1/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Vanast karjrist sai kaunis kodu

Kui Tartu maanteelt keerata Vaida-Pajupea maantee peale, irvitab Jri ja Arukla vahel nkku nukaaja prand troostitu vanade karjride rida kivihunnikute ja paelahmakatega. Nagu hiigelmetssiga oleks kik teeservad les sonkinud, maa seest leitud kivid kummuli keeranud ja vedelema jtnud. Eriti koledad on teeveered. Nukaajal oligi selline praktika, et midagi korda ei tehtud, kommenteerib ohates Paevana, geoloog Rein Einasto, liiguti vastavalt vajadusele sinna, kus parasjagu oli ehituseks mugavam kivi vtta. Vhe sellest, taoline nusid-pesta pole-vaja stiil oli tuttav juba tsaariajal, mil samuti kasutud liiva- ja kruusaaugud jeti rpakalt maha, lootes looduse vimele kik vsaga varjata. Selle peale ei tuldud, et karjr peaks prast ilus olema, selgitab Paevana endiseaegset suhtumist. Tulemuseks on see, et le Eestimaa on laiali pillutatud teadmata arv poolikuid kivi-, kruusa- ja liivavtukohti. Arvatakse, et mitusada. Hull ettevtmine Riigi jaoks kib kahjuks vanade karjride kordategemine le ju. Osaliselt seetttu, et paljud neist paiknevad tagastatud eramaadel, kommenteerib Rein Einasto. Teiseks ei eksisteeri Eesti Geoloogiakeskuse osakonnajuhataja Kalle Suuroja snul mitte kusagil 5. uusaastapeval saabus kauaoodatud teade postkasti: keskkonnaamet on Harjumaal tunnistanud he vana karjri eeskujulikult korrastatuks. Isepisust nudnud vgitkiga sai hakkama kohalik mees Jri Promann, kes eraviisiliselt tegi korda he Eestimaa nurga.

Kui Tartu maanteelt keerata Vaida-Pajupea maantee peale, irvitab Jri ja Arukla vahel nkku nukaaja prand troostitu vanade karjride rida kivihunnikute ja paelahmakatega. Nagu hiigelmetssiga oleks kik teeservad les sonkinud, maa seest leitud kivid kummuli keeranud ja vedelema jtnud. Eriti koledad on teeveered.

Nukaajal oligi selline praktika, et midagi korda ei tehtud, kommenteerib ohates Paevana, geoloog Rein Einasto, liiguti vastavalt vajadusele sinna, kus parasjagu oli ehituseks mugavam kivi vtta.
Vhe sellest, taoline nusid-pesta pole-vaja stiil oli tuttav juba tsaariajal, mil samuti kasutud liiva- ja kruusaaugud jeti rpakalt maha, lootes looduse vimele kik vsaga varjata. Selle peale ei tuldud, et karjr peaks prast ilus olema, selgitab Paevana endiseaegset suhtumist. Tulemuseks on see, et le Eestimaa on laiali pillutatud teadmata arv poolikuid kivi-, kruusa- ja liivavtukohti. Arvatakse, et mitusada.

Hull ettevtmine
Riigi jaoks kib kahjuks vanade karjride kordategemine le ju. Osaliselt seetttu, et paljud neist paiknevad tagastatud eramaadel, kommenteerib Rein Einasto.

Teiseks ei eksisteeri Eesti Geoloogiakeskuse osakonnajuhataja Kalle Suuroja snul mitte kusagil htegi levaatlikku kaarti ja registrit, kus oleks kik Eestimaa kunagised karjrid peal. Ilma taolise levaateta ei saa aga mingeid tid planeerida. Kolmandaks puudub konkreetne otsus, et karjrid oleks vaja korda teha.Seetttu pole vist imestada, et esimese vana kruusakarjri korrastamise vttis ette hoopis eraisik. Mees metsast, nagu eldakse. Jri Promann ei ole suurrimees ega kaevandusekspert, vaid hariduselt insener, kes elanud suurema osa elust Tallinnas. Pealehakkamise ja kujutlusvimega on mees aga tublisti nnistatud, sest rohkem kui kmme aastat tatagasi planeeris ta oma tulevast elupaika, mis ngi sna lagastatud vlja. Jri tunnistab, et teda peeti tookord opakaks plaanida kolimist eikellegimaale keset nukaaegset karjri, kui endal on mugav kodu pealinnas olemas, milleks? Mulle anti mitu korda mista, et olen ikka hull, muigab Jri.
Mehel oli oma isiklik phjus, miks ta siia tahtis kolida: esivanemad. Meil oli siin talu. Kui venelased tuli, lasti vabastamise kigus vanaisa siinsamas maha, vanaema viidi Siberisse, jutustab Jri oma pere lugu. Aga nukaajal tulime siia ikka saunavihtasid tegema, meenutab ta isaga Selli kla maadel kimisi. Ehkki lootus paika tagasi saada oli tollal pea olematu, peeti mlestust talust kalliks. Sidet maaga ei lhkunud isegi kruusakarjri rajamine, mis endise paepealse karjamaa songermaaks muutis.

Pikk ootamine
Kui riik iseseisvus, andis Jri taotluse sisse esivanemate maade tagasisaamiseks. Prast mningast ootamist kirjutati 2000. aastal 22 hektarit endisest vanaisa maast Jri nimele. Omanikuks olemine thendas sel hetkel aga ther maa hektarite eest maamaksu tasumist seda ei viitsi kaua keegi teha. Mees hakkas kiiresti otsima firmat, kes viks pere kodupaiga korda teha. Maavara ostu-mgilepingu ja maarendilepingu slmis ta soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Talter (aastast 2010 AS Lemminkinen Eesti nime all), kes oli nus karjri korrastama ja vastutasuks sealt maavarasid kaevandama.
Algas pikk ooteaeg, mil Jri ei saanud otseselt midagi teha. Kigepealt teostati geoloogilised uuringud, mis viidi lbi 2001. aasta kevadel, selgitab AS Lemminkinen metde juht Heini Viilup, siis tehti kindlaks kasulike materjalide lasumissgavus, paiknemise ala ja ehituskruusa, ehitusliiva, maa-ainese aktiivsed tarbevarud.
llatuslikult oli Sellis veel varusid kvasti jrel. Paljud unustusehlmas karjrid on varusid pooleldi tis, kommenteerib geoloog Rein Einasto. Korralikult thjaks peaks vtma need kik, enne kui planeerida uusi kaevandusi. Muidu oleks see raiskamine. Kui varud olid kindlaks tehtud, vis kaevandamine justkui alata. Aga enne prkuti veel hele, mitte kll pris ootamatule takistusele.

Mis tuli vlja karjriphjast
Maa seest tuli esile ebameeldiv llatus: ohtlikud jtmed.
Kik oli vssa kasvanud, meenutab Jri tde algusaegu. Et asuda kaevandama, pidi kigepealt vsast lahti saama: seda nimetatakse karjripinnase koorimiseks. Koorimistde kigus satuti htkki ebaseadusliku prgi ladustamispaika. Iseenesest ei pane see muidugi imestama, sest nukaajal oli levinud praktika toppida prgi karjride phja.
Mida huvitavat siit aga leiti? Selgub, et sna tsiseid asju: endisest Selli karjrist kaevati vlja plevkivi mberttlemise jtmed bituumen ja pigi ning mitmesugused kotoksilised ained nagu diklooramiin T. Neid oli ladustatud nii vahetult pinnasesse kui ka metallvaatidesse. Viimaseid leiti kaheksakmmend viis 200liitrist vaati, lisaks veel ks matsakas 25kuupmeetrine mahuti.

Seda oli palju! Jtmetega loomulikult geoloogid, AS Lemminkinen ja Jri ise toime ei tulnud, abi ksiti KIKilt, kes aitas siis rahaliste vahenditega reostust likvideerida. Loomanahad, ehitusmaterjalid ja peeglitootmisjgid olid jrgmised, mis kaevetde kigus karjrist avastati.
Mis oleks aga vinud juhtuda, kui kik see prgi oleks jnud teadmata ajaks maasse? Sellele ei taha kohalikud meldagi.
Siit leiame veel he phjuse, miks riik peaks end vanade karjridega siiski vaevama: me ei tea, mis on maetud karjri phja.

Kuidas karjrist said jrved?
Kui prast prgivedu pses AS Lemminkinen 2003. aastal lpuks kaevandama, hakkas asi sujuma planeeritud t tehti 10 aasta asemel palju kiiremini ehk viie aastaga. Kaevandamist kiirendas asjaolu, et tol ajal suurenes oluliselt nudlus teedeehituse titematerjalide jrele Harjumaal. Siit on veetud kive ka lemiste keskuse ehituse tarvis, teab Jri, kuhu tema vanaisa maad on viidud. Nd juba tema oma nusolekul.
Kaevamise kigus hakkas vaikselt tituma ka Jri unistus ilusast maastikust. Jri oli kaevandajale ette joonistanud eskiislahenduse, kuidas kolme jrve taluhooned peaksid paiknema. Juba kaevandamise algusest peale arvestati omaniku plaanidega: kui hest nurgast veel kaevati, oli teises peaaegu jrveke valmis. Selleprast sai ka juhtuda, et kuigi korrastatud karjri pidulik vastuvtmine toimus tnavu aasta alguses, sai Jri oma esimesed kalad jrve lasta juba paari aasta eest.

Praegu ujuvad tema vetes ringi pris pirakad karpkalad. Ega ma kalamgiga tegele, esiotsa kasvatan niisama, rgib Jri.
Olen karpe nd tundma ppinud, nad kituvad vga huvitavalt: kui pan kogemata liiga vikse kala, siis samasse jrve tagasi ma teda visata ei saa, sest ta kitub kohe teistele ra ja kik kalad on selleks pevaks linud. Viin ta ksitsi teise jrve.

Head uudised loodusespradele
Praegu neb Jri elu oma vanaisa-vanaema maadel vlja selline nagu ta kunagi soovis: vaikne elu kenas majakeses kolme jrvesilma keskel. Jrved on nii noored, et neil pole kigil oma nimesidki: talust idapoolseimat kutsub Jri Selliks, phjapoolsemat Sellijrveks ning kolmandale nime veel meldakse. Aga kll juab.
Tegelikult on endistele karjridele lisavrtuse andmine uue veekogu nol Euroopas levinud praktika. Me peaksimegi samuti uute karjride planeerimisel juba sellest alustamagi, et rgime kohalikega enne lbi, mida nad maastikul nha tahavad, teab Rein Einasto.
Uute karjride puhul on seadusest lhtuvalt seda lihtne nuda, suurem tegemine on vanadega.
AS Lemminkinen, kes aitas korrastada Jri talumaid, on praegu seotud mitme vana karjri korrastusprojektiga. Jri algatus pole jnud ainsaks. Koostamisel on Haava ja Haava III kruusakarjride hine korrastamisprojekt, mille eestvedajad Rakvere ja Vinni tahavad lpuks endale head hist supluspaika saada. Samuti alustati juba 2010. aastal metdega eravaldusel asuva Audevlja II kruusakarjris, kus korrastusprojekti tulemusena rajatakse ka kolm veekogu. Lisaks viiakse mitmes endises karjris lbi geoloogilised uuringud. Need on kik rmustavad uudised. Ent esialgu on need kmmekond korrastatavat paika ainult sna vike osa Eestimaa vssamattunud karjridest.
levaatlikku registrit kunagi eksisteerinud karjridest geoloogide snul vtta pole. Vrdluseks praegu ttab meie maal le 300 karjri. Aga kui palju on vsas? Mitusada kindlasti. Meil on veel paljud vanad asjad korda tegemata, tleb Rein Einasto, see asi tuleb aga kindlasti ette vtta.
Otsus on tehtud, peame vanade paemurdude ja kruusaaukude teema les vtma, kinnitab geoloog Kalle Suuroja. Kruusa-liivaga on asi lihtsam, seal silub aeg ja vsa haavad ruttu, rohkem vaeva on paega. Paega on asi aga ka huvitavam, vib leida vanal ajal kuulsaid, aga ndseks unustuse hlma vajunud paeerimeid.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet