1/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Maastiku kujundamine maavara kaevandamisega

Maavara kaevandamine avaldab mju mbritsevale keskkonnale muutub maastik, hvineb taimestik, vib halveneda veereiim. Reeglina on karjride tiga suhteliselt pikk vikekarjridel keskmiselt 10 aastat, suurematel kuni 25 aastat. Kaevandamisega kaasneb sageli olukord, kus kaevandaja ei teosta karjrides korrastamistid igeaegselt vi on need tehtud asjatundmatult, pealiskaudselt. Selline tegevus tingib kohaliku elanikkonna protestimeeleolude tekkimise kaevandamistegevuse suhtes, tekitab vrarvamuse, et kaevandamisega ainult rikutakse loodust ja keskkonda. Kuidas siis leevendada kohaliku elanikkonna ja meettevtjate vahelist vastuolu?

Kesoleval ajal on Eesti territooriumil le 300 tegutseva karjri. Nende hulgas on ksikuid meeraldisi, kus maavara kaevandamine ja korrastamine toimub heaegselt, vaatamata seaduses stestatule, et korrastamistid tuleb alustada esimesel vimalusel. Kuidas siis tulemuslikult korraldada maavara kaevandamist ja paralleelselt selle tegevusega rikutud maa korrastamist? Kaevandamisseadus stestab meettevtjale kohustuse kaevandamise projekti ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise projekti koostamise kohustuse. Korrastamistingimuste vljattamisse tuleks kaasata ka meettevtete spetsialiste, kes omavad pikaajalist praktilist kogemust. Seni on ebapiisavalt kasutatud maastikuarhitektide kutseoskusi ja teadmisi. Positiivse tulemuse kaevandamisega rikutud maa korrastamise kontekstis vib anda tegevus, mille puhul kaevandamisloa taotluse menetlemise kigus arendaja ja kohalik omavalitsus lepivad kokku kaevandamisloa vljastamise eritingimused, mis stestavad arendajale kohustuse koostada paralleelselt kaevandamise projektiga rikutud maa korrastamise projekt. Seniste tde lbiviimise phjal vib elda, et aktiivsemad kaasamtlejad ja tegutsejad korrastustegevusega kaasnevate protsesside kivitamisel ja toimimisel on eraomanikest meeraldiste omanikud. Enamikel juhtudel on neil detailideni lbimeldud visioon kaevandatava maa-ala korrastamisjrgsest kasutusotstarbest ja on huvitatud koostst arendajaga parima tulemuse nimel. Riik maaomanikuna peaks rakendama arendajate suhtes thusamaid meetmeid, mis tagaksid kaevandamisega rikutud maa vimalikult igeaegse korrastamise ning maa taaskasutamise uuel otstarbel. Heaks niteks on naaberriigis Ltis stestatud kord, millega kohustatakse arendajat etapiviisiliselt kaevandatud maad korrastama ja kehtestatud thtaegadest kinni pidama. AS Lemminkinen Eesti metde osakond on lisaks uute maardlate kasutusele vtmisele otsinud vimalusi jtkata looduslike ehitusmaterjalide kaevandamist mahajetud karjride baasil. Selleks oleme olemasoleva geoloogilise informatsiooni phjal hinnanud kaevandamata maavara prognoosvarude mahud ning mranud nende kvalitatiivsed omadused. Nimetatud eeluuringute phjal on hinnatud mahajetud karjrialal kaevandamistegevuse jtkamise majandusliku otstarbekust. Aruka planeerimisega, lbimeldud kaevandamistegevusega saab meettevtja anda omapoolse panuse maavarade optimaalseks ja keskkonnasbralikuks kaevandamiseks. Osapoolte heade mtete ja lbimeldud visioonide realiseerumine aitab kaasa elupaikade atraktiivsemaks muutmisele ja Eestimaa loodusmaastiku ning elukeskkonna parendamisele.



Heini Viilup, AS Lemminkinen Eesti metde juht
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet