1/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kelle teeb Happyfi sh rmsaks ehk kuidas vanajgedel tehti aasta keskkonnategu

Krevere silla ja Vrtsjrve vahel, AlamPedja looduskaitsealal, on vanajgesid le viiekmne. Nendest thtsamate lahti kaevamine ti MT Eesti Loodushoiu Keskus projektile Happyfish Aasta keskkonnateo tiitli.

Neid, kel on olnud vimalust piki Emajge Krevere sillast lesvoolu sita, pole uuemal ajal ilmselt kuigi palju. Mina olen kinud mnegi korra kuni Vrtsjrveni vlja. Aga ega ninud eriti palju ei ole. Vib-olla on mul lihtsalt nigel fantaasialend, ent seda pilti, mis avaneb aerofotodelt, on jel kulgedes raske vaimusilma manada.


Kui aga nnestuks aeglasel madallennul seda ala levalt silmitseda, oleks mulje kahtlemata hoopis teine. Alam- Pedja looduskaitse alal asuva ligi viiekmne vanaje kogupikkus ja -pindala on kaitseala territooriumil tunduvalt suurem kui praegusel Emaje jesngil.
Vanajed on sngi kverused, kus jgi on varem voolanud, selgitab kalateadlane Meelis Tambets, vesi on leidnud uue tee, alles on jnud kohati kuni paari kilomeetri pikkused vett tis soodid. Vanajgedest peavad lugu mitmed kalaliigid, kes rndavad Peipsilt ja Vrtsjrvelt, aga ka mujalt Emaje vesikonnast just siia kudema. Vahel vivat siinse vee kuupmeetris olla isegi kuni miljon kalade noorjrku. Vib elda, et vanajed ja neid mbritsevad luhad on koloogiliselt mitmes mttes olulised. Kevadel, kui kalad kudema rndavad, on vett enamasti teadagi liiaga. Ent talviti, vahel ka suvel, vivad vanajed jda ummuksisse. Kalad tahaksid siis hapnikupuuduse eest suurde jkke pgeneda. Paraku pole see sugugi alati vimalik: vanaje suudmes vib olla liivast ja mudast settevall, millest madala veeseisu korral le ei psegi. Hapnikuta vette lksu jnud kalad vivad hukkuda. Abi saaks muidugi nende setete eemaldamisest. Lihtne elda, keeruline teoks teha. Just see t ongi olnud projekti Happyfish mahukaim osa. Projekti ks eestvedajaid Meelis Tambets kinnitab, et nad on saanud je kohal lennata ja pilte teha nii enne projekti algust kui ka nd ja neb teistmoodi vlja kll! Projekti teine eestvedaja, vend Jaak Tambets kinnitab: Ainult lennates neb, kui mitmekesine see ssteem on. Seal on vanajgesid nii lbivooluga kui ka lbivooluta ja viimaste hulgas selliseid, mil pole enam ammu jega hendust. Peale selle lisajed lennukist saab testi hea levaate.

Kust on prit parimad kopamehed
Happyfishi jaoks valiti mainitud 55 vanajest vlja kmme kaladele olulisimat. Kui arvan, et ega suudmeid vist ksitsi lahti kaeva, vastab vendade Tambetsite kolleeg Mart Thalfeldt, et eks aegade jooksul ole seda ka labidaga tehtud. Aga sellist tulemust, mis rahuldaks nii inseneride kui ka ihtoloogide soove, nii jah ei saa.

Jaak lisab, et valiku ks kriteeriume oligi see, kas ht vi teist sngi oli enne ka kopaga lahti kaevatud. Seda tehti umbes viiskmmend vi veidi rohkem aastat tagasi. ELHK ei tahtnud olemasolevasse pilti vga suuri muudatusi tuua.
Just sama moodi hoiti alles ka vanajgede mitmekesisus. Niteks et lbivooluga soodid jksid lbivooluga ja nendel, kus lbivoolu pole, seda ka ei avata. Ammu eraldunud, vaid krge suurvee aegu Emajega henduses olevaid vanajgesid ei hakatud samuti suure jega hendama.
Tuleb rhutada, et vanaje tissettimist on oluliselt kiirendanud inimtegevus. 1960.1980. aastatel kaevati iga loodusliku je kilomeetri kohta samapalju kraave ja kraavitati jgesid endid. Nii vabanes vga palju setteid ja vabaneb siiani.
Kui Happyfishi jooksul on lahti kaevatud 10 vanaje otsad, siis projekti ette valmistades ji selale koguni 18 vanajge. Ka need kaheksa, millega selle projekti raames ei tegeldud, ei jnud krvale: need tehti korda teise, Keskkonnateabe keskuse juhitud ja htekuuluvusfondi rahastatud projektiga. Muidugi ei istu looduskaitsjad ise ujuvkopa kangide taga. Philine alltettevtja oli ehitusfirma K&H, kaevaja osahing Maaekspert. Aga kaevab ikka kopamees, tleb Meelis. Nendega lks meil hsti: olid sealset kanti hsti tundvad mehed. Mart lisab, et mni lausa samast kandist prit mees teadis iga vanaje nimegi.

Osati meenutada endist olukorda ja tunda tehtava le tsist rmu. See oli Happyfishi meeste kinnitusel projekti ks meeldivamaid ootamatusi. Mart rhutab, et kui kaevetd tuli kmnel jel kokku teha sadades meetrites, siis sellega avati kaladele umbes viisteist kilomeetrit vanajgesid ja nende luhtasid.

Millal saab pda tugjat
ks aspekt, millega Eesti Loodushoiu Keskus (ELHK) sai oma kavatsusi LIFE+ programmile meelepraseks seada, on neli kalaliiki, kelle elupaiku Euroopas hoolega kaitstakse ja kes on ka Alam-Pedja vetes titsa olemas, ehkki keskmine inimene pole neist ehk suurt midagi kuulnud. Hinku ja vingerjat ei pruugi vhik suuta teineteisest eristadagi, umbes hesuurused vheldased ise eluviisiga kalad. Vldast teatakse vib-olla rohkem, vhemalt on tal ka rahvapraseid nimesid: hirmuratava vlimusega, aga samuti vike kala. Tugjas seevastu on kopsakas rvtoiduline karplane. Jaak: Oleme projekti kigus pdnud pris suuri tugjaid: ks niteks oli ligemale seitse kilo suurem, kui seni ametlikult fikseeritud rekord Eestis.
Ksin, kui kaugel viks olla need ajad, mil kalamehe silm lheb tugjat nge otsas nhes srama ka selles mttes, et ta vib kala koju viia. Meelis vastab muiates, et eks ige kalamehe silm hakka ka nd srama: Kui ikka 56kilone tugjas nge otsas on ja ta paati tmbad, siis see juba ise pakub rmu! Aga eks see tee veidi kurvemaks, et praegu tuleb kala kui kaitsealuse liigi isend vette tagasi lasta.
Esialgu satub tugjat nge otsa haruharva. Kui aga projekti kigus ja ka edaspidi tehtav tugja paljundust vilja kannab, siis saab millalgi testi ehk seda suureprast kala ka kindla kava kohaselt, kontrollitult pdma hakata. Tugjat inkubeeritakse ja kasvatatakse loodusesse laskmise eemrgil Haaslava kalamajandis koosts sealsete asjatundjatega. Mullu sai Emajgi juurde 40 000 tugjahakatist. Veel ptakse les otsida ja taastada selle kala koelmud. Just viimaste kehv seisund on liigi madalseisu oluline phjus. Alam-Pedja koelmute otsimisel lvad kaasa kalad ise: selleks on neile pandud saatjad.

Mis on plaanis sel aastal
Kui raadiotugjad on ELHK meestele midagi pris uut, siis teiste kalade, eriti latikate mrgistamisega on tegeldud le kmne aasta. Koost kalameestega on olnud tihe. Meelis tleb, et tekkinud on lausa vrgustik. Kik, kes mrgisega kala kinni pavad, juba teavad, kuhu sellest teatada. Kampaania kigus on kalameestele jagatud mitmesuguseid auhindu, kuulus loositav peavit on olnud paadi pramootor. Pris kindlasti ei l kalurid kaasa pelgalt auhindade prast. Neilgi on ju huvitav teada, kuidas kalad Emaje vesikonnas liiguvad.
See on vaid ks nide keskuse vga headest suhetest meestega, kes teenivad elatist kalavetel. Mistahes projekti puhul on ks eesmrk ikka ka tsta kalade arvukust.Kui kala palju, siis on ka kalamehed nnelikud.
Kui aga veel rkida neljast Euroopa Liidu loodusdirektiiviga kaitstavast liigist, millest mni polegi ehk Eestis teab mis haruldane, siis tasub silmas pidada, et kaitstakse mitte lihtsalt liike, vaid nende elupaiku. Viimaseil aastakmnetel on tasapisi tulnud tarkus, et pelk isendite kaitse, niteks pgivi jahikeelud liigikaitses piisavate tulemusteni ei vii. Kaitsta tuleb elupaiku ja konkreetselt nende nelja liigi elupaigad on testi ka meil ohustatud. Samas kui silivad elupaigad nende liikide jaoks, on parem olukord ka teistel samu elupaiku asustavatel liikidel, ka niteks paljudel selgrootutel.
Happyfishi projekt kestab peaaegu selle aasta lpuni. Veel jnud kuudega tuleb le kontrollida, kuidas nevad kaevamist tulemused vlja prast kevadist suurvett. Jtkub luhtade kalade seisukohalt koelmute hooldus. Jtkuvalt pnev on telemeetriliselt jlgida tugjate retki. Ka tuleb seda kala sellelgi aastal Emajkke juurde asustada. Suvel ei j taas korraldamata Kotka kalalaagrid. Kogutud teabe phjal koostatakse seirejuhendeid, mida saab rakendada laiemalt kui ainult Alam- Pedjal. Kirja tuleb panna seegi, mis hakkab alal toimuma prast LIFE+ projekti lppu. On aidatud koostada Alam-Pedja looduskaitseala kaitsekorralduskava eelnud. Ja last but not least tuleb kokku panna tehtud t aruanne.
Jaak Tambets tleb, et ehk aitab selline kompleksne t vltida Euroopas tehtud vigu, nii et meil loodusdirektiivi II lisa liigid sama moodi kehva seisu ei satuks, nagu on juhtunud mneski teises riigis. Ja kui veelkord knelda sellest, keda Happyfish lisaks Emaje kaladele rmsaks teeb, siis meenutab Jaak Euroopa Liidu keskkonnajuhi Karl Falkenbergi suvist klaskiku. Kui mees tehtud t tulemustest levaate sai, muutus ka tema ngu vga rmsaks.





Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet