Hispaania teadlaste uurimus kinnitab, et linnusulgedel elavad lestad saavad hästi hakkama õige ”elukoha” valikuga.
Kogu maailma lindude sulgedel elavad sümbiootilist elu sulelestad Astigmata. Enamik aega on neil pisiolestel mõnus elu: varjupaik on kindlustatud ja toidulaud kaetud. Aga kord aastas tuleb lestadel lahendada tõeline elu ja surma küsimus – siis, kui linnud sulgivad: kas pisikestel parasiitidel õnnestub vältida koos sulgedega kõrvaleheitmist?
Donana bioloogiajaama töötajad uurisid 63 laululindu 13 liigist. Kuna need linnud vahetavad sulgi aastast aastasse ikka samas järjekorras, oli lihtne määratleda, millised suled on parajasti välja langemas. Teadlased pidid tõdema, et enamasti lesti järgmisena või ülejärgmisenagi kaotataval sulel leida ei õnnestu. Eelkõige kehtis see kontuursulgede kohta.
Hispaania uurijail on paar hüpoteesi, kuidas tillukeste artropoodide ettenägelikkust seletada. Üks võimalus: lestad tunnevad muutusi õhuvoogudes, mille põhjustavad väljalangenud sulgedest jäävad tühimikud. Aga teine oletus – ja seda peavad hispaanlased tõenäosemaks – seletab lestade ”ennustajavõimeid” sellega, et need loomakesed suudavad tajuda peagi välja langeva sule vibreerimist.