3/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
OOTAMATUSI VARJAV SEEN

Lhislehik, ladinakeelse nimega Schizophyllum commune,on pealtnha nagu tavaline lehikseen. Ta kasvab kll lamavatel lehtpuutvedel ja -okstel, kuid niisuguseid on selles seenerhmas le saja.

Kuni kahe sentimeetri suurused enamasti rosettidena koos kasvavad kbarakesed on lehvikukujulised, kuid selliseidki leidub mitmeid. Iseralik on, et seene sitked viljakehad psivad kaua: vhemalt osa neist talvitub meil; ka ei karda nad puailma ning pigem eelistavad kui vldivad pikeselisi raiesmikke ja teisi kuivi paiku; neid vib leida isegi vanadel aialattidel.
Karmide ilmastikutingimuste kaitseks on seene lakljel tihe hall viltjas karvkate, mis silitab seent ajuti nnistavat vihma- ja kasteniiskust. Allkljel radiaalselt paigutunud eoslehekesed ehk lamellid reageerivad hukuivusele: niiske ilmaga paistavad nad tavalistena, kuivaga lhestuvad aga pikuti pooleks. Pooled keerduvad teine teisele poole, kattes niiviisi eoseid moodustava eoslava. helgi teisel lehikseenel sellist kaitseviisi pole ja seetttu ei teatud kuni nende DNA vrdleva uurimiseni, kas nad ldse lehikseened ongi vib-olla ehk torikulaadsed? On kll, ning nad osutusid sugulasteks servikutele ja maksakule.
Phjamaades ei osata seda seent millekski pruukida, ka ei hirinud kaua aega inimesi temast phjustatud sna aeglaselt arenev puidumdanik. Juhukombel veti ta kasutusele biokeemilistes ja seente fsioloogia uurimistes mudelorganismina, nii on lhislehiku kohta kogu maailmas avaldatud sadu teadustid. Olen naljatanud, et maailmas on mitu kuulsat mkoloogiaprofessorit, kes tunnevad ainult hte seeneliiki. Nimelt sedasama lhislehikut, kelle eksperimentaalsele uurimisele on nad phendanud kogu oma elu.
Aafrikas ja Kagu-Aasias kuulub see liik hinnatud sgiseente hulka. Seda on mrgitud mitmetes raamatutes; kui aga pdsin teada saada, kuidas nii vintsket ja nahkset olevust sa annab, ei osanud autorid mulle vastata. Nhtavasti kasutatakse seent suppides, mnel maal aga ka nrimiskummi asemel.
Seente kasvu optimumtemperatuur on reeglina 1528 C vahel, seda ka troopikamaades kasvavatel liikidel. Haruharva on aga sellistel seentel ka lhislehikutel leitud mutante, mille arengutemperatuuriks on liigile ebaharilikult krge 3538 kraadi seega inimese kehatemperatuur. Mnel erandjuhul on nad tekitanud inimesel surmaga pduvat sgavmkoosi seenest tingitud sgavamate kudede rasket haigestumist. Sgavmkoos on mitte nahal (nagu on seentest phjustatud nahahaiguste, niteks meil vga levinud varbavahede haudumise ja varbaknte paksuks ning kollaseks minemise puhul), vaid inimese kudede sgavuses kasvavast seenest phjustatud haigus, tavaliselt raskesti diagnoositav ja raskesti ravitav. Neid juhte on kindlaks tehtud rmiselt vhe, tegelik arv vib aga suurem olla: sellist haigestumist ei osata enamasti igesti diagnoosida.

Paljud puitu lagundavad seened pole kuigi kitsalt spetsialiseerunud. Niteks kasvatatakse looduses lehtpuupuidul kasvavat austerservikut edukalt plastikkottidesse topitud ja seene jaoks toitainetega rikastatud lgedel ja muudel taimsetel jtmetel.
Lhislehikut peeti hiljutise ajani ainult puidul kasvavaks liigiks, ning mnel maal, niteks Suurbritannias, kaunis haruldaseks. Prast kaheksakmnendate-heksakmnendate aastate torme hakkas ta aga seal mahamurdunud puudel rohkemalt kasvama. Peagi leiti seent ka hoopis ootamatul kasvukohal plluservades seisvatel kiletatud heina- ja lepallidel. Juunis-juulis valmistatud pallidel leidus kilevigastustest vlja kasvanud seene viljakehasid sadade kaupa juba jaanuaris. Meenutati, et ige harva on seda liiki kuivsilol leitud juba mdunud sajandi esimesel kolmandikul ja isegi 1878. aastal. Kunagi aga mitte nii palju, kui praegu.

Heina ja phu kahjustajaid on teisigi, ka lhislehiku inimesele patogeensete vormide esinemine on seeneteaduse pikutes ikka korratav haruldane fakt. Paraku said selle aasta veebruaris asjast haisu ninna Inglismaa kollaste ajalehtede kmuajakirjanikud. Lhislehiku nimeks panid nad tapjaseen (killer fungus), ning lahti lks hsteeriline hirmutamine. Kuigi htki uuemat haigusjuhtu polnud inimestel theldatud.
Kuidas on lood Eestis? Phupallidel ja kuivsilol lhislehikut veel leitud pole ning ega vist tulegi: meil on talv klm, mitte soojavitu ja vihmane nagu Inglismaal. Kui seene eosed ongi tuulega metsast heinale vi viljakrtele kandunud, pole see veel piisav seeneniidistiku arenemiseks.
Selle loo Suurbritanniat ksitlev osa on teada saadud amatr-seeneteadlaste ajakirja Field Mycology jaanuari- ja aprillinumbritest.



Erast Parmasto, seenevana
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet