Ameerika keemikute äsjased uurimused kinnitavad, et ükski teine vili ei suuda jõhvikast edukamalt tõrjuda selliseid ränki hädasid nagu vähk, insult, südameveresoonkonna haigused.
Ameerika Ühendriikides Pennis asuva Scrantoni ülikooli keemikud eesotsas professor Joe Vinsoniga uurisid välja üldise fenoolide koguse 19 populaarses viljas. ”Uurimisalused” olid melon, õun, apelsin, sidrun, maasikas, greip, virsik, ananass, banaan, mustikas, kirss, nektariin, pirn, ploom, arbuus, avokaado, viinamari – nii hele kui ka tume – ja jõhvikas. Fenoolid on antioksüdandid, mis pidurdavad vabade radikaalide teket. Just selle tõttu teatakse neid mängivat pärssivat rolli mõnede raskete haiguste, samuti vananemise puhul. Kõrgeim fenoolisisaldus leiti jõhvikatest, teiseks osutusid punased viinamarjad. Töötlemine, hoiustamine ja eriti kuumus kahandavad antioksüdantide hulka jõhvikas. Nii on see kõrgeim naturaalses marjas, natuke madalam puhtas mahlas ja kõige madalam ameeriklaste nii populaarses jõhvikakastmes.
Uurijail on nüüd käsil loomkatsed, milles peaks selguma, kas kõrge antioksüdantide tase kaitseb ateroskleroosi eest. Ateroskleroos ehk tuiksoonelubjastus on teatavasti insultide ja südameinfarktide peasüüdlane. Vinsoni kinnitusel on tema töörühmal kavas jätkata juba inimuuringutega – tahetakse teada, kas jõhvikad pakuvad südamele kaitset.
Juba kui lisaboonust ei tasu unustada sedagi, et jõhvikad on rikkad ka C-vitamiini poolest.