6/2010



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kühvli ja harjaga Admiraliteedi basseinis

Eesti sukeldujate klubi hiivas „Meri puhtaks” päeva jooksul Admiraliteedi basseinist pootshaakidega välja ostukärusid ja pudeleid, aga otsitud kassaaparaat jäi leidmata. Sedakorda veel.

Meri puhtaks!” on osa ülemaailmsest AWARE heategevusprojektist, mille üks eesmärk on puhastada veealust maailma. Nii ürituse korraldajatele kui ka osalejatele on AWAREle eelnevad nädalad täis lõputut organiseerimist. Kuna tegemist on heategevusliku üritusega, tuleb enamik asju korraldada oma jõududega. Tuleb leida sponsorid ning organiseerida arvepidamine, varustada puhastuspaik kõige vajalikuga nagu prügikonteinerid, trossid, pootshaagid, veomasinad, kraanad, kompressorid. Tagada 50 sukelduja vetteminek, mõelda toitlustusele, parkimisele, mereliikluse korraldusele – kuna tegemist on aktiivse sadamaga – lisaks päeva juhile, helitehnikale, nimekiri on lõputu. On hetki, mil tundub, et kõike kellavärgina toimima saada on ilmvõimatu.

Kümnekaupa vette
Päris kellavärgina asjad tavaliselt ei toimigi, kuid see pole ka eesmärk. Tahaks veeta ühe ilusa päeva sama hobiala inimeste seltsis. Kui selle käigus saab ka midagi head ja kasulikku korda saata, on tegemist juba lisaväärtusega.
Õigel päeval, 25. sügiskuul õnnistab ilmataat meid vananaistesuvele kohaselt päikeselise ja sooja ilmaga, nii et lausa lust on vabas õhus toimetada. Hilisel hommikul hakkavad Admiraliteedi basseini juurde saabuma osalejad. Lisaks tavapärasele varustusele antakse neile kaasa karabiinide ja nööridega varustatud poid, et hiljem oleks suuremat prahti kerge üles leida, võrkkotid väiksema rämpsu kogumiseks ja töökindad, mis tõmmatakse sukeldumiskinnaste peale.
Esimesed 10 sukeldujat sulpsavad uudishimulike turistide ja kiirustavate kaaslinlaste pilkude all vette. Neid toetavad kaldajõud, kes aitavad varustust selga ja jälgivad, et poinöörid sassi ei läheks, hiljem tühjendavad sodi täis võrkkotte. Pisut eemal seisab stardivalmis kraana, et märguande peale raskemat kraami välja hakata tõstma.

Kolmekümne minutiga leiab pudeleid, proteesid ja ostukäru
Esimeste vetteminejate hulgas olen ka mina oma paarilisega. Vee all käiakse reeglite kohaselt ikka paarikaupa – nii on turvalisem, aga ka lõbusam. Vees ei ole pime, ent nähtavus on praktiliselt olematu. Põhja märkan alles siis, kui sellesse kõhtu pidi sisse sumatan, aga siis on juba hilja. Pehme kergesti lenduv muda on pilvena laiali paiskunud, nii et kaaslast pole enam üldse näha. Siis tuleb kiiresti mõned meetrid eemale ujuda ja püüda uuesti orienteeruma hakata.
Meie esimesed leiud on kõikvõimalikud pudelid ja purgid – see on ka tüüpilisim pisipraht, mis AWARE ürituste käigus välja tuleb. Mõned meetrid hiljem koperdame ostukäru otsa. See on saanud endale uue huvitava välimuse tänu merikarpidele, mis seda üleni kaunistavad. Kinnitame karabiiniga poi ja liigume edasi. Me näeme veel üht ostukäru ja siis veel kahte. Hiljem kuuleme teistelt, et neid vedeles igal pool. KUIDAS poekärusid sellisel hulgal merepõhja on sattunud, on raske öelda. Siis korjame veel hulgaliselt pudeleid ja purke, kuni tõmban mudast välja ühe päris huvitava leiu. Need on hambaproteesid. Lõkerdame paarilisega mõlemad tükk aega valjusti naerda – ka see on vee all võimalik. Nalja teeb mõte, kuidas need aegu tagasi vette võisid sattuda.
Me korjame kokku riidekaltse ja ühe noa, tundmatu otstarbega rauajubinaid ja veel purke ja pudeleid. Siis saab meie põhjasviibimise aeg – see on kokkulepitult 30 minutit – läbi ja me peame pinnale minema. Mul on sellest pisut kahju, sest asjadeotsija amet on päris põnev. Aga midagi pole teha, ka teised sukeldujad tahavad vette ja varustust on loetud hulk.

Nimekiri täieneb: jalgratas, mobiiltelefon ja käekell
Meie leidudest tekitavadki enim elevust hambaproteesid. Tegelikult on igal aastal tavapärase prahi kõrval nagu purgidpudelid ning autokummid, vendrid ja rauakolakad, veest välja toodud ka üsna ootamatuid asju. Meie sukeldujate selle aasta saagi hulka kuuluvad jalgratas, veekindel käekell, teekann, nõukaaegsed piimapudelid ja hapukoorepurgid, mobiil-telefon, avamata viinapudelid ja muudki. Leidmata jäi kassaaparaat, mida kõrval asuva purjeka omanik teadis varguse käigus sinna visatud olevat. Kalasadamat koristatakse samal ajal, sealsete leidude hulgas said meediakajastust naistekäekott väärisehetega ja muistne mõõk.
Päeva lõpuks on konteinerid kõiksugust prahti ääretasa täis. Kai kõrval seisavad rivis roostes ostukärud, mille taustal turistid end rõõmsalt pildistavad, ja autokummid. Igal sukeldujal on veest välja tulles oma muljed jagada ja oma huvitavamad leiud ette näidata. Ära ei raatsi veel keegi minna. Ikka hoitakse omadel silma peal, käiakse vahepeal ankrus seisval jahil tasuta kalasuppi söömas ja tullakse jälle tagasi – arutatakse, naerdakse ning muidugi ollakse abiks prahi väljavõtmisel ja sukeldujate veest välja- ja sisseaitamisel. Admiraliteedi basseini ümber keeb mõnus melu. Rõõm ilusast ilmast, toredatest kaaslastest ja teadmisest, et midagi head on korda saadetud, teeb tuju ülevaks.
Oleks naiivne mõelda, et ühe päevaga on võimalik ära puhastada kõik see, mis mõtlematu tegutsemise tõttu on vette sattunud. See ei olegi kõige olulisem. Oluline on inimeste tähelepanu juhtimine merepõhja seisundile. Enamik, kes veteilu pinnalt imetlevad, ei saa seda kunagi teada. Mõtteviis „mis silmist, see südamest” näib vees eriti tugevalt toimivat. Aga just sukeldujad on need, kes reostatud merepõhja kogu täielikus nn ilus näevad ja võib kindlalt väita, et sukeldujate hulgas ei leidu ühtegi merepõhja reostajat. Sellise mõtteviisi kandmine ongi põhjus, miks kord igal aastal avalikult merepõhja puhastamas käiakse.



Anni Kalm, Eesti Sukeldujate Klubi
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?