6/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

58. laiuskraadil
58. laiuskraadil: Mihkli Puhtu

Soovime 58. laiuskraadi lugudega viia lugeja meie looduskaitsepaikadesse. Tahame ksida: kuidas elab meie looduskaitse, kuidas lheb kaitsealadel? On ju ka veel hoiualad, psielupaigad, liigid ja liikide leiukohad, pargid, ksikobjektid ja inimesed, kes vastutavad. Kas ikka jaksame kigel silma peal hoida? Kui palju teavad kohalikud elanikud kmnetest 21. sajandil loodud kaitsealadest?
Alustasime 2009. aasta suvel Peipsi-rsest Nina klast, sealt oleme silmad- lahti-kigul kulgenud lne poole. Kui aastatel 20052009 Loodusesbra sarjades Sammud omas Eestis ja Kagust loodesse liikusime ksnes jalgsi, siis 58. laiuskraadidel oleme lisaks kndimisele ka suusatanud, hobuvankri ja jalgrattaga sitnud. Jalgratastel asusime teele ka 17. porikuu peval Mihklist, eesmrgiga samal htul mere rde juda ja retk lpetada. See meil ka nnestus.

Olete kuulanud raheterade kukkumist plekk-katusele ja lumeritsakate kukkumist kuurikatusele? Kuidas aga klab trusadu lbi sarapuulehtede? Seda viks kuulda Mihkli tammikus septembris- oktoobris, aga ei ole seal suurt kuulajaid, vhemalt Mihkli rahva hulgast.
Uhke, 88 hektaril laiuv tammik on looduskaitse all ja Mihkli inimesed teavad kusagilt, et sealt ei tohi raagu ka les tsta (see, mis kukub, peab jma), kuigi infotahvel tammiku servas kneleb vastupidist. Kohalike meelest ei ole tammik kaitse all, vaid kest lastud, aga ega nad tpselt ka tea sarapuu alusmets ja allakukkunud tammeoksad moodustavad nii tiheda ja hmara rgastiku, et ega sinna, kus nad kunagi nagu tantsusaalis jalutasid, suurt tahtmist minna olegi.

Tammer tammede keskel
Mihkli vanaproua Linda Tammer ei peagi metsa minema, et tru pudenemise hlt kuulata, tal kasvab tammesid trepi ees. Kuidas nad on sinna saanud, kas pasknr ti?
Kui 1987 Mihklisse tulin, oli see juba nii, kneleb Linda Tammer. Neid tuleb jrjest juurde, kllap testi linnud kannavad!
Mihkli tammikus kis paari kilomeetri kauguselt Soontaga poolt prit Linda Tammer aga juba plikana, loomi karjatamas. Siis oli tammik alt puhas, mitte nagu nd, risu tis. Puhas selleprast, et mu vanaisa Ants ja teised tegid seal hagu.
Sidame Mihklilt ra ja vaevalt saame kondid korralikult kima, kui juba pidurdame, sest kla taga pllul laulab kaksteist laululuike ja siis tuseb samast lendu tuhat valgepsk-laglet.

Suur pesa ootab otsust
Liigume juba Lnemaal ja Lpe suunas, lehvitades mdudes Veltsa misapargi uhketele siberi nulgudele. Paremale poole metsa taha jb ulatuslik (ligi 7000 hektaril laiuv) Lihula maastikukaitseala. Ornitoloog Taivo Kastepllu eestvedamisel 1998. aastal kaitse alla vetud rikkaliku linnustikuga soostik. Lihula soostiku tiivulisi on lhemalt uurinud ka Eesti ornitoloogiahingu auliige Olav Renno.
Keskkonnaameti Hiiu-Lne-Saare regiooni looduskaitsebioloog Triin Paakspuu kneleb, et kis Lihula soostiku remail linud septembri (sgiskuu) lpus, sest riik tahab ma kaitsealaga piirnevaid maid, ja keskkonnaameti kohuseks on need le vaadata: kas on vrtusi, kas on looduskaitselist huvi.
Jah, muidugi on vrtusi, seal on mets psti, ja see polegi nii vike vrtus, rgib Triin Paakspuu. Kohati on seal sna raske liikuda. Mnedel mkiminevatel siiludel on sna palju rhnidele olulisi vanu haavapuid, nende otsa saaks ka kotkas pesa teha. Mul nnestus ks suur pesa leida, aga seda ei olnud tnavu kasutatud. Ka ht konnakotka paari nhti seal lheduses.
Triin Paakspuu kirjutas oma kikudest levaate ja andis looduskaitselistest huvidest keskkonnaametile teada, aga ta on pessimistlik selles suhtes, et riik tema raporti prast tehingu pooleli jtab. Et teada saada kotkapere kaugematest plaanidest, tuleks kia leitud pesa vaatamas juulis, kui konnakotkal on pojad, ja hiireviu, kui see liik peaks seal pesitsema, laekub varakevadel. Aga meil oli alade levaatamiseks ksnes kuu aega.

Nudipeade austaja
Lbi Peantse kla ja selle servas sgiskontserti esitava koduhanekarja prame teise suurema Lnemaa madalsoo Tuhu soo ja samanimelise maastikukaitseala suunas. Teame, et sealkandis elavad kotkad ja hundid. Nende kohtamist ei julge loota, kll aga tahame leida vaatetorni, mille asukoht on mrgitud kaardile.
Prast veerandtunnist otsimist neme viimaks torni vundamenti. Leiab kinnitust meie loodusradade juurde kiv paratamatus: raskem kui torne, lkkepaiku, laudteid rajada, on neid alles hoida. Laudtee on Tuhu soo matkarajal tiesti olemas ja hea tervise juures.
Teises sooservas, Hundiaugu talu lhistel neme vikest maatugu karja kadakate vahel suuprast otsimas nagu August Alle pastoraalis: Pilvi rebides vilistab tuul, kari on vljas veel mihklikuul. Meil valitseb ju juba oktoober (porikuu), nneks puhub tuul poolkliti tagant.
Kohe leiab Ingmar jlje ka nudipeade telisest imetlejast, vsavillemist. Ta on klateele vgeva julga jtnud. Nagu inimene jalutab teinekord poes ja limpsab midagi ostmata keelt (ta vib-olla tahaks, aga ei ole vimalust), vib seda teha ka hunt.

Laelatule, kasvi korraks
Vajume vaikselt lbi Valtu ja Nehatu, klateid pidi mere poole ja klastame Laelatu puisniitu, kust prineb Eesti ja Euroopa liigirikkuse rekordeid (76 soontaimeliiki ruutmeetril, loetud 2001. aastal).
Puisniidututte vib Lnemaal kohata mujalgi, Laelatul saab aga sellest meie prandkooslusest kige hlpsamalt hea ettekujutuse saab ju Virtsust piki vana raudteetammi viie minutiga kohale sita.
Paepealne niit pikitud kaskede, kivide, sarapuupuhmastega. Meie esivanemate jaoks tine, vikati ja rehaga seonduv ilus maastik, mida nd tuleb entusiastide, talgute ja riiklike toetusrahade abiga psimas hoida.
Kahjuks ples 2007. aasta mais maha Laelatu bioloogiajaam, mis oli hooajaline tkodu paljudele bioloogidele-botaanikutele. Mis ei saa aga maha pleda 1961. aastal Kaljo Porgi rajatud niidukoosluse uurimine Laelatu psilappidel on pikim botaaniline katse Eestis.

Kivitornid Puhtu rannal
Kavatsesime oma viis aastat kestnud Loodusesbra- rnnakud Eesti radadel lpetada esialgu Vilsandil ja Eesti looduskaitse snnipaigas Vaikadel. Juubeli-aasta tttas aga kiiremini, kui meie retkel edasi judsime. Otsustasime finisheerida Puhtus, samuti pika looduskaitselise ajalooga paigas (kaitse all 1920. aastatest), linnuteadlase Erik Kumari 1953. aastal asutatud ornitoloogiajaama lhistel.
Nii vntasimegi Virtsu tuulikuid imetledes mned kilomeetrid Laelatult Puhtu, kus meid vttis vastu sealse ornitoloogiajaama komandant Krista Kampus.
Kige kindlamad klalised Puhtus on kevadise ja sgisese rnde ajal soome bongarid eesotsas Tampere mehe Lauri Lehtisega, kneleb Krista Kampus. Eesti ornitoloogidest on siin pikalt ttanud Andres Kuresoo, Arne Ader, Leho Luiguje, varem Jri Keskpaik.
Aul 100 pluss 120! Aul 32, emaslinde 15, Fusca 42! Taolised taevalaotusse vaatava ornitoloogi hatused, andmete leskirjutajale adresseeritud, iseloomustavad maikuus Puhtu linnutornis sndivat.
Melanitta fusca ehk tmmuvaeras on ks kevadisi lbirndajaid.
Ants Laikmaa tles kunagi: Puhtu on vaikne nurgake Jumala selja taga. Poolsaarel 20. sajandi alguses valitsejaametit pidanud Alexander von Keyserling oli sama meelt: Puhtu on paradiis mere kaldal.
Tunnen siin isegi seda, kneleb 1985. aastast komandandiametis olnud Krista Kampus. Hilissgisel, kui inimesi enam ei ki. Luikede hled htul ja sel Kuu, mis paistab akendesse.
Puhtu rannal neme mnd vikest kivist torni, ei suurt muid jlgi inimesest. Tornid seisavad tuulele vastu, kuid tugevam torm vi j lahutab need kindlasti algosadeks.
Kui jtta jlgi loodusse, siis testi ehk vaid selliseid, mida loodus nhtamatuks muuta saab.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet