6/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Meie talvised kullid

Eelmisel talvel sadas laste rmuks palju lund maha, ent uruhiirtest toituvatele kakkudele sai valge maakate hukatuslikuks. Paksu lumega ei ulatu kakud toiduni hiirteni, kes lume all siblivad. Meil elab aga ka kulle, kellele lumerikas talv ei tee midagi ja kelle arvukus judsalt kosub.

Hndkakul pesad thjad
Hndkakk on meie metsakakkudest kige arvukam, tnu sellele ka enim kohatud ja paljudele linnupiltnikele meelislind.

Aga mitte sel kevadel: mullune talv oli hndkakkudele vga karm. Paljudes kohtades puudusid linnud tielikult. Autori statsionaarsel 200 km suurusel rvlindude seirealal Phja-Prnumaal Halingas oli vga headel aastatel kuni 11 hndkaku territooriumi. 2010. aasta pesitsusperioodil aga 0! Talv on hndkakkudele millegiprast raskem kui teistele kakkudele. Viimase neljakmne aasta rngimad talved hndkakkudele on olnud 1978/79, 1986/87, 2006/07 ja 2009/10. Hndkakke on neil talvedel leitud hukkununa, neid on tulnud nlja tttu linnadesse ja neid on nhtud keset eredapikeselist talvepeva lahtilkatud maanteede res saaki varitsemas.
Hndkaku arvukus hakkas Eestis kunagi tusma tasapisi siis, kui mandril hakkas taanduma kassikakk. Saaremaal, kus on veel Eestimaa elujulisem ja arvukam kassikaku asurkond, hndkakk puudub. Arvukuse tipu saavutas hndkakk mdunud sajandi heksakmnendatel.
Sajandivahetusel tuli maareform ning mets ja maa said meitele. Ilusate, hndkakule sobivate metsade plispuud leidsid koha sadamates ja saeveskites Sobivat metsa ja pesapuid ei leidnud enam ka kanakull, kelle vanadesse pesadesse hndkakk sageli oma pesa teeb. Suuri nsaid puid, kuhu suur kull sisse mahuks, pole meil kunagi palju olnud. Kanges metsamajandamise tuhinas lksid sae alla ka krged murdunud tkad, mis hndkakkudele alati pesakohaks sobinud on. Siinseal Eestimaal, kus entusiastlikud linnuvaatlejad olid hndkakkudele pesakaste les seadnud, pesitsesid linnud edukalt ka nendes, kuid mdunud sajandi 90. aastatel tuli kaela veel uus hda. Metsnugis. See vilgas ja juline krplane oli usin hndkakkude ja ka kodukakkude pesade klaline.
Sgiseti kasvab meie metsades hndkakkude arvukus. Napid rngastusandmed nitavad, et siia tuleb tiendust Peipsi tagant. Pihkva kandis rngastatud hndkakk on tabatud Harjumaal. ks Kabli linnujaamas sgisrndel ptud ja rngastatud kakk on tabatud viis aastat hiljem Leningradi oblastis. Ornitoloogid pakuvad meil talvituvate hndkakkude arvuks neli kuni kuus tuhat lindu.
Kunagi edukalt tegutsenud Lao Linnujaam Prnumaal oli koht, kuhu rndel olevaid hndkakke hulgaliselt sattus ja kus neid ka rohkesti rngastati. Seni teadaolevalt kige massilisem rnne oli 1997. aasta sgisel, kui seal pti ja rngastati 50 lindu. ks Lao Linnujaamas rngastatud kakk kandis rngast 9 aastat ja 10 kuud ning leiti Risti vallast Rumalt. See lind oli ka kigi Eestimaal rngastatud kakkude hulgas kige staazhikam rngakandja. Ilmselt hndkakud Eestimaalt kaugemale lunasse ja lnde ei lenda, kuna rngastamise taasleiud seda ei nita. Kll on aga Lao Linnujaamas rngastaud kakk lennanud ka napilt kilomeetri kaugusele Manija saarele. Isegi Kihnu on hndkakud kakurikastel talvedel vlja judnud.

Kodukakk kardab paksu lund


Eelkige aasta 2009 linnuna ja kakukaamera lbi tuntuks saanud kodukakk murrab lihatoidulise linnuna erinevaid loomi: hiiri, mgrisid, vikeseid linde, isegi konnasid. Vahel pab mne nirgi ja Hiiumaal ngu kalakasvatuses on theldatud isegi kalade rndamist. Talvel sb ta philiselt hiiri. Viimasel raskel talvel kadusid aga kodukakud paljudest parkidest ja kalmistutelt. Prnumaal kontrollitud veerandsada pesakasti olid kevadel kik asustamata! Puudusid ka mrgid, mis viitanuksid kakkude pesakasti klastusele. Eestimaal on olnud kodukakkudele raskeid talvesid nii mdunud kui ka sel sajandil. nneks suutis loodusespradele hsti tuttavaks saanud ja armsaks muutunud Klaara viimase raske talve le elada.
Olles jtnud mulje kui aastaringsest paigalinnust, kodukakud siiski rndavad. Eestis on leitud nii Soomes kui ka Ltis rngastatud kodukakke. Kaks Eestimaal rnga jalga saanud lindu on tabatud Phja- Ltis.
Kodukakk on vanade parkide, kalmistute ja pllu-heinamaa servades kasvavate metsade lind. Mned paarid on Eestimaal siiski ka suurematel soosaartel ja plismetsades pesitsenud. See nhtus on pigem erand, kui reegel. Kodukakk on suluspesitseja, kes vajab kllaltki mahukat nsust puus vi ka suureavalist ja avarat pesakasti, mille lennuava lbimt peab olema vhemalt 12 sentimeetrit. Prnumaal tehtud vaatluste tulemusel on suureavaliste asustatus ca 10 protsenti.

b>Kodukakke leidub meil nii pruune kui ka halle
Viimaste aastate ksitlused linnuhuviliste seas nitasid, et Eestimaal on pruunide ja hallide lindude suhtarv 50:50. Harjumaal 2009. aastal kohatud linnud, kui kodukakk oli Eesti Ornitoloogiahingu aastalind, osutusid kik halliks, Jgevamaal aga kik pruuniks. Lindude vrvitoon ei sltu aga vanusest ega soost ning mnusasti vivad kakuabielu elada koos nii ruuge kui tuhkhall lind. Arvukas on kodukakk Lne-Eestis ja saartel, vhearvukas aga karmima kliimaga Alutagusel. Kodukakud on ldiselt vga paiksed linnud ja vivad vljavalitud pesapaiku hoida aastakmneid, kuigi pesapaiga omanikud vivad aastatega vahetuda. Oma pesapaigast antakse veidi kledavitu huuu-uhuhuh huu hlitsusega teada juba sgiskuu (septembri) tuulevaiksetel ja selgetel htutel. See uhhuutamine jtkub lbi talve, muutudes eriti tihedaks juba sdakuu (jaanuari) lpust kuni mahlakuuni (aprillini) muidugi kui talv suudetakse le elada.
Tavaliselt urbekuus (mrtsis) munetakse esimesed munad ja mitte alati ei hakata kohe prast esimese muna munemist hauduma nagu enne kakukaamerat laialdaselt arvati. Kakukaamera abil selgus nimelt, et kodukakk hakkas hauduma alles prast kolmanda muna munemist, seni arvati, et hiljemalt prast teist. Ja vaatajad ngid nd ka oma silmaga, kuidas paljukirutud metsnugis pesi rstab. Meil kigil vedas, nugisel mitte ta ji auto alla. Poleks seda juhtunud, siis vaevalt oleks sellist pnevat kakuelu saagat nha saanud, sest viimase veerandsaja aasta jooksul on kodukakkude tsiseks vaenlaseks saanud just seesama knealune metsnugis. Nende saagiks on langenud nii pesadel hauduvad vanalinnud, munad kui ka pojad.
Ornitoloogid hindavad pesitsevate kodukakkude arvuks ks kuni kaks tuhat haudepaari. Talviti vib aga nende arv ulatuda kuni kuue tuhande linnuni. See arv on kll teoreetiline.

Karvasjalg-kakk on talvehell
Karvasjalg-kakk ehk laanekakk on luitemnnikute ja metsajgede rsete segametsade lind. Eestimaal vib seda jmeda peaga rstasuurust kulli kohata aastaringselt.
Meil talvituvate laanekakkude arvukus on aga vga kikuv ja vib ulatuda sajast tuhande linnuni. Liik on talvehell ja kannatab tugevasti kauakestvate lumesadude ja pakasendalate tttu. Mullu, 2009/2010. talvel nnestus hel soome linnuvaatlejal Soomes fi lmida talvises metsas karvasjalgkakku ja tema nrkemist, puuoksalt kukkumist ning hukkumist
Sgisel ldiselt meie metsades karvasjalg- kakkude arvukus suureneb. Rngastatud linde on meie maale lennanud nii Soomest kui ka Venest. Meie linnujaamades rngastatud linde on tabatud omakorda Ltist ja Soomest.
Karvasjalg-kakud hakkavad oma monotoonset, kuid linnusbra krvale nii meeldivat klavalt pehmet ugg ugg ugg sarnast hlitsust kuuldavale laskma juba radokuus (veebruaris), kuid ige lauluhoo saavad linnud siiski urbe- ja mahlakuus (mrtsis ja aprillis). Mrtsis vib meie metsades kuulda ka lbirndavaid linde. Laulavad vi paar ja kadunud nad ongi.

Kassikakk paksu lund ei karda
Talved kassikakke eriti ei mjuta valgejnest saab ilusasti ka sooservast tabada. Nirum on lugu mererannikul elavate lindudega, eriti seal, kus talvel j merelahed kaanetab ja veelinnud on sunnitud ra lendama. On teada, et kassikakud on talvel kinud lahtise mere res ka aule ja teisi talvituvaid parte kimbutamas. Talve vib meil mda saata sada viiskmmend kuni kolmsada lindu.
Kassikakk on see kull, kelle olukord ja pesitsemisedukus Eestis teeb linnuuurijad ning loodusesbrad murelikuks. Kunagi kllaltki arvukas ja tuntud lind on kuulutatud I kaitsekategooria liigiks sarnaselt meie kotkastele ja must-toonekurele.
Veel mdunud sajandi kuuekmnendatel ja seitsmekmnendatel vis kassikakke kohata paljudes rabades ja muudes soorikastes piirkondades. Tedleidus tookord veel paljude kinnikasvamata puisniitude mbruses. Lne- Eesti ja Loode-Eesti luitemnnikud ning nende lheduses rikkaliku linnustikuga rannaalad pakkusid nii pesitsusvimalusi kui toitu. Tnaseks on nendesse paikadesse jnud vaid mni ksik kassikakupaar. On selles sdi igale poole tungivad metssead, keda valimatult kikjal aastaringselt toidetakse, jrjest suurenev rebaste arvukus, mgride ja valgejneste arvukuse tugev allakik vi midagi muud, ei tea. Kll tean, et Prnumaal on ATV rtlid mitmetel luidetealadel, kus kassikakud varem edukalt pesitsesid, oma nn mrarajad loonud.
Samal ajal pesitsevad kassikakud niteks Helsingi ja Stockholmi linnas majade katustel ja vanades mahajetud hoonetes sna edukalt.
Kassikakk laseb oma vimsa ja klava huo prast pikeseloojangut vi enne pikesetusu. See vimas heli vib kostuda vahel isegi kolme kuni nelja kilomeetri kaugusele! Tema huikeid vib kuulda juba talve alguses. Kige hlekamad on linnud siiski mahlakuus (aprillis). On olnud juhuseid, kui linnud huikavad aprillis ka keset kige pikesepaistelisemat peva.
Mned kassikakud vtavad ette ka rnnuteid. Eestis on tabatud ks Soomes ja ks Ltis rngastatud kassikakk.

Meie vikseim, vrbkakk, on usin aidamees
Kui meie suurima kaku, kassikaku arvukuse langus teeb looduskaitsjad murelikuks, siis kige viksema kulli, vrbkaku arvukuse suurenemine teeb ainult rmu. Sdaplatside rajamine metssigadele, mis loo autori arvates on hukatusliku mjuga kassikakkudele, on kaetud sgilaud vrbkakkudele. Erinevalt suurematest kakkudest on vrbkakk lisaks ka usin aidamees, kes kogub talvel varusid. Toiduvarudeks on kinniptud hiired, tihased, talvikesed. Kik, kellest jud le kib, kinni ptakse. Tarvitamata saak aga viiakse puunsusesse vi talumaja juures olevasse kuldnoka pesakasti vi koguni kunagi meie metsadesse massiliselt lesseatud tihase pesakasti. Talvituda vib Eestimaal neid vikesi kulle kuni kolm tuhat lindu. Krsakandjad svad vilja ja muid taimekasvatussaadusi. Stmisplatsile kogunevad oma osa saama ka hiired ja hiirte kannul vrbkakud, ka hndkakud.
Vrbkakke vib talviti Eestimaal olla umbes tuhat kuni kolm tuhat lindu. Vrbkakku vib pilvistel talvepevadel nha nii taluues tihaseid passimas, metsalagendikul kuuseladvas ilma uudistamas vi vahel lihtsalt le maantee lendamas.
Ornitoloogid tlevad vrbkaku kohta veerandtunni kakk. Millest selline nimi? Vrbkakk laseb oma peenikest vilet kuuldavale ksnes vga lhikese aja jooksul htuhmarikus ja hommikul aovalges. Vahel harva, eriti aprillis (mahlakuus), ka siis, kui Pike juba krgel taevas.
Vrbkaku elupaik on niisked kuuse lekaaluga segametsad. Suluspesitsejana sltub vrbkakk sobivate nsuste olemasolust. Tavaliselt on selleks suur-kirjurhni haabadesse taotud pesakoopad.
Pesitsevate vrbkakkude arvukust Eestimaal hinnatakse kuuesajale kuni tuhande kahesajale haudepaarile.
Eestimaal philiselt linnujaamades ptud rngastatud vrbkakke pole vljaspool riigipiiri aga tabatud.

Habekakk rmustas ornitolooge
Kui habekakust ksnes veidi suurem kassikakk ja samasuur lumekakk on nn talvekindlad kullid, keda paks lumi ja paukuv pakane eriti ei kimbuta, siis habekakku haavab pakane ja tse lumekate kergemini. Uruhiirteni ta lihtsalt ei jua. Meie metsarikastes piirkondades Alutagusel, Lahemaal ning Krvemaal leitakse talviti aeg-ajalt lumel tiibadega kraapsatud jlgi ja suure peaga lumme vajutatud mmargune auk.
Vahel leidub selle mustri juures ka mni punane verepiisk habekakk on uruhiire tabanud.
Ornitoloogid pakuvad viimaste talvede vaatlusi kokku vttes talvituvate habekakkude arvuks kuni kmme lindu.
Habekakk oli lemdunud sajandi viimasel veerandil Eestimaal ka kindel pesitseja. Leiti mitmed pesadki koos munade ja poegadega. Nagu tolle aja looduseuurimisele kohane, lasti vanalinnud topisteks ja munad korjati kollektsiooni jaoks. ksikuid juhuslikke vaatlusi tehti philiselt talviti ka hiljem, pesitsemisandmed puudusid. Ent mdunud sajandi lpukmnendil hakati habekakke Eestimaal jrjest sagedamini vaatlema ja seda nii talvel kui ka suveperioodil. Linde kohati philiselt Alutagusel, Lahemaal ja Krvemaal. Oli pesitsuskahtlusi ja ksikute lindude kohtamisi. Kirjutati isegi projekt selle I kategooria kaitsealuse linnu otsinguteks ja tema vimalikke pesitsuskohtade inventeerimiseks. Ei midagi.
Aga 28.04.2009 sai lpuks i-le punkt pandud. Alutaguselt leiti haugaste risupesade rutiinse kontrolli kigus vanast hiireviu pesast pesitsemas habekakk. Pisut enam kui kuu hiljem rngastati pesa lheduses ka 3 pesast lahkunud poega.
Habekakule meeldivad metsaheinamaad, vrsked raielangid metsaojade ja jgede kaldal ning sooservad. Saaki passib habekakk tavaliselt mne meetri krgusel puuoksal, noorel kuusel vi raielangile kasvama jnud puutkal. Teda korduvalt ninud inimestelt olen kuulnud, et ta on vga osav lendaja ka seal, kus metsa all leidub rohkesti esmapilgul kaku lendu segavaid psaid.
Habekakk hlitseb tavaliselt sdal. Tema hl on madal,1015 korda korratav uu, uu, uu ja meenutab veisepulli ammumist. Suure linnu hl on kuulda vaevalt 400 meetri kaugusele.



Eedi Lelov, harrastusornitoloog
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet