Indrek Jürjo
Eesti Riigiarhiiv, 2004
556 lk

Indrek Jürjo monograafia August Wilhelm Hupelist ilmus eesti keeles saksakeelse originaali tõlkena. Tegemist on aastakümneid kestnud uurimistöö tulemusega, kus antakse põhjalik ülevaade Põltsamaal pastorina töötanud Hupeli elust ja tegevusest ajakirjaniku, topograafi , lugemisseltside asutajana.
Käsitletakse Hupeli lapsepõlve, noorust ja õpinguaastaid Saksamaal, tegevust Liivimaal. Raamatust saab ka laiema ülevaate ajastu vaimuelust Baltimaades ja selle seostest Saksamaa ja kogu Euroopaga. Väga põhjalikult on käsitletud „Topograafi liste teadete“ (Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland) saamislugu. Raamatu lõpus on pikk ja põhjalik kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu. See on huvitav lugemine nii loodus- kui ajaloohuvilistele. Raamat tunnistati 2004. aastal parimaks eestikeelseks ajalooraamatuks.
Seoses looduseuurijate seltsi andmekogumistööga ei saa märkimata jätta, et August Wilhelm Hupelit peetakse koduloolise ja loodusteadusliku ainese kogumise algatajaks Eesti alal.
Põltsamaa kirikuõpetajana kogus ta ümbruskonnast andmeid (näiteks taime- ja loomariigi kohta) ja avaldas neid „Topograafi - listes teadetes.”

Eesti Looduseuurijate Seltsi raamatukogust
Eesti LUSi raamatukogu on suurim ja vanim loodusteaduslikule kirjandusele spetsialiseerunud erialaraamatukogu Eestis. Raamatukogu asutati 1853. aastal koos seltsiga ja sisaldab umbes 150 000 trükiühikut. Valdavalt on tegemist teaduskirjandusega, aga on ka küllaltki palju laiemale lugejaskonnale mõeldud looduskirjandust. Koju laenutatakse kirjandust ainult seltsi liikmetele. Kohapeal kasutamine on kõigile vaba.
ELUSi raamatukogu elektrooniline andmebaas on nähtaval veebiaadressil lugeja.ee/Avalik/otsing.jsp.
ELUSi listis ilmuvad perioodiliselt teated raamatukokku saabunud uudiskirjanduse kohta.
Rääkides August Wilhelm Hupelist, siis on kõnealuses raamatukogus olemas peale tutvustatud Indrek Jürjo raamatu ka raamatu saksakeelne algvariant „Aufklärung im Baltikum: Leben und Werk des livländischen Gelehrten August Wilhelm Hupel (1737–1819)” ning samuti „Topographische Nachrichten von Liefund Ehstland” kolm osa.
Kutsun kõiki looduskirjanduse huvilisi kasutama Eesti Looduseuurijate Seltsi raamatukogu! Oleme avatud tööpäeviti kella 9–17, kolmapäeval kella 9–18 Tartus Struve 2. Kai Reemann, Eesti Looduseuurijate Seltsi raamatukogu juhataja loohuvilistele. Raamat tunnistati 2004. aastal parimaks eestikeelseks ajalooraamatuks. Seoses looduseuurijate seltsi andmekogumistööga ei saa märkimata jätta, et August Wilhelm Hupelit peetakse koduloolise ja loodusteadusliku ainese kogumise algatajaks Eesti alal. Põltsamaa kirikuõpetajana kogus ta ümbruskonnast andmeid (näiteks taime- ja loomariigi kohta) ja avaldas neid „Topograafi - listes teadetes.” Eesti Looduseuurijate Seltsi raamatukogust Eesti LUSi raamatukogu on suurim ja vanim loodusteaduslikule kirjandusele spetsialiseerunud rijate Seltsi raamatukogu! Oleme avatud tööpäeviti kella 9–17, kolmapäeval kella 9–18 Tartus Struve 2.