3/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
TALLINNA ROHELUS VAJAB KAITSET


Heiko Kruusi
Eesti: metsade maa! Tallinn: roheline linn! Mdid. Tegelikult jvad puud ha enam ette majadele ja autodele, ehk inimestele, kes ei ole kll loodusest pris vrdunud, aga kellele lihtsalt raha meeldib rohkem.

Tallinn areneb prase kiirusega. Seejuures kllaltki tehnokraatlikult. Mis on tehnokraatia taga? Areng muidugi. Tallinnas tormab see areng sna rohmakalt edasi. Kive lendab ja knnud jrel.
Kas loodus mahub kaasaegsesse paduurbaniseerunud keskkonda? Mahub, neid niteid viks tuua sadu, aga toon he. Luna- Itaalias ei panda psti htki maja, kui selle mber ei kasva puid, psaid ja muru. Seejuures on ruumi sealkandis vhem: Napoli, Sorrento ja muud linnad on palju tihedama asustusega kui meie laiutav ja priiskav Tallinn. Pinda on seal vhem, aga ruumi on rohkem, sest ruumi suhtutakse sbralikult. Iga ruutmeeter kasutatakse ra. Kus on maja- ja autovaba pinnake, sinna istutavad lunaitaallased rohelisi asju, sest meist vanema kultuurhiskonnana on nad mistnud: loodus on nende enda heaks, tagades elu kvaliteedi.

Kadriorg ja Schnelli tiik Tallinna parimad. Positiivseid niteid on leida ka Tallinnast. Kadrioru park meelitab endiselt jalutama, murul vedelema, pinkidele lugema vi lobisema, (salaja) lut rpama, lapsevankritega krutama, palun vga, tegema kike, mis phe tuleb ja ei kahjusta loodust ega kaasinimesi. Peeter I ksul rajatud park on endiselt kaunimaid paiku Tallinnas ehkki purskkaevud enam ei purska ja mni sopp vajaks sagedamini luuda.
Lossi ette on siin plaanis taastada paari sajandi tagune barokne park, mille idee on sadade krgete ja vanade vahtrate ja kastanite vikatina linnaelanike ja looduskaitsjate hulgas palju vaenlasi soetanud. Esialgu ei ole Jri Kuuskemaa mte vanaaegse ja vrdlemisi tasapinnalise pargiosa rajamiseks reaalsesse the rakendunud, aga kavas see endiselt on.
Tiigi res pavad mned vanamehed ja poisikesed isegi kala, seda, mis luikedest jrgi jb. Vesi ei paista lbi ja tiigi tagumises osas vohavad vetikad.
Teine ks kuulsamaid, suuremaid ja vanemaid parke Tallinnas on Schnelli tiigi mbrus. Viimastel aastatel on linn selle oivalisse korda seadnud: jalgteid katavad kohati kivid, tiiki on puhastatud, sellel sidavad paadid ja vesirattad, muru on pgatud, suvavsa mnel pool maha raiutud ja uhked vimsad puud puha alles jetud. Jalgrattateedel kihutavad ratturid, muruplatsidel lebavad noored, pered lastega, kamp joodikuid lheb isegi ujuma. Keegi avalikult alkohoolseid jooke ei joo, selle eest hoolitsevad politseinikud. Tielik lle- ja siidrikeeld Tallinna parkides tundub kuumal suvepeval muidugi loomuvastane, politseinikud viksid pigem valvata, et keegi vgijookide mjul kaklema ei kipuks, aga llepudelite ranaksatamine puhkajate ja logelejate kest on ks lihtsamaid viise seadust jrgida.

Pirita metsad kruntideks. Konflikti satuvad loodus ja linn peamiselt kellegi erahuvides ning mnigi kord toetab erahuve riik. Kui riigivimude vahetus mbruses Kadriorus ja Toompea nlvul on pargid silinud ja maad pole kruntideks mdud, siis veel hes Tallinna kauneimas paigas, Pirita je kaldail, on maad juba mdetud.
Niteks Pirita rgoru maastikukaitsealale ehitatud miljonrivillade puhul on Eesti ajakirjandus endise keskkonnaministri Villu Reiljani ja teiste riigiametnike musta rolli juba avastanud, jtkuv ahnusementaliteet hvardab sel moel kiki Eesti looduskaitsealasid. Kinnisvaraarendus teenib loomulikult kellegi konkreetseid huve, kommenteerib Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse liige Jaan Riis, aga tundub, et seda seltskonda, kes ldisi huve silmas peab, ei esinda vhemalt Tallinnas keegi.

Kinnisvaraarendajatest loodusearmastajad. Tuleb vlja, et kinnisvaraarendajad ja nende kliendid, kellele linnaloodus just nagu kige rohkem ette jks, tegelikult armastavad loodust. Sest uusi krunte makse ju rohelusse. Niteks Pirita linnaosas lheb lhiajal 400 hektarit metsa elamute alla.
Inimestele makse elamist rohelusse, seletab Riis, aga kui need elamised saavad valmis, siis loodust ju enam silinud ei ole, ei praegustele ega tulevastele linnaosa elanikele. Sloganiks peaks sel juhul olema mitte osta maja loodusesse, vaid osta maja looduse asemele.
Majad ja ha uued krundid svad loodust. Selle Eesti poliitikute poolt paratamatuks arenguks kuulutatud muutuse phjus on tegelikult labane. Aga minu vimuses ei ole siinkohal lbinhtavaid altkemaksu skeeme paljastada.
Kui palju on Tallinnas ja kesklinna piirkonnas thje maju, renoveerimata hooneid, haigutavaid hambakohti tnavatel! loetleb Riis. Vanade majade renoveerimine, sundrnike vljatstmine on keerulisem ja kallim kui uue maja ostmine niinimetatud rohelusse.
Siin peaks vahele astuma linn, mille funktsioon on planeeringute kaudu raamistada ja suunata oma arengut Tallinna linn ja tema valitsus ei ole endaga aga toime tulnud ja nii elabki kinnisvaraarendus oma anarhistlikku elu.

Ametnikud teevad kingitusi. Omanikele ja nende jreltulijatele tagastatavate maadega Tallinnas on ks konks: sageli on need endised ehitusplaneeringuta heina- ja metsamaad, tagastatud ehitusmaadena. Linnavalitsus oma muutuvas koosseisus on heksakmnendate algusest alates maaomanikele seaduse- ja loogikavastaselt teinud kingitusi phjendusega, et linn ongi see koht, kus ehitatakse, kuigi maade tagastamise kigus ei ole ametnikel kohustust ega isegi igust mrata maa sihtotstarvet.
Tegelikult peavad linnas olema haljasalad ja linnametsad, nagu tnavad ja majadki, teab Riis arenenud riikide kogemustest. Kinnisvarafirmad kasutavad aga ehitusigust loomulikult ra. Linn on aga psiva ldplaneeringuta dinni pudelist lasknud ja seda prgulist enam pudeliga ei pa krunditondi peale on Tallinna eri servis liiga palju kulutusi tehtud.
Nide ldhuvide kaotusest erahuvidele ehk suurele rahakotile ja halvale maitsele. Endine Scheelide maa Pirita-Kosel kuulus looduskaitse alla. Kui see tagastati, ostis maa Urmas Srumaa. Park tehti kruntideks, he ostis endine linnapea Robert Lepikson jpt. Haljasalale ehitamist phjendasid uued omanikud selle vttega, et need on parkehitised.
Linnalooduse ks aktiivsemaid kaitsjaid Jaan Riis usub, et keegi ei vihka puid: Inimesed ju ei vihka puid, kui nad oma kodu iga hinna eest parki tahavad teha.



Valner Valme, Postimees
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet