6/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Maarahva pulm 21. sajandil

Tnapeval arutavad tulevased abiellujaid, millist pulmapidu nad endale tahavad. Kas kahekesi langevarjuhpet sooritada vi teha vastuvtt pokaalide klistamisega? Vib aga loobuda pulmast kui stiilipeost ja jrgida esivanemate tavasid.

Kui teil on plaanis abielluda,viks korraks vhemalt kaaluda esivanemate tavade jrgimist. Liisa ja Ahto Kaasik pidasid mdunud suvel Haanjamehe talus oma pulmi, kohendades maarahva vanu kombeid 21. sajandi (linna)inimestele ja kutsuvad les teisigi eeskuju jrgima.
Olgu julgustuseks eldud, et vanade kommete 21. sajandile kohendamine nuab eelkige pealehakkamist ja veidi nuppu, muud midagi.

Kus pidada? On vanu pulmakombeid, millest saab mda minna vi neid lihtsustada, tnapevastada. Ent mitte kiki. Vana pulma ei saa niteks kindlasti toimuda botaanikaaia palmisaalis, kus tegevus hajub, aga turismitalu on juba teine tera. Esimene takerdumine pulmaplaane tehes tulebki paljudel mtte juures, et kus pidada, kui suurt maakodu pole? Vanad pulmakombed eeldavad talu olemasolu nii mrsjal kui peiul, sest pulm algab pruudikodust ja liigub edasi peiu juurde. Liisa ja Ahto Kaasiku psiv elupaik on mlemal linnas, nagu meist paljudel, ja nemad lahendasid asja nii, et pidasid oma peo hes turismitalus, Haanjamehe talus. Pidu toimus hes kohas ja pruudikodust lahkumise rituaal oli niisiis smboolne: pruudikoduks nimetati lihtsalt turismitalu osad ruumid.
Ahto selgitab oma valikut: Pline pulm on ikka kahe otsaga saajarahvas koguneb peiukoju, sealt sidetakse pruudikoju mrsjale jrgi ning jtkatakse taas peiukodus. Minu kodutalu Virumaal on alles, kuid oleks jnud soovitud pulmapeoks kitsaks. 120 klalist tuli mahutada laua rde ja majutada. Et ka mrsjal polnud sobivat kohta, otsustasime peoruumid rida. Pulmarahva kogunemise aga korraldasime Liisa esivanemate kodus, kus hetkel elavad rilised.

Kas hepevane vi kolmepevane pulm?
Kerkib les ksimus, kui pikk peaks olema pulm. Oleme ju kuulnud veidi uskumatuna nivaid jutte vanade eestlaste ndalapikkustest pulmadest. Muistset vaese mehe standardit kolmepevast pulma peetakse praegusel ajal juba suureks luksuseks. Tnapeva tubliks normiks on kujunenud he htu, bimise ja hommikusgiga pulmapidu ning rohkemaks on vheste rahakottidel jaksu. Varasem tava oli pidada pulmapidu ndal vi isegi kauem, kommenteerib Ahto. Esivanemad vrtustasid pulma vga. Et pulmad oleksid mnusad ja kik vajalikud tavad saaksid ige phendumisega tidetud, kulus aega. Lbi valitsejate kskude-keeldude ning aja kiirenemise lhenesid pulmad aga 19. sajandi lpuks kolmepevasteks. Ajad ja kombed on muutunud ning meie piirdusime vaid hepevase peoga. igemini kestis see lunast jrgmise lunani. Selle aja sisse suutsime enam-vhem mahutada peamised tavad, mis muudavad noorpaari abielu kehtivaks ja loovad vajaliku abielunne. Kui me oleksime pidanud pulmi oma ruumides ja sstnud kalli riraha, oleksime kindlasti pidutsenud pikemalt.
ks asi tuleb siiski ra seletada seoses vana pulmapeo pikkusega. Nimelt oli vanasti klalistel kombeks ka ise moonakott ja natuke lut pulma hes vtta. Tnapeval pole see tava tuntud oleks harjumatu pulma sites ski ja jooki seljakotti pakkida. Aga teisiti ei juaks kski pererahvas pulmalisi ndalapevad toita.

Mis aastaajal pidada?
Teadaolevalt toimusid pulmad rohkem talvel, mil suvised tegemised ei takistanud talumehel phjalikku ja pikka peopidamist, ent Liisa ja Ahto auks mngis pulmapill keset kodumaa valgeimat d leedo ehk jaani ajal. Suvi thendas vanasti kll kibekiiret taega, aga tnapeva inimene puhkab just suisel ajal, seetttu on kujunenud soojal aastaajal pulmapidamine uueks tavaks. Ahto arvab, et ka vanasti valgeimate de aegu peeti pulmi. Looduse elujud on siis kige suurem ja vanarahvas oskas sellega arvestada.

Peolised vajavad enne pulma harimist
Kas aga klalised ei ehmata vanamoodi pulma peale ra? Esmapilgul on ju vanad kombed pea kik meile tundmatud ja tekitaks kindlasti vristust juhul, kui alles pulmapeval nendega silmitsi seista. Liisa ja Ahto toimisid nii, et saatsid aegsasti enne pulmi kigile kutsututele e-kirjaga vikese levaate kommetest, mida pulmas jrgitakse ja snaseletusi: kes on mgaisa, kes vakarahvas, saajarahvas. Keegi meist ju ei tea, vi vhesed, mis on niteks makekahi. Peig selgitas e-kirjades eraldi le, et makekahi on piimast, meest ja llest keedetud kuum jook, mida pakutakse hberaha eest. Ja antikvariaadist saab paarikmne krooniga osta lihtsamaid vanu hberahasid. Need sobivad makekahjaks ja lhevad hiljem pruudile ja tema ttardele eheteks.
Enne kui pulm priselt toimus, oli see paljude inimeste peades juba korduvalt aset leidnud, meenutab Ahto. Kiki pulmategelasi sai eelnevalt ka korduvalt nende osast ja nende tidetavate tavade thendusest teavitatud. Kige enam ksiti pruudi sbaga kinni katmise kohta. ks asi on seda lugeda, teine asi priselt nha. Ka see, et kandsime Liisaga kogu pulma jooksul kindaid, tekitas ksimusi. ldiselt aga olid kik vga mistvad ja avatud. Haritum inimene saab vga hsti aru, et meie oma plised tavad on sama olulised vi puhuti thtsamadki kui rahvusvahelised tavad, niteks parempoolne liiklus, noa-kahvliga smine ja muu selline.

Mis selga panna?
Saabunud Liisa esivanemate vanale taluhoovile, mrkasime kohe, et enamik kutsutuid oli jrginud pruutpaari palvet kanda rahvarivaid. Lillepeenarde esisele muruplatsile oli kaetud laud joogi ja suupistetega, selle mber oli nha nii vanema traditsiooni linaseid riideid kui ka uuemaid triibulisi seelikuid ja krgeid tanusid.
Alustuseks pakuti veidi kehakinnitust, muu hulgas mahla ja karaskit, ja sna pea esimese joogitopsi thjendamise jrel vttis eestlaulja Lauri viisi les, kutsudes kiki plise tamme mber laulma. Kasva tamme, jua tamme rahulik, tammuv heli kasvas iga ringiga, nnda kuidas inimesed sriga liitusid, kuni viimaks kirjud seelikud, linased seelikud, sinised ja heledad pksid, torukbarad ja murumtsid mber tamme mnusalt koos voogasid. Pikk regilaul liitis seltskonda, esimene vrapelgus kadus. Kui mrsja vanaisa tamme varjus seistes kneles ka veel talu plispuust ja majast, tundus see nagu tuttava inimese jutt, sest paik ja pulmalised oli lbi katalseeriva laulu omasemaks saanud.

Pillimees, peo vti
Eesti pulma nnestumise vast kige thtsam teema on laul ja pillimng. Tnapeval on muusikal vike thtsus, rohkem kaunistuseks, taustaks pulmale. Aina rohkem moodsaid pulmi peetakse ilma elava muusikata. Vanas eesti pulmas nnda ei saa, laul ja pillimng vtavad keskse koha, kuna regilaul on philine prandi kandja ja ilma selleta oleks pulm vaid pantomiimilaadne, vaikiv ritu aalitoiming.
Liisa ja Ahto olid asja tsiselt vtnud, pulmas liikus ltsaga kohe mitu pillimeest ning lisaks haarasid jooksul lauljaid-kaasitajaid vahepeal ka viiuli vi torupilli ktte, et ametlikele pillimeestele puhkust anda. Niiviisi lbi sserikaste htutundide hommikuhahetuseni vlja ei katkenud muusika sisuliselt kordagi, klalised viibinuks just kui pikas transsiviivas laulumngus.
Pulmas peab olema vhemalt kaks kaasitajat, kommenteerib Ahto. ks saajarahval, teine vakarahval ning lisaks ks pillimees. Meil on juba pris palju hid ja vekaid regilaulikuid ning pillimehi, kes maapulmas kenasti hakkama saavad. iged inimesed tuleb ksnes ra tunda. Selles osas vib nu ksida Viljandi primusmuusika aidas tegutsevalt August Pulsti pistult: www.folk.ee/opistu/et/Kontakt.
Mida elda aga rahvamuusikute kohta, keda eesti pulmaportaalid kmnete kaupa vlja pakuvad? Kuna reeglina ei tunne tavalised sldi- ja tmpsubndid vanu pulmaviise, ei soovitaks neid pulma mngima kutsuda, osad neist oskavad kindlasti kll rahvalaule, aga need on uuemast saksa traditsioonist ja nendega pole maapulmas midagi peale hakata.
Viks lausa soovitada, et maarahva pulmaks valmistumine viks alata pillimeeste- lauljate valikust, kuivrd pillimeestel on peo nnestumises thtis osa.
Pillimehe olulisusest veel ks kinnitav jutt: Liisa ja Ahto pulmas jutustati lkke res, et omal ajal viimati 20. sajandi alguses vis juhtuda, et ka pulmapeva stiti pillimehe jrgi, lkates kuupeva ettepoole vi tahapoole, sest ilma hea pillimeheta polnud asja kordaminekut oodata.

Maarahva napsust
Nd tuleb teema, milles igahel on kindlasti miskit elda: viin. See on muidugi igahe otsustada, mis jooke eelistatakse, aga he eelarvamuse tahaks siiski kummutada. Arvata, et vana eesti pulm oli ks lputu viinajoomine, on vale. Tegelikult on hundijalavesi sna uue aja mrjuke ja palju pikem on traditsioon, kus pulmajoogiks linnaselu, mis hakkab samuti mnusalt sarve, aga ei tee ruttu purju. Kas pole nii, et tavaliselt vetakse kiiresti kanget vgijooki, et vristusest le saada? Leidsime Liisaga mlemad, et peorm tulgu loomulikul viisil laulust- pillimngust ja toredatest inimestest ning kunstlikke abivahendeid kangemate vgijookide nol meie pulmas vaja pole, kommenteerib Ahto, nii oligi laual kodulu ja -kali, piim, mahlajoogid ja kama. Ammuks see viin maarahva hulka judis. Peojoogina on see siin vras ja kohatu.
Kaasikute pulmas jtkus kodulut kll ja kll ning lbus olemise le kurta ei saanud. Aga Kibe! idanaabri kombel ei karjunud keegi. Sest viina ju polnud. Hti: Hissa, pulmad! See tundus kuidagi omasem ja mnusam. Peale rbati tervituseks savikruusidest lut vi kalja.
Mida pakuti aga sgiks? Ahto: Soovisime pakkuda klalistele kodumaist ja lihtsat toitu. Phiroaks mulgi puder, mooritud kapsad, seenesalat, sir, munavi, oad, koduleib, suitsulatikas ja muud sellist. Toiduvalik on kindlasti maitse asi, ka meie aja hrgutisi vib maapulma sobitada. Ka Liisa ja Ahto pulmas olid laual koogid ja kohv.

Isamees ja tavad
Korralikus maarahva pulmas on paar thtsat kommet, mida ei saa kindlasti eirata. ks neist on pruudi linutamine ehk tanutamine ja teine rautamine. Kes on aga see, kes vajalike tavade jrgimise jrele valvab? See on mgaisa ehk isamees, hoopis teises rollis kui tnapeva pulmavana. Ndsel ajal on pulmavana veidi klounimoodi tegelane. Vanemas pulmas oli aga isamehel pulmavana roll, tema jlgis, kas kikidest kommetest kenasti kinni peetakse. Kust sellist isameest aga vtta? Rolli peaks tegelikult titma peiu suguvsast prit abielumees, aga kui sellist pole vi too ei taha? Iseenesest oleks ju kena, kui levinud pulmaisade krval tekiks vanema traditsiooni tundjaid, kes suudaks juhendada peiupoolset isameest. Kas vabahumuuseumi juures viksid tulevikus tegutseda sellised teadjad, kes oskaks noortel aidata maarahva kombel pulmi planeerida, korraldades ppepevi? Selle idee viks idanemiseks jtta, lpetades pulmaloo. Loodame, et Liisa ja Ahto pidu on hea seeme.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet