6/2010



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Khvli ja harjaga Admiraliteedi basseinis

Eesti sukeldujate klubi hiivas Meri puhtaks peva jooksul Admiraliteedi basseinist pootshaakidega vlja ostukrusid ja pudeleid, aga otsitud kassaaparaat ji leidmata. Sedakorda veel.

Meri puhtaks! on osa lemaailmsest AWARE heategevusprojektist, mille ks eesmrk on puhastada veealust maailma. Nii rituse korraldajatele kui ka osalejatele on AWAREle eelnevad ndalad tis lputut organiseerimist. Kuna tegemist on heategevusliku ritusega, tuleb enamik asju korraldada oma jududega. Tuleb leida sponsorid ning organiseerida arvepidamine, varustada puhastuspaik kige vajalikuga nagu prgikonteinerid, trossid, pootshaagid, veomasinad, kraanad, kompressorid. Tagada 50 sukelduja vetteminek, melda toitlustusele, parkimisele, mereliikluse korraldusele kuna tegemist on aktiivse sadamaga lisaks peva juhile, helitehnikale, nimekiri on lputu. On hetki, mil tundub, et kike kellavrgina toimima saada on ilmvimatu.

Kmnekaupa vette
Pris kellavrgina asjad tavaliselt ei toimigi, kuid see pole ka eesmrk. Tahaks veeta he ilusa peva sama hobiala inimeste seltsis. Kui selle kigus saab ka midagi head ja kasulikku korda saata, on tegemist juba lisavrtusega.
igel peval, 25. sgiskuul nnistab ilmataat meid vananaistesuvele kohaselt pikeselise ja sooja ilmaga, nii et lausa lust on vabas hus toimetada. Hilisel hommikul hakkavad Admiraliteedi basseini juurde saabuma osalejad. Lisaks tavaprasele varustusele antakse neile kaasa karabiinide ja nridega varustatud poid, et hiljem oleks suuremat prahti kerge les leida, vrkkotid viksema rmpsu kogumiseks ja tkindad, mis tmmatakse sukeldumiskinnaste peale.
Esimesed 10 sukeldujat sulpsavad uudishimulike turistide ja kiirustavate kaaslinlaste pilkude all vette. Neid toetavad kaldajud, kes aitavad varustust selga ja jlgivad, et poinrid sassi ei lheks, hiljem thjendavad sodi tis vrkkotte. Pisut eemal seisab stardivalmis kraana, et mrguande peale raskemat kraami vlja hakata tstma.

Kolmekmne minutiga leiab pudeleid, proteesid ja ostukru
Esimeste vetteminejate hulgas olen ka mina oma paarilisega. Vee all kiakse reeglite kohaselt ikka paarikaupa nii on turvalisem, aga ka lbusam. Vees ei ole pime, ent nhtavus on praktiliselt olematu. Phja mrkan alles siis, kui sellesse khtu pidi sisse sumatan, aga siis on juba hilja. Pehme kergesti lenduv muda on pilvena laiali paiskunud, nii et kaaslast pole enam ldse nha. Siis tuleb kiiresti mned meetrid eemale ujuda ja pda uuesti orienteeruma hakata.
Meie esimesed leiud on kikvimalikud pudelid ja purgid see on ka tpilisim pisipraht, mis AWARE rituste kigus vlja tuleb. Mned meetrid hiljem koperdame ostukru otsa. See on saanud endale uue huvitava vlimuse tnu merikarpidele, mis seda leni kaunistavad. Kinnitame karabiiniga poi ja liigume edasi. Me neme veel ht ostukru ja siis veel kahte. Hiljem kuuleme teistelt, et neid vedeles igal pool. KUIDAS poekrusid sellisel hulgal merephja on sattunud, on raske elda. Siis korjame veel hulgaliselt pudeleid ja purke, kuni tmban mudast vlja he pris huvitava leiu. Need on hambaproteesid. Lkerdame paarilisega mlemad tkk aega valjusti naerda ka see on vee all vimalik. Nalja teeb mte, kuidas need aegu tagasi vette visid sattuda.
Me korjame kokku riidekaltse ja he noa, tundmatu otstarbega rauajubinaid ja veel purke ja pudeleid. Siis saab meie phjasviibimise aeg see on kokkulepitult 30 minutit lbi ja me peame pinnale minema. Mul on sellest pisut kahju, sest asjadeotsija amet on pris pnev. Aga midagi pole teha, ka teised sukeldujad tahavad vette ja varustust on loetud hulk.

Nimekiri tieneb: jalgratas, mobiiltelefon ja kekell
Meie leidudest tekitavadki enim elevust hambaproteesid. Tegelikult on igal aastal tavaprase prahi krval nagu purgidpudelid ning autokummid, vendrid ja rauakolakad, veest vlja toodud ka sna ootamatuid asju. Meie sukeldujate selle aasta saagi hulka kuuluvad jalgratas, veekindel kekell, teekann, nukaaegsed piimapudelid ja hapukoorepurgid, mobiil-telefon, avamata viinapudelid ja muudki. Leidmata ji kassaaparaat, mida krval asuva purjeka omanik teadis varguse kigus sinna visatud olevat. Kalasadamat koristatakse samal ajal, sealsete leidude hulgas said meediakajastust naistekekott vrisehetega ja muistne mk.
Peva lpuks on konteinerid kiksugust prahti retasa tis. Kai krval seisavad rivis roostes ostukrud, mille taustal turistid end rmsalt pildistavad, ja autokummid. Igal sukeldujal on veest vlja tulles oma muljed jagada ja oma huvitavamad leiud ette nidata. ra ei raatsi veel keegi minna. Ikka hoitakse omadel silma peal, kiakse vahepeal ankrus seisval jahil tasuta kalasuppi smas ja tullakse jlle tagasi arutatakse, naerdakse ning muidugi ollakse abiks prahi vljavtmisel ja sukeldujate veest vlja- ja sisseaitamisel. Admiraliteedi basseini mber keeb mnus melu. Rm ilusast ilmast, toredatest kaaslastest ja teadmisest, et midagi head on korda saadetud, teeb tuju levaks.
Oleks naiivne melda, et he pevaga on vimalik ra puhastada kik see, mis mtlematu tegutsemise tttu on vette sattunud. See ei olegi kige olulisem. Oluline on inimeste thelepanu juhtimine merephja seisundile. Enamik, kes veteilu pinnalt imetlevad, ei saa seda kunagi teada. Mtteviis mis silmist, see sdamest nib vees eriti tugevalt toimivat. Aga just sukeldujad on need, kes reostatud merephja kogu tielikus nn ilus nevad ja vib kindlalt vita, et sukeldujate hulgas ei leidu htegi merephja reostajat. Sellise mtteviisi kandmine ongi phjus, miks kord igal aastal avalikult merephja puhastamas kiakse.



Anni Kalm, Eesti Sukeldujate Klubi
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet