1/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
Isa kingitud trilobiidisabast kasvas teadushuvi kivististe vastu

Sndisin 1954. aastal Kivilis ja kasvasin les endise Ktteju karjri krval. hel pool maja oli raudtee ja teisel pool mahajetud, knklik karjr. See oli minu mngumaa suhteliselt vike, kunagi litehast varustanud karjr, mis oli jagatud kvartaliteks ja mida lbisid teed. Endise karjri kohal krgusid vikesed med. ks krgem, teine madalam, nii nagu need kaevandades olid sndinud. Plevkivikiht oli ra vetud ja aheraine krvale tstetud. Minu lapseplves olid need suureprased maasika- ja vaarikaalad. Jrske nlvu ei olnud ja ra eksida ka ei saanud.

1972. aastal otsustas metsamajand minu kodukarjri metsastada. Traktor rhkis seal, istutati mnde, aga see t oli liiga rnk. Siis otsustati teha valgustatud suusarajad, kuid lambid varastati ra. Siis tehti krossirada, aga sellest ei saanud ka miskit asja.

Meie philiseks mnguks karjris oli peitus, hest kaevanduskvartalist kaugemale ei mindud. Kvartalitel olid oma nimed, niteks Sarapuuvahe (perekond Sarapuu jrgi, kelle maja taga ks kaevandustee algas) vi Antoni vahe (naabrimehe jrgi, kes seal puid tegi). Meid oli pris paras enamvhem heealiste laste kamp. Seal olid ka minu vanem vend Jaak (ttab nd bussijuhina) ja noorem vend Indrek (vedurijuht). Oli ka vene lapsi: Genka, Vovka ja Eedik. Nad kik ppisid vga hsti selgeks eesti keele, sest lejnud lapsed olid eestlased.
Juba 1922. aastal oli kaevamine Ktteju karjris lpetatud. Aherainega segi plevkivikihte leidus aga ikka maapinnal. Aeg-ajalt, korra nelja-viie aasta jooksul, panid linnapoisid vana karjri plema. Tegid lket, ja sellest piisas ndalaid kestvaks tulekahjuks. Siis ei olnud muud vimalust, kui kaevata kraave plenguala mber (selle lbimt vis olla niteks umbes pool kilomeetrit) ning oodata, millal pleng lpeb, millal plevkivi otsa saab. Lunatuul ti meie koju plengusuitsu ja see oli kaunis ebameeldiv.
Kui ma juba likoolis kisin, sttis Kohtla-Jrve ja Jhvi vahel suur Kukruse aherainemgi ja see tossas aastaid. Oli nha, kui bussiga mda sitsin (kohanime Kukruse jrgi on ristitud ka kukersiit Eesti plevkivi toim). Muidu ei saa elda, et kaevandusalal elamine kuidagi hirinud oleks.

Kus kopp ttas, sealt midagi leidis
Meie maja ehitas isa oma ktega. Minu sndides hakkas ehitama, esimene maja tuli puust. 1960. aastatel ehitas ta veel teise, kivimaja, sinna ma sain teisele korrusele oma toa.
Maja juures asus suur aed: unapuud, kapsad, porgandid, kaalikad. Maapind oli aias vga kehv, vedasime klgkorviga mootorrattal Uljaste jrve juurest kottidega aeda liiva.
Pidasime ka lambaid! Lammaste rohumaa asus samas vanas karjris. Koos naabrite loomadega oli seal sajapealine kari. Iga pere pidas neli-viis looma letalve ja kevadel sndisid talled. Kui lambakarjatamine lpetati, hakkas karjr vpsikusse kasvama.
Isa Aksel ttas Kivili kaevanduse elektrikuna. Oli ppinud Tallinna metehnikumis ja teadis ht-teist ka kivististest. Tema petaski mulle nende nimesid, kinkis trilobiidi vga ilusa saba.
Hakkasin siis ise kivistisi korjama. Trilobiidid, brahhiopoodid ehk ksijalgsed, teod, karbid Kukruse lademest. Ainult peajalgseid oli seal vhe.
Isa teadis ka, kust kivistisi saab sealt, kus kaevandamine kis. Kui Ktteju karjr ples, lkati kustutamiskaevamistel kopaga vrsket materjali les. Ilmastiku mjul porsusid kivistised kivist vlja. Olen ka hiljem, teadlasena kunagistel mngumaadel kivistisi korjamas kinud Ktteju karjri kivististe nimekiri on tohutu.
Ema Vilma ttas Kivili haiglas, majandas seal tekkide-linadega. Mu vanemad said omavahel vga hsti lbi, ma ei mleta htegi tli nende vahel. Lapsepli oli mul turvaline.
Juba pensionieelikuna kutsuti isa praegusesse Aidu (siis oli nimeks Oktoobri) karjri tle. Palk oli likooli professori omaga peaaegu vrdne. Isa seadis tingimuseks, et nustub siis, kui ema ka Aidusse tle saab. Vetigi ema tehnilisse kontrolli kiviproove vtma. Aidus ttas siis rikastusvabrik, plevkivi osakaalu kogu kaevandatavas kivimis tuli kogu aeg kontrollida.



Kas kivistised vi ksipall?
Kisin Kivili 1. Keskkoolis. Juba 6. klassis oli mul korralik kivististekogu Kukruse lademest. Nende jaoks seisis mu toas omaette riiul. Kui lksin likooli ppima, vtsin ilusamad Tartusse kaasa, lejnud pani ema lillepottidesse.
Keskkoolis ppimine mulle raskusi ei valmistanud. Ereda mlestusena on meelde jnud ronimine Kivili tuhame otsa, mida nd purjelendurid oma stardiplatvormiks kasutavad.
10. klassis teadsin kindlalt, et tahan ppida geoloogiat, ja juba unistasin ka, et lhen Siberisse tle. Raamatusari Seiklusjutte maalt ja merelt ja Sannikovi maa lugemine oli minus sellise vaimustuse tekitanud. Mis oleks, kui lheks ja uuriks asja?!
Kartsin likoolikonkurssi, mis geoloogia erialale oli vga suur (hele kohale neli soovijat). Et mngisin keskkooli ajal ka ksipalli ja suusatasin, otsustasin, et kui geoloogiasse ei saa, lhen kehakultuuri.
Viimast siiski ei sndinud, sain geoloogiasse sisse. Meid oli kursusel 8 poissi ja kolm tdrukut. Oli hsti tore kursus, tooni andsid elukogenumad poisid, kes olid ka juba sjaves ra kinud. Nemad rkisid meile, keskkoolist tulnutele: olete astunud likooli, peate siin olema viisakad ja ppima, mitte niisama vahtima. Meile tehti ka selgeks, et erialaainetes ei spikerdata. Poliitainetes vis seda teha.
Vanematel ei olnud mu erialavaliku vastu midagi. Ema veidi ehmatas, kui esimese kursuse talvel talle rkisin, et lhen vaheajal Uuralitesse matkale. Siis aga lausus: Kui juba sellise eriala valisid, siis mis minul enam elda on. Ta kartis, et ttar klmetab talvematkal. Talvematkadel aga oli tavaliselt just palav, eriti ahjuga telgis magada. Jrgmisel vaheajal matkasime Hibiinides, siis Altais, edasi hakkasin juba ise matku korraldama.

Asbestiotsinguil Siberis
Geoloogid moodustasid likoolis toreda omaette kamba. Professor Arvo Rmusoks li kiki meid rebaseks geoloogihaamriga tagumikku tonksates. Pidi siis ka rpama viina aniisiga ja sma sinepileiba.
Esimesel kursusel peeti traditsioonilist lkkehtut Kvissentalis, kus kigi rebaste kest ksiti, millega nad tegelenud on ja kuidas nad teistele geoloogidele kasulikuks viksid osutuda.
Kui kidi reisidel, korraldati pildivaatamishtuid. Siis tuli kateedri aastapev, kisime ekskursioonil Joosu savikarjris ja lasime seal liugu. Meie hikanaabrid, geograafid ja bioloogid olid kadedad: Jlle te sidate, jlle teil toimub ritus.
Prast kolmandat kursust lksime Siberisse menetluspraktikale. Saadeti meid Sajaanidesse Tuvamaale asbesti otsima. Meie dekaani Aadu Looga kursusevend ttas Tuva geoloogiateenistuses thtsa koha peal. Olime seal koos kursusekaaslastega kolm kuud ja sellest ajast vhemalt kolm ndalat lihtsalt ootasime. Ootasime helikopterit, ootasime lemust. Siis tulid valimised ja tlised jid ndal otsa. Seejrel saadeti meid metsa kustutama, seal olime paar ndalat.
Philiselt lihtsalt istusime lkke res. Tlistel olid pssid, nad lasksid marali ja karu, tegime nende lihast kotlette.
Tlisteks olid seal enamasti jubedad retsidivistid, meile otsiti nneks korralikumad, rahvuselt venelased. Seal oli ka ltlasi hest Siberi lti klast. Nemad lksid oma jaanipeva thistama ja tagasi ei tulnudki. Asbest asub kvades kivides ja seda on raske ktte saada, tlised torisesid. Nemad pidid kivi lhkama, meie lksime siis seedri taha, kui pauk kis. Prast panime kirja, mis vlja tuli.
Asbesti me ka leidsime, aga vikesi, 23 mm lbimduga sooni. Et kaevandama hakata, oleks leida tulnud sentimeetriseid sooni. See oligi aga meie t geoloogiline luure, pdsime selgitada, millises suunas suurem maardla viks jda.
Kik olid veendunud, et maardlat polegi, ja kllap oligi nii, aga raha oli uuringuteks eraldatud ja meie muudkui lhkasime ja ootasime.
ks kursusevendadest, Heikki Kuusmik, hakkas siis ajaviiteks kulda pesema. Kolm peva pesi, ja midagi ta sai, aga siis lksid kohalikud talle juba peaaegu kallale, sest kuld kuulus nukogude riigile.
Ega selle kullaga midagi teha ei olnud. Hambakullaks see ka ei sobinud, nagu hiljem kodus selgus, seal oli palju kroomi sees.

Loodetakse leida meteoriite
Prast seda kolmekuulist praktikumi otsustasin, et Siberisse ma ikkagi tle ei lhe. Mind huvitas paleontoloogia. Toona vedas seda suunda professor Arvo Rmusoks ja pidas ka suurepraseid loenguid. Tegin he kursuset Kukruse lademe karpidest, olin likooli juures diplomieelsel praktikal ja jin ka likooli tle. Minust sai teaduslik abijud, ametinimega vanemlaborant, petasin lipilasi praktikumides ja suvepraktikatel.
Professor Rmusoks kirjutas raamatut Eesti geoloogia alustest, aitasin teda selle juures, korjasin materjali. Juba keskkooli ajal olin tegelenud fotograafiaga. Minu esimene fotoaparaat Smena purunes, kui kott Siberis helikopterist alla visati. Muretsesin aga uue, 100 rubla maksnud Zeniidi.
Kateedril oli kivististe pildistamiseks ltsaga Carl Zeissi aparaat, tasaplaatidega, professor Armin piku ostetud. Hakkasin lipilastele petama geoloogilist fotograafiat ja loen seda ainet tnini. Kuidas pildistada kivistisi, paljandeid Kuidas pildistada trilobiiti, seal on omad reeglid Et olevused ei jks pildile pea alaspidi. Kivistis peab jma pildile eluasendis.
Muuseum kuulus toona teaduste akadeemia geoloogia instituudile. 1977. aastal anti muuseum likoolile tagasi. Hilisem likooli prorektor Volli Kalm sai muuseumi esimeseks juhatajaks. ige pea vahetas tema vlja Tnu Pani, kes ttab muuseumis siiani. 1982. aastast ttan ka mina muuseumis.
Juba siis, kui olin aspirantuuris, hakkasime Tnu Paniga muuseumi korrastama ja tiendama. Suurelt Nukogudemaalt nnestus palju ilusaid mineraale ja kivimeid koguda.
Mahlakuul 2012 lheb muuseum remonti, koos zooloogiamuuseumiga tehakse uus ekspositsioon. Hoiupind suureneb, aga nitusepind kahjuks vheneb. Uues ekspositsioonis jb phirhk ikkagi Eesti geoloogiale, sest see on Eesti inimesele kige huvitavam ja pakub vimalusi oma leitud materjali mrata.
Geoloogia vastu on kodanikel vga suur huvi. Iga ndal tullakse ja tuuakse midagi nidata. Sageli loodetakse, et tegu on meteoriidiga, aga enamasti osutub, priidimugulaks.
Praegu on karjridesse kivistisi otsima pseda vga raske, sest kik on valve all, turvateenistus seisab vravas, sildid hoiatavad: rge lhenege. Kunagi ei tea, kas parajasti lhatakse vi mitte. Kui kraavid valmis, lkatakse need ka kohe kinni. Aitab see, kui tled, et oled Tartu likoolist.
Minu meelest ei peaks pidurdama inimesi, kui nad tahavad korjata plevkivist kivistisi. Niikuinii aetakse need ahju ktteks.



T geoloogiamuuseumi peavarahoidjaMare Isakari jutu pani kirja Juhani Pttsepp.
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet