3/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
KARJALA IMELINE MAAILM


Harvet Toots, Anne-Malle Hallik
Karjala on rikas kahe loodusvara metsa ja mageda vee poolest. Maakaardilt neme, et Karjala kaguosas on ks jrv teises kinni ja tihtipeale ei saa ka jed muidu lbi, kui muunduvad oma teel mitmeid-setmeid kordi jrvedeks, et siis taas jena edasi voolata. Vete vrtust taipas esmakordselt tsaar Peeter I, kui rajas siia 1718. aastal Venemaa esimese kuurordi Martsialnje Vod. Karjalas asub Euroopa krgeim tasandikujuga Kivatsh (10 m), Euroopa suurim rahvuspark Vodlozerskii, lisaks Kostomuka looduskaitseala ja Paanajrvi rahvuspark kik seotud lahutamatult veega.
Vesi ja elu on siin sedavrd tihedalt seotud, et moodustavad htse terviku. Taipasin seda, kui nisjrve idakaldal Vodla je suudmes Shalski sadamahoone puidust rinnatisele toetusin ja mtlikult vee voolu jlgisin. kitselt ilmus vaatevlja ebatavaline vaatepilt heinakuhi ujus mda jge allavoolu. Tsi, hein oli lootsikus, mis kidetud nriga teise, pramootoriga paadi jrele. Vedukpaadis oli kaks mees. ks neist lesis laisalt paadi ninasse kuhjatud heinaslemil ja vaatas sinavasse taevasse, teine hoidis paadirooli ja tris kogu kupatust. Lootusetult hilja oli matkakotist fotokat vlja otsima hakata.

Seiklushimulistele eestlastele peaks Karjala olema nukogude ajast tuttav. Tol ajal kis Karjalas eestlasi palju, eesktt lheduse tttu, lisaks pakkusid Karjala veed matkajale kike: nii rahulikku vett kui eluohtlikke krestikke. Tstamaa matkamees Meelis Pert on Karjalas sstamatkadel kinud neljal korral, viimati veel nukogude aja lpus 1989. aastal. Meelis meenutab ht lugu Ohta je rest Kiviristi krestikult, kust ks matkaja tahtis matkajuhi keelu vastaselt ikkagi alla sita, kuid enne hullumeelsele retkele asumist kirjutas sedeli: Minu surmas palun mitte kedagi sdistada! Mees ji ellu, ent sama krestiku lhedal asub memoriaal, kus vaskplaatidele on graveeritud nende nimed, kes Kiviristil hukkunud.
Viksemaid pardusi on juhtunud ka Meelise endaga. Shuja jel vedasid matkajad ssta jrel lanti. nge lks sedavrd suur haug, mis aluse kummuli vedas. Shujal kandis vool he ssta kahemeetrisest krestikust alla, kuna eelluure oli nrk. Sstas istunud abielupaar lks seepeale nii tsiselt raksu, et naine keeldus kogu lejnud matka vltel ssta istumast ja kmpis mda kallast.
Ega krestike lbimine pole kohustuslik, selgitab Meelis. Tol ajal oli matkamises kategooriassteem, mille heks osaks oli isegi sstade vedamine mda maad hest jest teise.
Erinevalt Eestist on tnasel Venemaal sstasit endiselt populaarne ja pidevalt ummistavad Karjala raudteejaamu hiigelsuurte seljakottidega veematkajad, kes parajasti teel sstamatkale vi sealt naasmas.
Sbrunesin he matkagrupiga Petroskoi raudteejaamas. Grupi juhiks oli Vene armee 36- aastane ohvitser Volodja. Tema grupi moodustasid he Moskvalhedase kooli pilased. Neil oli kavas minna lne poole, Soome piiri lhedastele jgedele seiklema. Kui linna pealt naasis Volodja naine, tervitas ta mind sulaselges eesti keeles. Nimelt oli ohvitseripere kuni Nukogude Liidu lagunemiseni elanud mari lennuvebaasis ja sealt siis ka paar sna eesti keelt mlestuseks kaasa vtnud.

Petroskoi sadamas kohtusid Eesti ja Soome muinastaide uurijad, kokku 15 inimest, et minna nisjrve idakaldale soome-ugri muistseid kaljujooniseid uurima. Tiiburlaev viis meid le jrve, mida kohalikud elanikud pigem mereks peavad. nisjrv ongi ju meri, sest vastaskallast ei paista, ainult et vesi on selles meres magedavitu. Mugavas tiiburis istudes veel siinsete elanike veekesksest elust aru ei saanud, aga asi muutus mrksa pnevamaks, kui laev prast tunniajalist situ sisenes Vodla jkke. Ngime elamuid meenutavaid ehitisi, mis seisid vaiadel otse vee kohal. Tegemist oli paadikuuridega, mis paigutatud pris kavalalt maa ja vee piirile, nnda, et kui peremees htul paadiga kuuri hest otsast sisse sidab, saab teisest otsast kuiva jalaga vlja tulla. Tahtmatult tekib ksimus mis saab neist arvukatest paadikuuridest ja -sildadest kevadise jmineku aegu. Vastuse leidsime juba sama peva htul paarkmmend kilomeetrit luna pool, Modushi lahe rannal: kaldail vedeles meeletus koguses ajupuitu. Siin oli tormide ja j poolt lhutud hoonete tkke, ent ka ohtralt mber linud pargastelt prit ja parvedest lahti psenud ehedat palki. Ei ole midagi lihtsamat, kui sellest ajupuidust meisterdada ekspeditsiooni laagri jaoks sgilaud ja toolid, sadamasillake, parv ja isegi kontor, kus pikseloojangut nautides reisimrkmeid les thendada.

Meie kauged esivanemad on nisjrve idakalda kaljudele umbes 40006000 aastat tagasi raiunud ligi 1200 kujutist. Muinastaideselts on neid mitme aasta jooksul pdnud maha joonistada, fotografeerida ja lahti mtestada. Lennart Meri pani he oma dokumentaalfilmi pealkirjaks Veelinnurahvas (1970). Tnaseks on see miste muutunud soomeugrilase snonmiks. Ka nisjrve kaljuraienditel on peategelaseks veelinnud. On ka ptru, rebaseid, saarmaid ja terveid kivisse raiutud jahilugusid, mida viks pidada omamoodi muinasaja koomiksiteks. Graafik Loit Jekalda, kes oli selle ekspeditsiooni juht, arvab, et kujutise raiumine kivisse vis muistse soomeugrilase jaoks olla usuline rituaal. Paraku on nende jooniste silimine sattunud tsisesse ohtu. Kas siis venelaste kasvavast ettevtlikkusest ja jukusest vi levinud kultuuriinfost tingituna on turistide vool plahvatuslikult kasvanud. Kohalikud vimud ei suuda lemaailmse kultuuriloo hindamatuid mlestusmrke kaitsta. Rannale on kll paigaldatud korralikud viidad, mis keelavad kaljuraiendite alal telkimise ja lkketegemise, ent sellegipoolest mned inimesed pavad ka ise midagi kaljudele raiuda, teevad kaldakaljudele lkkeid, mille tulemusel graniidipind lkkeaseme all mureneb. hel htul rannikule saabunud mootorrattamatkajad Vologdast jtsid esimesel jutuajamisel smpaatse mulje ja suhtusid eestlastest uurijatesse sbralikult. Hiljem avastas Loit Jekalda nad Pssi neemel telkimas ja tuld tegemas ning kaljude peal tsiklitega ringi sitmas. Ega me jooniste peal ei sida, igustasid noormehed ise oma traielisitu. Jekalda pole nisjrve idakaldal varem ninud nii suurel hulgal turiste, kui 2001. aasta suvel. Igas mdus veesidukeid saalis vahetpidamata maaliliste kaljudega palistatud rannikuvetes.

Motokuunar Arktos oli ks veesidukitest, mis jrvel ringi liikus ja ka meile oma teeneid pakkus, et kaljuraiendite otsingul mda jrve ringi sita. Jahi omanikuks ja kapteniks oli Aleksandr Kuznetsov, ametilt Petroskoi laevatehase elektrik, seega sina-peal nii vee kui laevadega. Arktos oli nii osavalt vrvitud, et sarnanes seiklusfilmides nhtud merervlilaevaga. Kuznetsov ehitas aluse oma ktega 1983. aastal. Triibulises meremehesrgis mees, kelle habemesse sisse lnud hallid karvad ainult lisasid ldpildile jumet, oli pikesest tumepruuniks plenud ja ngi vlja nagu teline merekaru. Kapten tles, et ta veedab kik oma suved Oneegal, see on talle puhkuseks ja siin tunneb ta end hsti. Meie talle oma veesitude eest muidugi ka maksime, nii et eks see lainetel kndmine ka midagi sisse toob. Klientide vitmise nimel kis jrvel paras kemplemine, aluseid selus jrvel palju ja eks igaks tahab ju teenida.
Kauneid valgeid jahte oli jrvel palju, kuid millegiprast ei kasutanud nad edasiliikumiseks kunagi purjejudu. Kuznetsovi arvates on need vene uusrikaste jahid, alles hiljuti ostetud ning peremehed pole lihtsalt judnud veel purjetama ppida. Kahjuks ei ninud me Kuznetsovi ennast kordagi purjetamas, ehkki niteks Guri saartelt uuringult naastes valitses pris mnus purjeilm. See-eest kohalikke olusid tundis mees suurepraselt. Lausa imekspandava osavusega tris kapten oma pisikuunari vriga otse vastu kaljut ja me hppasime maale. Selliseid looduslikke kaisid, kuhu isegi poolteisemeetrise svise ja kiiluga jaht saab randuda, leidub siin nisjrve idakaldal pris palju.

Teine omaprane vee-mees raius lhedalasuvas lastelaagris hepuulootsikut, mida vene keeles nimetatakse dolbljonkaks. Nikolai Dobrnin ttab Petroskois ajaloolasena, arheoloogina ja pedagoogina. Ruhi, mille ta laagris lastega koos vlja tahus, oli tehtud mnnipuust ja sna kohmakas. Mees pdis sellega madalas vees sita, ent lpetas iga katse soojas jrvevees. Ruhi oli vga viletsa pstuvusega ja arheoloog lubas alusele stabilisaatorid klge meisterdada, nagu polneeslased oma kitsaste piroogidega teevad.
Vaatamata ebannestunud muinaseksperimendile, oli tegemist siiski tsise mehega. Nikolai nitas almanahhi Poljarnaja Odisseia, mis rkis Petroskois tegutseva samanimelise mereklubi tegevusest. Need mehed valmistavad Muinas-Vene veesidukeid ja katsetavad neid telistes tingimustes. Klubi liikmed on vanade laevadega sitnud mber Skandinaavia, seilanud Vahemerel ja Mustal merel ning kinud ka Teravmgedel, ehk siis proovinud omal nahal muistsete varjaagide mereteid.

Valge mere Lnemere kanal, kogupikkusega 227 kilomeetrit, on inimktega rajatud hendustee, mis teeb Karjala niigi rikkaliku vee-maailma veelgi mitmekesisemaks. Selle kanali ehitamise vajadus kerkis eriti teravalt esile juba tsaariajal, kuid teoks sai alles 1933. aastal Stalini valitsemisajal. See oli raske t, sest kanal tuli rajada lbi metsade, soode ja kva graniidi. Insenerid projekteerisid kanali nii, et vimalikult vhe kuluks betooni, aga see-eest kasutataks ra kikvimalikud looduslikud eelised. Kogu kanal ehitati valmis rekordiliselt kiiresti he aasta ja heksa kuuga (vrdluseks: Suessi kanalit ehitati 10, Panama kanalit 28 aastat). Loomulikult sai selline rekord sndida ainult stalinlike repressioonide ajastul, kui ehitustdel hoiti alaliselt 100 000 peaasjalikult poliitilistel phjustel sdi mistetud sunnitlist. Triistadeks olid kirkad, labidad ja kanderaamid. Viimased kuud kis t pevaringselt, siis toodi ehitustandrile ka mootori jul liikuvat tehnikat.
Kuna t oli rmiselt raske ja sunnitlisi toideti kord pevas sedagi vaid hea t puhul, suri pevas ligi 700 inimest. Liigse kiirustamise tttu sai kanal liiga madal, keskmise sgavusega vaid 5 meetrit, mis oligi phjuseks, et kuni 1950. aastateni seda laevaliikluseks praktiliselt ei kasutatud. Kanalis said sita vaid vikese svisega laevad, parved ja pargased. Kaheksakmnendatel rekonstrueerimise kigus svendati kanalit ja see toimib tnaseni.



Harvet Toots
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet