitele lindudele on Leena delta oma eraldatuses turvaline koht pesitsemiseks.
Meid huvitab, kuidas selles arktilises veemaailmas elatakse. Nii kummaline, kui see ei tundu, sltub tundraelukate heaolu Kaug-Phjas paljuski lemmingutest. Lemming on hamstrisuurune nriline, kes paljuneb likiiresti. Tema tiinus kestab kigest 18 peva ja sna pea prast poegimist on ta jlle valmis viljastuma. Ta vib paljuneda ka pika talve ajal. Tippaastatel on lemminguid nii palju, et isegi phjapdrad ampsavad neid. Sellistel aastatel esineb lemmingutel kummaline anomaalia, nad lahkuvad maisest elust grupiviisiliselt.
he vimaliku phjendusena arvatakse, et loomakesed ei suuda rahulikult vaadata nii paljusid liigikaaslasi enda mber, nende nrvikava ei pea vastu, hormonaalssteemis tekivad trked ja toimub kollektiivne hullumine. Tulemuseks massiline rnne, mis ei peatu enne, kui satutakse vetevoogudesse.
Kui lemmingud poleks sellised paljunemismasinad, oleks nende liik ammu vlja surnud, sest peaaegu kik, kes on vhemalt sama suured elusolendid, toituvad neist. Isegi kajakad ja nnid, kes oma toidulaua peaksid katma vee-elukatega, kulutavad suurema osa pevast tundraavarusi skaneerides, et vhegi hooletu lemming vi hiir vimsa nokaga jooksvast karvakerast maitsvaks toidupalaks muuta. Rkimata rvlindudest ja kiskjatest imetajatest. Kige meeldejvam pilt avaneb hes karvasjalg- viu pesas, kus koos udusulis poegadega vedeleb hulk lemminguid, surnuid mistagi. ks on nagu kaisukaru linnupoja pea all. Kuna tal on silmad lahti, siis tundub, nagu oleks pesas ks poeg rohkem, ainult et tema on kas kvasti pevitunud vi lihtsalt neeger.
Lemmingute arvukusest sltub otseselt lindude pesitsemisedukus. Kui lemminguid on piisavalt, pole lihatoidulistel phjust linnumune ja kondiseid poegi himustada, kui lemminguid pole, algab jaht kigile teistele, kes liiguvad. Lemmingute ellujmisansid on suuremad kohtades, kus on rohkem ajupuitu. Toeka puutve alt on raske loomakest vlja tirida. Avatud tundramaastikul on ainult aja ksimus, millal oma igapevatoimetusi sebiv lemming maast vi hust varitseva surma ksi langeb. Polaar reba sel niteks pole mingit probleemi nii kaua lemmingu kikude peal trampida, kuni see on sunnitud nhtavale ilmuma. Jlgisime hel htul polaarrebase ema toimetamist, kes poegadele toitu kttis. Jrjekordse lemmingu pdmiseks kulus tal mitte rohkem kui viis minutit. Ometi oli juba suve lpp ja suurem osa kiskjatest oma pojad kaelakandjateks toitnud.
Leena deltas elutseb polaarrebaseid peaaegu kikjal. Sellest annavad tunnistust ka kohalike elanike kunagi kasutatud massiivsed lksud, mis tihti tervete ridadena kaldamaastikku ilmestavad. Lksu aluseks on jme narusega palk, mille peal on teine tpselt sellesse narusse sobiv palk. Kui lemine palk vinnastada tugivaia abil nii, et sta haarav polaarrebane selle endale kaela tmbab, ongi kahest puutvest saanud surmarelv. Viimastel aastatel karusnaha jrele nudlust pole, nii on ka polaarrebastel kergem surma vltida. Polaarrebaste elupaika kirjeldas 19. sajandi rnnumees A. T. von Middendorff nii tpselt, et selle abil leiab ka vhekogenud tundrarndur looma eluaseme les.
(---) polaarrebase koopaid vis alati suureprase, lopsaka rohukasvu jrgi ra tunda. Rohukasvu soodustas pinnase ventilatsioon, loomne soojus, tugev ammoniaagileitse ja vetamine. Niisugustes kohtades kasvas ka ksikuid suuruselt ning vrvilt toretsevaid lilli. Kuid nende mitmekesisus oli siiski thine. Valitses rohukasv. See oli sageli selline, mis oleks au teinud meie parimatele aasadele. Rohi oli nii lopsakas, et meelitas niitma. Niisiis neme, et pinnase, selle taimekasvatuse phihoova vetamisega, isegi niisutamise ja kobestamisega saab Kaug-Phjas suhteliselt rohkem saavutada kui meil. *
Just tpselt selline on tavaline polaarrebase urg. Polaarrebasel on harilikult 56 kutsikat, rekordaastatel le 10. Mnendalased kutsikad veedavad peva uru lheduses mrades. Lapsed nagu lapsed ikka, kohati isegi lemeelikumad kui inimesed. ksteist aetakse taga, preldakse kukerpallides, susitakse kpaga. Kui mll liiga gedaks lheb, kutsub ema kutsikad haugatusega korrale. Kui ema lheb jahile, ksutab ta pojad urgu. Hiljem, kui kutsikad kasvavad suuremaks, jvad nad maa peale ka siis, kui kaitsev ema on eemal. Sellises vanuses kutsikad ei pelga inimest. Uudishimu on suur, maailm vajab avastamist ja inimene Leena deltas on piisavalt harvaesinev nhtus, et teda lhemalt silmitseda. Kik muutub, kui ema on uru juures. Siis pole lhemale kui 4050 meetrit lootustki pseda, ilma et loomad maa alla ei varjuks.
Veedame ndal aega polaarrebase pere lheduses ajal, kui poegade harjutamine iseseisvaks eluks on judnud uuele tasemele. Esmalt vtab ema kshaaval poegi jahile kaasa. Nad jooksevad tihti meie laagri ja 100 meetri kaugusel asuva tundrajrve vahelt lbi. Kuna jrve saartel pesitsevad hbekajakad, siis tuseb alati krvulukustav kisa, nii et mrkamatult viksed murdjad lbi ei pse. Mne aja prast kordub sama vastupidises suunas, vanaloomal lemming, hiir vi kajakapoeg hambus. Siis saabub pev, kui ema viib kogu kamba lagedale terrassile. Meie telkidest mdub bande uljalt, vaatamata sellele, et viimastel pevadel olime uru juures filmimisega kuivale jnud. Niipea, kui inimesed lhenesid, pugesid loomad peitu.
Nd vime jlgida, kuidas pere lagedal vljal kitub. Suurem osa kutsikaid jtkab sama tegevust, mis uru juures ronitakse keset vlja asetseva klmakerke knka otsa ja ritatakse ksteist sealt alla ngida. Teine osa proovib iseseisvalt jahti pidada. Ema ttab pidevalt, laskudes terrassilt alla kallasribale, kus nib olevat rohkem lemminguid. Kord hel htul ristub emase tee vra isasega. Emane taandub poegade juurde ja annab klhvimisega mrku, et isane pole siin teretulnud. Isane jtkab vaenulikku lhenemist, khistades kurjakuulutavalt ja sirtsutades igale knnule ja krgemale mttale. Ei tea, kuidas lugu lppenuks, kui isane poleks mrganud kahtlasi objekte fi lmikaamera taga (s.o meid) ja otsustanud halvima vltimiseks jalga lasta.
Meie pevad kuluvad kas mda jge liikudes, liikumiseks sobivat ilma oodates vi tundraasukate elu fi lmides. Tundrarndur ei saa sunnitud passimisest le ega mber. Umbes pooled pevad lihtsalt ei sobi laevatamiseks puhub liiga kva tuul vi sajab vihma, tihti mlemat korraga. Telki varjumist pame viimase vimaluseni vltida. Kui mrgade riietega magamiskottide peale ronida, pilastad ise oma viimase turvapaiga ra. Nii tegime kaldajrsaku varjus lket ja veeretasime peva htusse. Tsi, tielise polaarpeva tingimustes on raske aru saada, millal htu saabub.
Lhen teen oma tavaprase kontrollpgi, kuulutan enamvhem iga pev, vaatamata ilmale. Oleme arvestanud jest saadava toidulisaga, paraku on vesi pidevatest liivatormidest nii hgune, et iget kalasaaki tuleb kaua oodata. See siiski tuleb. Paar peva elame nelmade parve lheduses, igemini me oleme seal parvega samal ajal. Vesi keeb puuhalgudest. Vasja muutub nii suureliseks, et keelab alla 5kiloseid nelmasid kki tuua, sest need pole piisavalt rasvased. Muinasjutt kestab kaks peva ja siis muutub kik endiseks ei midagi.
Tundraalade rnnumeest saadavad helidega kige enam kajakad, nnid, kaurid ja karvasjalg-viud. Karvasjalg-viu pesa lesleidmine pole mingi kunst, sest vanemad, kes pesa ennastsalgavalt ohu eest kaitsevad, annavad sellega pesa asukoha vlja. Tarvitseb vaid kilomeetri kaugusele viu pesast sattuda, kui mlemad vanemad alustavad luust ja lihast lbi tungivat viunumist ja revat tiirutamist ohuallika kohal. Mida lhemale pesale oht juab, seda lbilikavamaks muutub kisa. Nii ei erine karvasjalg-viu pesa otsimine karvavrdki laste soe-klm otsimismngust.
Teeme he kaldaterrassi servas pesitseva viu pesa krvale varitsusonni ja jlgime kaks peva nende kitumist. Kolm poega on juba sulginud, ks neist vimeline isegi umbes 150200 meetri laiusest jest le lendama. Ometi sltuvad nad tielikult vanemate jahinnest. Esimesel varitsuspeval ei too vanalinnud poegadele kuigi palju toitu. Vsukesed pole sellise olukorraga rahul ja tstavad selle mrgiks kisa. Kuna pojad on oma arengutasemelt erinevad, jlgib vanalind alati, et kik pojad saaksid jrjekorras pala. Selleks, et toit igele pojale le anda, ei kulu rohkem, kui mni sekund. Vanalind maandub pesale, viskab lemmingu konkreetse poja ette, vaatab, et see alustaks neelamist ja lendab edasi jahti pidama.
Minu jaoks on kige oodatum kohtumine lumekakuga. Seda suursugust lindu pole mul oma seniste tundrarnnakute jooksul nnestunud nha. Seekord kohtan mitut vanalindu ja erinevas kasvujrgus poega. Kord mrkame krgel kaldaterrassil meist umbes poole kilomeetri kaugusel lumekakku roikal istumas. Hiilin mda je kallast talle lhemale, plaan on terrassile tusta umbes 50 meetri kaugusel linnust. Ronin ettevaatlikult umbes 5 meetri krgusele kaldapealsele ja upitan le terrassi serva vaatama. Minu ehmatuseks olen valinud piilumise kohaks tpselt kaku valveposti. Meie mlema llatus on suur, kui korraga ksteisele silma jllitame. Kaku ngu on nagu satelliiditaldrik. Millist vrdlust tema minu asjus kasutab, pole teada, kahtlen kas ta ldse midagi melda judis nii kiiresti tusis ta oma valvepostilt lendu. Pilt jb tegemata ja mneks ajaks on tuju rikutud.
Mis sa arvasid, et ta jb sind mtiskledes uurima vi?, kostis Vasili hlest kahjurmu.
Ei, ma arvasin, et pistan pea vlja temast tkk maad kaugemal, olin ka ilma osatamiseta nrdinud. Milline portree lendas minema!
Saarel, kus DeLong prast poolteisekuist traagilist rnnakut Leena deltas lpuks suri, leiame pesitseva rabapistrike paari. Emaslinnul on raadiosaatja seljas.
Koju judes selgitan vlja, et antenni panid linnule selga briti linnumehed, kellel on kimas viieaastane projekt, millega kavatsetakse vlja selgitada rabapistrike rndeteed Euraasias ja rndavate rabapistrike geneetiline struktuur. Uurijatel on ambitsioonikas plaan kaardistada kogu rabapistrike genoom. T ks praktiline eesmrk on selgitada, kust tpselt prinevad salakaubana konfiskeeritud rabapistrikud.
DeLongi mlestusmrgi krval elav projektis osalev rabapistrik antennist suurt probleemi ei tee. Tema pesas kasvab kaks poega, kes katkematult nuavad sa. Kaks muna on jnud vlja haudumata. Nii emas- kui isaslind tegelesid pev lbi jahiga. Tundus, et lemmingu pdmine on neil palju raskem kui polaarrebasel. Viie tunni jooksul juab poegadeni ainult ks-kaks toidupala. Vahel lendab emaslind poolenisti tarbitud suutiega minema. Veel kuu ja neil tuleb olla valmis lennuks lunasse.
Ka meile saabub aeg hakata lunasse lendamisele mtlema. Enne tuleb juda Tiksisse, asulasse, mis vlgneb oma olemasolu eest tnu Phja Mereteele, mille Nukogude Liit prast Teist maailmasda aatomijlhkujate toel kima lkkas ja millele Venemaa praegu uut elu tahab sisse puhuda. Viimase osa teekonnast liigume mda laevatatavat Bkovskoje deltaharu. Prast 30 peva vaid oma reisiseltskonna ngemist on kummaline kohata inimesi ja vastutulevaid laevu. Oleme oma paadikesega nende krval nagu lemmingud polaarrebase lugade vahel. Ometi aitas see sdi siduriist meil juda Phja-Jmereni ja sealt eluga tagasi tulla, kandis ra pool tonni varustust ja pidas vastu tormilainetele. Kui me oma tubli kaaslase Tiksi sadamakail kokku pakime, tekib hinge nukrus vga suure tenosusega me selle paadi teeneid enam kasutada ei saa, sest tema kaasaviimine maksab sama palju kui uus paat ja tarterlend Moskvast Tiksi maksab veel rohkem. Mlestused poolteist (mnele kolm) kuud kestnud ekspeditsioonist aga pole rahas mdetavad, need jvad ka siis, kui kaob Eesti rahvusvaluuta. Ja see loeb!



Riho Vstrik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet