6/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Puuvilla- kasvatuse tume klg

Teksad, Tsrgid, ktertikud, ihu- ja voodipesu on kik tavaliselt puuvillast tehtud. Pehme, hku lbilaskev ja looduslik, seda kll, ent kas ka tervislik, eetiliselt kasvatatud ja loodussstlik?

Me puutume sellest looduslikust kiust valmistatud tekstiilidega pevaringselt sna otseses mttes pealaest jalatallani kokku, kuigi vhesed meist on oma ihusilmaga mnd puuvillakasvatust ninud.

Olgugi, et puuvill on kige thtsam kiudtaim, pole seda sugugi lihtne kasvatada taim on nudlik temperatuuri, niiskuse ja pinnase suhtes, ta kasvab vaid troopilises vi lhistroopilises kliimas. Puuvilla kasvatatakse kokku umbes sajas riigis, kaks kolmandikku maailma puuvillast tuleb Hiinast, Indiast, USAst ja Pakistanist.
Kahjuriternnakule alti taime peal kasutatakse uskumatult palju agrokemikaale. Knekas on fakt, et kogu maailmas kasutatavatest taimekaitsemrkidest veerand kulub just puuvilla kasvatamisele, kuigi selle all on ksnes 3% haritavast maast. Suur osa nendest mrkidest imbub pinnasesse, kahjustades nii pinna- kui phjavett, osa jb ka puuvillakiudu, olles potentsiaalne allergeen rivakandjale.
Kairi Suure vidab oma TT keemiaja materjalitehnoloogia teaduskonnas 2007. aastal kaitstud diplomits, et kuigi puuvillataimed on putukarnnakutele vga vastuvtlikud, pole tegelikult kasvatamise esimestel aastatel palju kemikaale vaja, kuid vastutustundetu suhtumise tttu suurendatakse kemikaalide kogust juba esimestel aastatel ja nii on mitme aasta prast juba palju suuremas koguses ja tugevamaid mrke kahjurite hvitamiseks tarvis, kuna putukatel tekib mrkide suhtes immuunsus. WHO andmetel pole alates 30ndatest puuvillakasvatuse all oleva maa pindala oluliselt suurenenud, ent snteetiliste kemikaalide abil on keskmine toodang kasvanud kolm korda. Samas avaldatakse, et igal aastal sureb le 350 000 inimese taimemrkide tttu, enamik neist arengumaade puuvillakasvatajad. vastav melda, kuid lihtne distantseeruda. See toimub kuskil kaugel, meie jaoks tundmatute inimeste ja rahvastega. Kuskil kaugel toimuvad puuvilla kasvatamise tagajrjel ka kokatastroofid.

Janune taim
Vaid alla kolmandiku maailma puuvillakasvatustest elab vihmavee peal, lejnud osa vajab eraldi niisutusssteeme, mis phjustavad paljudes pua-altides piirkondades veepuudust. Kige suurem kokatastroof, mida selle loodusliku tekstiilikiu kasvatamine on phjustanud, on kunagise maailma suuruselt neljanda jrve Araali mere kokkukuivamine. Mletan, kuidas keemiapetaja meile Usbekistanist prit valget puuvillatupsu nitas, seletades sinna juurde, et seal kaugel maal kasvavast toorainest meie puuvillased koolivormipluusid tehaksegi. Toona ei rgitud, et Nukogude liidu puuvillakasvatuse niisutusssteemid ammutavad tohututes kogustes vett Araali merre voolavatest Srdarja ja Amudarja jgedest. Mullusest The Ecologistist vib lugeda, et aastail 19602004 vhenes Araali mere kogupindala 70%, mere sgavus on langenud 20 meetri vrra ja kunagised sadamad on jnud kaldast 100 kilomeetri kaugusele. Isegi piirkonna kliima on muutunud suved on kuumemad ja vihmavaesemad, kunagi vee all oleval alal mllavad soola- ja mrgitolmu tormid. Paarkmmend aastat tagasi tekkis he veekogu asemele kaks Vike-Araal Kasahstani territooriumil ja Suur-Araal Usbekistani poolel. nneks esimene neist on viimastel aastatel prast vastavaid abinusid vaikselt taastuma hakanud, ent Suur-Araal jtkab kahanemist ning vesi on taimekaitsevahendite ja vetiste jkidest rmiselt saastunud.

GMpuuvill
GMkultuuride abil loodeti vhendada mrgiste taimekaitsevahendite kasutamist ilma, et see avaldaks negatiivset mju saagikusele. Idee oli ilis vhesema pritsimisega, seega keskkonnasstlikumalt ning odavamalt, saab sama saagi mis mrgitades. ks laialt levinud geneetiliselt muundatud sort on BTpuuvill, mis on oma nime saanud taimesse lisatud bakteri Bacillus thuringiensis jrgi. BTpuuvill snteesib ise aktiivset mrki, mis on meldud tapma ht tavalisimat puuvillakahjurit roosat puuvilla kupar ussi. Kui esimestel aastatel prast BTpuuvilla kasutuselevttu olid tulemused muljetavaldavad, siis mne aasta prast hakkasid tulema esimesed tagasilgid. Juba neli aastat tagasi kirjutas The Nature, et BTpuuvilla kasvatavad Hiina pllumehed on hdas teiste putukaliikide vohamisega, nii et kokkuvttes peavad nad ikkagi sama palju putukamrke kasutama kui tavalise puuvilla kasvatajad. See thendas omakorda suuremat kulu, kuna lisaks BTpuuvilla kallitele seemnetele pidid nad kulutama ka taimekaitsevahenditele. Eelmise aasta novembris pidid BTpuuvilla loojad, maailma suurima geneetiliselt muundatud seemnete tootja Monsato teadlased koguni tdema, et India osades piirkondades on roosa puuvillakuparuss BTmrgi suhtes resistentseks muutunud.

kopuuvill
Ainus vimalus puuvilla keskkonnasstlikult toota on teha seda mahepllumajanduslikult. Mahedalt kasvatamine nuab puuvilla puhul esmalt vhemalt kolm aastat tavaviljelusest puhanud maad ja nagu mahepllumajanduses ikka, pole lubatud kasvatada GMOsid, kasutada snteetilisi vetisi ega mrkkemikaale. Maa viljakuse silitamiseks kasutatakse eri pllukultuuride klvikordi, kahjurite vastu kasutatakse bioloogilist trjet.
Esmapilgul vib tunduda, et kopuuvill peaks olema mnevrra odavam kui tavapuuvill, kuna pllumehed ei pea raha kulutama kallitele GMseemnetele ega kemikaalidele. Tegelikult on mahepuuvilla kasvatamine vga tmahukas, kuna suur osa tst tuleb ra teha ksitsi rohimine, saagi koristamine, osaliselt isegi taimedelt kahjurite eemaldamine.
Eelmisel aastal moodustas kopuuvilla osakaal 0,76% puuvilla kogutoodangust. See vib tunduda kll imepisike number, ent hea on teada, et maheda puuvilla kasutamine on viimasel kmnendil olnud pidevalt judsalt tusuteel.
ha enam tuntud rivabrnde on oma tootevalikusse vtnud ka kotoormest valmistatud rivaid, nende hulgas ka eestlastele tuttavad Nike, Adidas, H&M, Zara, Levi Strauss ja Marks&Spencer. Alates sellest suvest tegutseb Eestis ka vike korivafirma GreenEst, mis kasutab ksnes sertifitseeritud kokangaid, kusjuures puuvillast kangast ostetakse otse Eesti tootjalt. Jah, tepoolest, Eestis toodetakse kokangaid! Tsi kll, tooraine tuleb siiski Indiast. Sindis tegutsev firma Qualitex toodab ja vrvib lisaks tavakangastele ka kotekstiili. Inge Puhu GreenEstist tleb, et nad on Sindi toodanguga vga rahul, kuna sealt saab tellida just sellises koes ja vrvitoonis trikotaai nagu hing ihkab. Ta kinnitab, et kik kopuuvilla jaoks kasutatud vrvid on sertifitseerinud IMO (Institute for Marketecology) ja vastavad GOTS (Global Organic Textile Standard) nuetele, mis lhidalt eldes thendab, et kangast pole klooriga pleegitatud, vrvimisel pole kasutatud raskmetalle ega formaldehdi.

Keskkonnasbralikum, ent mitte mahe
Paljudel Eestiski mdavatel toodetel vib peal nha mrgistust ko-Tex Standard 100, mis tnu snale ko vib olla tarbijat eksitav, sest tegemist on kll keskkonnasbralikuma, ent siiski mitte maheda tootega. ko-Tex mrgistus tagab lihtsalt, et tooteid on testitud teatud kahjulike ainete suhtes ja peavad vastama seatud piirnormidele. Analsitavate ainete nimekirjas on niteks pestitsiidid, kloorfenlid, ftalaadid, raskmetallid, formaldehd, fosforhape ja kantserogeensed vrvained. Eesti tootjatest on ko-Texi sertifikaat niteks Kreenholmil.

Rohkem kui lihtsalt ko
Kes peab oluliseks, et lisaks keskkonna- ja ihusbralikkusele oleks puuvilla ka pllumehele iglast tasu makstes kasvatatud, peab jlgima, et tootel oleks peal lisaks snale organic peal ka fairtrade ehk iglase kaubanduse mrk. Pelgalt fairtrade tootel ei thenda, et tegemist oleks kokaubaga, siiski mnevrra keskkonnasbralikumaga igal juhul, sest ka fairtrade on stestanud puuvillakasvatuses kasutatavate kemikaalide osas oma nuded. Eelkige toetab iglane kaubandus siiski arengumaade viketalunikke ja tlisi. Tegelikult on siingi oma konks, sest lpuni iglast puuvilla ei saa keegi garanteerida. Nimelt tagab FairTrade mrk vaid seda, et tooraine tootja on saanud iglast tasu, kui heldelt on hinnatud kanguri vi mbleja td, pole tpselt teada. Sellest hoolimata on siiski nii ko kui iglase kaubanduse mrgis kandvaid tooteid ostes tegemist parima vimaliku variandiga, mida puuvillasber endale lubada saab. Paraku pole neid meie kaubandusvrgust kuigi lihtne leida, ent kokangastest tehtud tooteid on ha rohkem saadaval, ja mida rohkem me ise neid nuame, seda rohkem neid loodetavasti ka siinmail turustatakse. Uhke melda, et oma valikutega vib koguni kellegi elu vi tervise psta. Igatahes tuleb kopluusi kandes vike maailmaparandaja tunne sisse. Proovige!

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet