1/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Sulelised talves kui palju jb ellu?

Pisikeste vrvuliste talvitumine klmas kliimas on kohastumise mustersaavutus, mis vrib imetlust. Ent tegelikult me ju ei tea, mis hinnaga see snnib: kui palju sulelistest jb tegelikult ellu? Talilinnuloendused Eestis on kestnud 25 aastat ja need heidavad mnelegi meid huvitavale ksimusele selgemat valgust.

USAs alustati talilinnuloendustega ehk nn jululoendustega (Christmas Bird Count) aastal 1900. Tegemist on maailma he vanima linnuseiremeetodiga, mis on vga populaarne senini igal aastal vtavad sellest osa kmned tuhanded vabatahtlikud, kes sel moel kaudselt osalevad looduskaitsets. Ameeriklased seostavad loendust otseselt looduskaitsega linnupopulatsioonide loendusandmed saavad aluseks hilisemale kaitsetegevusele. Niisamuti on see Soomes, kus alustati talvise seirega 1956./1957. hooajal. Enne kui maismaa talilindude loendus judis Eestisse, selgus, et krvuti aastast- aastasse toimuvate muutustega oleks vaja jlgida ka arvukuse kikumist he talve jooksul, seeprast lisati juluajale veel ka loendused hilissgisel ja sdatalvel. Kike seda arvestades hakati analoogseid uuringuid korraldama 1987. aastal ka Eestis. Seega on tnavune talv talilinnuloenduste jaoks pidulik 25. aastakik

Vaatamata sellele tunneme me kohalikku maismaa talilinnustikku veel kesiselt. Alles nd hakkab tekkima pilt sellest, milline on lindude talvises arvukuses esinev juhuslike kikumiste ulatus ning millal on alust vita, et mingi liigi arvukus on tepoolest tusmas vi langemas.

Mida viksem, seda ohustatum
Talve jooksul psib enam-vhem stabiilsena ksnes vheste lindude arvukus. Eriti just vrvulistel on peamisteks arvukuse muutusi tingivateks faktoriteks suremus ning lokaalsed liikumised, niteks koondumised, vhesel mral ka invasioonid.
Pole ilmselt ootamatu eeldada, et suurim talvine suremus on meie pisimal linnul pialpoisil. See vaid 56 grammi kaaluv linnuke on tingituna oma suurest kehapinna ja ruumala suhtest eriti tundlik temperatuuri jrskudele langustele. Talilinnuloenduse andmetel vib mnel aastal sellise linnu suremus olla isegi kuni 70%. Talve teisel poolel on palju putuktoidust juba ra tarbitud ning organismi varustamine vajaliku energiaga lheb jrjest raskemaks, eriti veel lumerohke talve korral. Nii pole imestada, et pialpoisi suremus talve jooksul on tugevas seoses sdakuiste madalaimate temperatuuridega. Vike lind kompenseerib oma suremuse aga vilka sigimisega pialpoisi kurnas vib olla kuni 12 muna. Melda, et 12 muna teeb kokku umbes 1,5 emaslinnu kehakaalust ja lisaks pesitsevad linnud suve jooksul kaks korda.

Palju Eestis linde talvitub?
ldine lindude talvine arvukus vib meil samuti tugevasti kikuda, see sltub eelnenud aastaaegadest, pesitsustulemustest, sgisesest rndest ning talvitumistingimustest. Ornitoloogide hinnangul jb vi tuleb meile talveks 0,51,7 miljonit mittevrvulist ja 37,7 miljonit vrvulist, mis teeb talvitujate koguarvuks 3,59,4 miljonit lindu.

Loodetavasti kigile lugejatele tuttavat rasvatihast talvitub meil 0,61,2 miljonit lindu, soodsatel talvedel peaks maismaa lindudest poole miljoni knnise letama ka pialpoiss, phjatihane ja urvalind. Lbi talviste maismaalindude loenduste on kirja saanud ligi 140 linnuliiki, lbi aegade on Eestis registreeritud veidi rohkem 160 talvist linnuliiki, millest paljud on esindatud vaid ksikvaatlusena. Jululoenduse ajal, millal enamasti on tegemist sgava talvega, saadakse aastas kigi loendajate peale kokku kirja enamasti 50 60 liiki. Sgisel vivad vaatlejatele ette sattuda veel lahkumata linnud, kevadel siis jlle mned varajased saabujad.

Lindude loendamise edukus oleneb osalejate arvust
Talilinnu loenduste kigus kogutakse vga suur hulk informatsiooni, ent ka loendusel on olnud oma paremad-halvemad ajad.
Kui loendus muutus lemaaliseks, vtsid vaatlejad selle entusiasmiga vastu ja nii saavutas projekt mne aastaga suure populaarsuse. Ilmselt pakkus see lihtne loendusmeetod vaatlejatele tiendavat talvist tegevust, sest senini oli ju ainukeseks koordineeritud talviseks linnuvaatluseks olnud kesktalvine veelinnuloendus. Nd leidsid tegevust ka sisemaa linnuhuvilised, kellel sdatalvine veelindude vaatlemisvimalus tnu jvabade veekogude puudusele oli olemata.
Parimatel aastatel on maismaa talilindude loendustel kasutusel olnud kuni 82 rada (talvel 1990/1991) ning sesooni kohta on laekunud kuni 180 ankeeti (talvel 1989/1990 ja 1990/1991). Poliitilise ja majandusliku olukorra jrsk muutus 1990. aastate algul kahandas aga loendajate arvu oluliselt ning alates talvest 1994/1995 ji summaarne laekunud ankeetide arv talve kohta viksemaks kui 100. Vahepealne mnaperiood enamuse linnuloenduste puhul hakkab aga vhehaaval le minema ning vhemalt talilinnuloenduste ankeete laekub nd jlle aastaaastalt rohkem ning viimastel talvedel on kasutusel olnud 4050 rada. Kaks eelmist li-lumerohket aastat olid linnuloendajatele muidugi tsiseks katsumuseks, sest paljud rajad on 10 vi enamgi kilomeetrit pikad ning leplvelumes sellist maad lbida on tsine ettevtmine. Talilinnuloenduste mahtu vib aga iseloomustada ka teisiti: andmete kogumiseks on tehtud ligi 10 000 tundi loendusi, mis on vrdne he inimese pideva ligi viie-aastase tistkoha koormusega!

Salkade loendamise raskused
Enamik talilinde tegutseb valdavalt salkades. Salgad aga ei tegutse htlaselt le kogu ala, vaid koonduvad pigem kohtadesse, kus toitumisolud on lihtsamad. Osa liike kaldub moodustama kestvamaid vi lhemaajalisi seltsinguid ehk segasalku, mis jllegi suurendab koondumist. Eks iga looduses liikuja tea, et niteks metsas vib rasvatihase salga lheduses tihti nha tegutsemas porri ja teisi tihaseid, veidi harvem tegutsevad nendega koos ka puukoristajad. Ka vareslased eelistavad tegutseda segasalkades, kuigi bimiskogumid on sageli he-kaheliigilised. Selline klasterdumine avaldab vhem mju nende liikide loendustulemustele, mis on vga arvukad. Vga raskesti on ldistatavad aga taoliste liikide tulemused, millel esineb vga tugev koondumine vi mis tegutsevad eelistatult vga suurtes salkades, nagu niteks urvalind, siisike ja hallrstas. Ja olgem ausad tuhandepealise rohevindisalga tegelikku suurust ongi vga keeruline hinnata.

Loendatakse kaheksal erineval maastikul
Talilinnu loenduse rajad valivad vaatlejad ise ning need kulgevad vga erinevas maastikus ja elupaigus, mis on jaotatud 8 klassi: talumaastik, metsamaastik, prahipaik, avamaastik, metsamaastik, raiesmikud-noorendikud, psastikud ja lejnud vimalikud maastikud. le poole radade pikkusest kulgevad metsas, ligi neljandik avamaastikus ning lejnud elupaigad moodustavad kokku alla neljandiku transektide pikkusest. Prahipaigad on lbitud kilomeetrite poolest kll marginaalseks elupaigaks, kuid lindude arvukus seal vib olla vga krge, nii et selle maastiku eristamine muust on igati igustatud. Pealegi sltub prahipaikade atraktiivsus lindudele vga oluliselt selle kasutusest, niteks prgist, mida ladustatakse.

Peamised talvised ohud
Talve arenedes karmistuvad keskkonnatingimused ja toidu leidmise vimalused vhenevad. Eriti ebameeldiv on lindudele sagedased suure amplituudiga temperatuurimuutused, mis kord sulatavad ja siis jlle klmetavad. Lumele jkooriku tekkimine on vaid vike osa jmest. Paljudele liikidele on ohtlik ka niteks vihma sadamine klmunud puudele, mis koorele jkatte tekitab ning muudab koorepragudesse Kodukeskne pialpoiss. Tervel real linnuliikidel talvine elupaigavalik suurt suvisest ei erine. Need on niteks putuktoiduspetsialistid pialpoiss ja porr. Esimene otsib sgipoolist eelistatult kuuseokaste vahelt, teine suuremate puude tvel spiraaljalt liikudes. varjunud putukad ja nende munad lindudele ligipsmatuks. Samuti vib jide muuta tarbimisklbmatuks paljud umbrohupuhmad.
Veel krgemale tustes puude latvadesse niteks jvad ette igasugu seemned ja marjad. Paraku on sedasorti toiduvaruga omaette probleemid. ks olulisem on tsiasi, et puude seemnesaak ei ole aastast aastasse stabiilne. Ilmselt meenuvad paljudele kohe kasvi kikuvad unasaagid. Sama lugu on praktiliselt kigi puudega. Lindudele soodus asjaolu on vaid see, et antud aasta saagirohkus on selge juba sgisel, seega on neil lihtne otsustada, kas liikuda kohe luna poole vi jda vhemalt mneks ajaks veel pesitsusalale. Kige enam pakuvad lindudele toidupoolist pihlakad, kuused ja lepad. Pihlakamarjad on meelistoiduks rstastele, kuid sealt urgitsevad seemneid ka paljud teised linnud. Pihlaka-aastatel esineb sageli massilist hallrsta ja siidisaba invasiooni. Mlemale linnuliigile meeldivad veel viirpuumarjad ja puudele rippuma jnud unad. Suure saagi vrtust kahandab mnel soojal sgisel marjade kiire riknemine, mistttu need puudelt varakult maha pudenevad. Kbiaastatel saabub meile vahel massiliselt suur-kirjurhne, kes muidu meelsasti ka putuktoitu tarbivad, kuid erandlikult kuusekbirohketel aastatel vivad peamiselt vaid neist seemnetest elatuda. Teised kbispetsialistid on teadagi kbilinnud neid leidub meil suisa kolm liiki, kuid arvukaim on kuuse-kbilind. Lepaseemned on meelistoit urvalindudele, kes loodust vhem tundvale inimesele vivad sootuks mrkamata jda. Thelepanu ratavad nad vaid lendu minnes, tehes seda suure kraga.

Lisastmine mjutab ka suurte lindude pesitsusedukust
Paljud lisastmiskatsed on nidanud, et tiendav toit talvel annab lindudele vimaluse asuda pesitsema varem ning nende jrelkasv on suurem, kusjuures positiivne mju on mrgatav isegi nii suurel linnul nagu seda on harakas, viksematest liikidest rkimata. Nimelt lindude talvitusolud mjutavad oluliselt lindude pesitsusedukust ja populatsioonide seisundit tervikuna. Mida suurem hulk linde karmis vi heitlikus talves hukkub, seda viksem on kevadel pesitsema asuvate paaride arv. Kui karm talv kestab tavatult kaua, kurnab see linde ja nad asuvad pesitsema normaalsest hiljem ning kurnadki jvad harilikult viksemaks. Eriti suurt kahju tekitavad nn jreltalved, kui rndlindude saabumise jrgselt tuleb uuesti tagasi tugev klmalaine koos tugeva lumesajuga.
Niisiis on talv lindude elus oluline eluperiood, mille suudavad le elada ksnes hea tervisega ja nutikad isendid. Aga looduses pole halba ilma heata: karm talv kll hrendab lindude arvukust, kuid selle vrra jb kevadeks ellujnutele rohkem eluruumi.



Jaanus Elts
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet